Qarahan kesenesi (HI-HII ǵǵ.)

2522

Kesene Qarahanıdter áýletiniń kórnekti tulǵasynyń biri – Shah Mahmýd Qarahanǵa arnalyp salynǵan. Keseneni salýshy sheberdiń aty-jóni tarıhta saqtalmaǵan. Keseneniń alǵashqy nusqasy bizdiń zamanymyzǵa jetpedi. 1906 jyly jergilikti turǵyndardyń kúshimen alǵashqy keseneniń ornyna qaıta salynǵan, alaıda onyń sándik órnekteri joıylǵan. Keseneniń alǵashqy kelbeti men sáýlettik qundylyǵyn  tek 1902 jyly túsirilgen fotosýretten ǵana kóre alamyz. Sýrette kesene sharshy formaly. Bas qasbetinde kirpishten órilgen órnekter bar. 1961 jylǵy qazba jumystary keseneni sándeý úshin 30-ǵa jýyq túrli terrakottar paıdalanylǵanyn anyqtady. 1836-1936 jyldar aralyǵynda Taraz qalasy Qarahannyń qurmetine Áýlıeata dep ataldy.

Qazir bul jer besik ornalasqan ortalyq zaly, úsh buryshynda úsh hýdjra bólmeleri bar portaldy-kúmbezdi qurylys. Qarahan kesenesiniń qabyrǵalary patshalyq kezeńiniń kirpishterimen órilgen. Kúmbezi men arkalyq oıyqtary ǵana HI ǵasyrdaǵy kirpish-plıtkalarmen salynǵan. Kire beris mańdaıshasynda: «Alladan basqa qudaı joq, Muhammed onyń elshisi»- degen Quran sózderi órnektelgen.


 “Rýhanı jańǵyrý” baǵdarlamasy aıasynda 

Jambyl obylsy ákimdiginiń mádenıet,

arhıvter jáne qujattama basqarmasy men

“Adyrna”ulttyq portalynyń  birlesken jobasy


 

Pikirler