Qazaqstan halqy Assambleıasynyń mindeti - memlekettik ulttyq saıasatty ázirleýge jáne júzege asyrýǵa yqpal etý. Qazaq halqynyń assambleıasy el ishindegi ultaralyq qatynastyń beıbitshiligin saqtaý úshin qyzmet etetini belgili. Elimizde qazaq tilin, qazaq mádenıetin, qazaq dástúrin, saltyn ustanatyn qanshama ult ókili bar. Solardyń biri, búgingi tańda qazaq tilin jetik meńgerip, dástúr-saltyna deıin ustanatyn orys ultynyń ókili Rodenko Vladıslavpen «Adyrna» tilshisi suhbattasty.
- Vladıslav, Qazaqstanǵa qalaı kóship keldińiz, el týraly qandaı oıdasyz?
- Qazaqstan – beıbitshilik pen baqyt ordasy. Nege deseńiz, men bul elge kóship kelgenime on jyldaı ǵana ýaqyt bolsa da, bul el meni óziniń qonaqjaılylyǵymen, ásem tabıǵatymen jáne kópultty tatýlyǵymen baýrap aldy desem bolady. Ózim Reseıdiń Saratov qalasynyń týmasymyn. Biz otbasymyzben Qazaqstanǵa eń áýeli týysqanymyzdyń shaqyrtýymen qonaq bolyp kelgen bolatynbyz. Anama Qazaqstan óte qatty unaǵan bolýy kerek birden osynda Almaty qalasyna kóship kelip, jasóspirim shaǵymnyń eń qyzyq kezeńderi osy elde ótti. Qazaq mektebinde oqyp, tek qazaq balalarmen aralastym. Ortanshy aǵam jáne ápkem úsheýimiz bir qazaq mektebin támamdadyq.. Tek úlken aǵam ǵana áli kúnge deıin qazaqshaǵa shorqaqtaý. Basynda úırenise almaı, jatyrqap, túsine almaı, qınalǵanymyz ras. Alaıda, mekteptegi bilim men ózimniń de bul eldiń mádenıeti men tiline degen qyzyǵýshylyǵym zor boldy ma, jarty jylda erkin sóıleıtin halge jettim. Mektepti aıaqtaǵan soń, JOO ornyn da memlekettik ýnıversıtetti qazaq tilinde tańdaǵan bolatynmyn. Qazaq tilinde kóptegen kitaptar oqyp, maqal-mátelder jattap, qazaq ádebıetindegi túrli aqyn-jazýshylardyń eńbegine qyzyqtym.
- Rasymen de, qazaqshaǵa sýdaı ekensiz. Qazaq tilinde osynshalyqty erkin sóıleı bilý úshin kitaptardan bólek taǵy neniń, kimniń paıdasy tıdi?
- Jańa tilge tıek etkendeı jasóspirim shaqtyń qyzyqty kezeńi Qazaqstanda, osy Almaty oblysyndaǵy Tolqyn atty aýylda ótti. Al bizdiń aýylda, biz kóship kelgen ýaqytta, orys, tatar, nemis, uıǵyr, ózbek, sheshen, kúrd ultynyń ókilderi de kóp boldy. Mektep eki tilde bolatyn. Qazaq jáne orys. Árkim óz tańdaýy boıynsha qalaǵan mektebinde oqýǵa múmkindigi boldy. Aǵam ekeýmiz anamnyń úgitteýinsiz-aq, qazaq mektebin tańdadyq. Bastapqyda, biraz qınaldym. Alaıda, aralasatyn ortań qazaqtar, mekteptegi ustazdaryń da qazaqtar, aldyńda jatqan bilim kózi kitap ta qazaq tilinde árıne jetik meńgermegende qaıtesiń. Úıde ǵana oryssha sóılesemiz. Anam áli de qazaqshaǵa onsha emes. Degenmen jaqsy túsinedi. Qazaq tilin úırenem degen jandarǵa qazaq dostar kóbeıtińizder, men sekildi qazaq qyzyna ǵashyq bolyp, oǵan qazaq tilinde sezim bildirip, tań-tamasha etińiz degim keledi. (kúlip)
- Qazaq qyzyna ǵashyq boldym deısiz be? Osy týraly tarqata aıta ketińizshi...
- Iá. Dál qazir otaý qurǵanymyzǵa bir jyldan asyp barady. Shyndyǵynda bizdiń mahabbat dastanymyz «Qyz Jibek pen Tólegenniń» hıkaıasynan kende emes. Tek bizdiki ol dastan sekildi emes, Allaǵa shúkir, baıandy jalǵasyn tapty.
Men ózim mektep shaǵymnan voleıbol sportymen aınalysamyn. Túrli eldi-mekenderge baryp, aýdan, oblys boıynsha el aralap, jarystarǵa jıi shyǵatynbyz. Jansaıamen (Vladıslavtyń jary) solaı bir ýnıversıada aıasynda, jarysqa barǵan ýaqytta tanysqan bolatynmyn. Bastapqyda onyń reakııasyn bilý úshin onymen oryssha amandasyp, oryssha tanystym. Surasyp, bilisip, telefon nómirin aldym. Áleýmettik jelide de orys tilinde hat almasatynbyz. Bir kúni unatý sezimi baıqala bastaǵan sátte, oǵan Muqaǵalı Maqataevtyń «Ǵashyqpyn» degen óleńin jiberdim. Ol kúldi de, «ty hot ponımaesh, chto zdes napısano» dep jaýap berdi. Al men oǵan, «túsingende qandaı, sezimimdi saǵan osylaı jetkizgim keledi» dep jaýap berdim. Ol tań qaldy. «Qazaqsha biletin bolsań, osy ýaqytqa deıin nege meni oryssha sóıletip qınap júrgensiń» dep tıisip, kúle bastady. Osylaısha bizdiń mahabbat dastanymyz qazaqı lırıkalyq hıkaıaǵa aınaldy. Osydan bir jyl buryn Jansaıaǵa úılenýge usynys tastap, qazaqy joralǵynyń barlyǵyn jasap, qazaqı dástúrden attamaı, qudalyq, syrǵa salý, uzatý, kıttesý syndy jón-joralǵynyń barlyǵyn jasap otaý qurdyq. Ózim ıslam dinin de qabyldaǵan bolatynmyn. Meshitte azan shyqyryp, musylmansha qoıylǵan atym – Islam. Meshitke baryp, sharıǵat boıynsha aq nekemizdi de qıdyq. Búginde biz - baqyttymyz.
- Týǵan jerińiz nemese Qazaqstan? Qaısysyn tańdar edińiz?
- Týǵan jer - kimge bolmasyn ystyq, kimge bolmasyn jaqyn meken. Árıne, balalyq shaǵymnyń jarqyn estelikterin qaldyryp ketken Saratovty saǵynbaýym múmkin emes. Óıtkeni, men ol ólkede týyp óstim. Bilim aldym, ata-anam qyzmet jasady. Biz úshin qashan da týǵan jer ystyq meken bolyp qala beredi. Alaıda, men óz baqytymydy, ózimniń ómirlik maqsatymdy, taǵdyrymdy Qazaqstannan taptym. Qazaqstan – baqyt mekeni. Osy jerde, osy elde men ózimniń ómirlik jetistikterimdi baǵyndyrýdamyn. Kim biledi bálkim Reseıde bolsam bári basqasha bolar ma edi, bálkim kerisinshe budan da jaqsy bolar ma edi?! Biraq, bul taǵdyr. Buıyrtqany – osy. Ne degenmen de, búgingi kúnim úshin sheksiz baqyttymyn.
Ózimniń jeke kásibimdi de dóńgeletýdemin. Kásip turǵysynan kóptegen usynystar boldy. Basqa elde nege baıqap kórmeısiń, nege ári qaraı damytpasqa, shet eldik naryqqa nege shyǵarmasqa degen de usynystar boldy. Alaıda men, maǵan baryn bergen Qazaqstan úshin, qazaq eliniń ekonomıkasy men bolashaǵy úshin ary qaraı qyzmet etýim kerek dep sheshtim. Sol sebepti de, óz kásibimdi Qazaqstannan bastaǵandy jón kórdim. Aldymen óz naryǵymyzda jaqsy jetistikke jetip alaıyn, sonan soń Qazaqstandy álemge tanytatyn bolamyz. Osy turǵydan alǵanda men árıne Qazaqstandy tańdaımyn.
- Elimizdiń kópulttylyǵy týraly qandaı oıdasyz?
- Elimizdiń kóp ulttylyǵy – bizdiń artyqshylyǵymyz jáne el damýynyń strategııalyq resýrsy. Bul bizdiń álsizdigimiz emes, dál osy múmkindikti biz áli de barynsha paıdalana almaımyz. Sondyqtan memleket, memlekettik organdar, Prezıdent Ákimshiligi Qazaqstanda turatyn barlyq etnostardyń damýyna qoldaý kórsetip, olardyń túıtkildi máselelerin sheshýi kerek, sheship te kele jatyr. Elimizdiń kóp ulttylyǵy – bizdiń mańyzdy baılyǵymyz ekenine eshkim de kúmándanbaýy kerek, ony qorǵaý jáne durys paıdalaný kerek. El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń qazaq tili ýaqyt óte kele elimizdegi ultaralyq qatynas tiline aınalýy tıis degen tujyrymdamalyq ıdeıasynyń bolashaǵy zor dep esepteımin. Bul óte mańyzdy tujyrymdamalyq tezıs. Sonymen qatar, qazaq tili ultaralyq qatynas tiline aınalýy kerek degen ıdeıany is júzinde júzege asyrý elimizdegi ultaralyq qatynastardyń jańa paradıgmasy retinde jandanýy tıis
Ult taqyrybyna kelgende kibirtiktep qalamyn. Sebebi, men adamdardy túrine, syrt beınesine, atyna, zatyna, ultyna qarap bóle almaıdy ekenmin. Nege deseńiz, «jaman ult bolmaıdy, jaman adam bolady» deıdi. Men úshin Qazaqstan atty keń baıtaq elde turyp jatqan, osy eldiń sýyn iship, nanyn jep jatqan árbir adam baǵaly, árbir adam ystyq. Baǵana aıtqanymdaı, qazaq eli sondaı qonaqjaı halyq. Qaı ult ókilin bolmasyn qushaq jaıa qarsy alyp, keń peıildiligin tógip turady. Biz bul elge kelgen kezde de solaı bolǵan, áli de solaı, solaı bola beredi de. Kópultty, tatý, egemendigi asqaq elde turyp jatqanyma baqyttymyn.
Ulttardyń tatýlyǵy men yntymaqtastaǵy jolynda QHA oıdaǵydaı qyzmet etýde. Egemen elimizdiń erkindigi áýeli elbasymyzdyń jáne prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń arqasynda ekenin ataı ketpesek bolmas. Sebebi, 130-dan astam ult ókiliniń aýyzbirshiligi men tatýlyǵyn, zaıyrlylyǵyn saqtap otyrǵan el basshylarynyń eńbegi qashan da bıik, mártebesi qashan da joǵary bolyp qala beredi.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
Áńgimelesken: Dına LITPIN,
«Adyrna» ulttyq portaly
