«Rýhanı jańǵyrý»: qazaq qalaı amandasady?

4119
Adyrna.kz Telegram

«Bolashaqqa baǵdar»: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «jańǵyrý ataýly burynǵydaı tarıhı tájirıbe men ulttyq dástúrlerge shekeden qaramaýǵa tıis. Kerisinshe, zamana synynan súrinbeı ótken ozyq  dástúrlerdi tabysty jańǵyrýdyń mańyzdy alǵysharttaryna aınaldyra bilý qajet. Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy» degen bolatyn.

Elbasynyń ózi osy búgingi maqalanyń ózegin ashyp turǵandaı kórinedi. Nege?

Sebebi, qazaq halqy rýhanı qundylyqtarǵa óte baı halyq. Ádet-ǵuryptar qazaq halqynyń rýhanı baılyǵynyń aıqyn kórinisi.  Bulaı bolýynyń óziniń sebepteri de barshylyq. Qazaqtardyń baıyrǵy ómiri jıi kóship-qonýdy talap etetin mal sharýashylyǵymen baılanysty. Sondyqtan ómirdiń, turmys-salttyń yńǵaıymen  ómir súrgen. Bul jaǵdaı kóptegen ádet-ǵuryptardyń erkin qalyptasýynyń paıda bolýyna jaǵdaı týdyrdy.

Osyndaı ádet-ǵuryptardyń eń bastysy amandasý. «Amandasý» degen sózdiń ózi aıtyp turǵandaı adamnyń aman-esendigin, deniniń saýlyǵyn bilý ári tileý.

Qazaqtyń ǵasyrlar boıy saıyn dalada erkin ómir súrýi amandasýǵa da áserin tıgizbeı qoıǵan joq. Baıyrǵy zamannan beri ózgeriske ushyramaı kele jatqan amandasý kóbinese suraq-jaýap, jáne tilek túrinde kórinis tabady.

Amandasýdaǵy kóńil aýdaratyn mańyzdy másele adamnyń jasyna baılanysty. Adamnyń jasy úlken aqsaqaldarmen, ájelermen, analarmen, qurdastarymen, ózinen jasy kishilermen amandasýdyń ózindik naqyshtary men boıaýlary bolady. Mysaly: «Amansyz ba? Amansyń ba? Aman ba? Aman-esensiz be? Esensiz be? Esensiń be? Aman-esensiz be? Aman-esensiń be?» syndy amandasýǵa: «Amanbyz, ózderińiz aman-saýmysyz?» dep jaýappen amandasyp jatady.

«Qaıyrly tań! Qaıyrly kún! Qaıyrly kesh!» dep amandasýlarǵa sol kúıinde jaýap berip amandasady. Al «Kesh jaryq!» dep amandasýǵa «Eshkiń aryq!» dep suraq túrindegi amandasýǵa uıqastyra jaýap berilgen. Bul aýyl arasyndaǵy bir úıden bir basqa otaýǵa barǵandaǵy, nemese alys joldan kele jatyp qonýǵa kelgen jolaýshynyń, qazaq túsiniginde qudaıy qonaqpen amandasýdyń túri. Bundaǵy «Eshkiń aryq» degen jaýap, úıge kelgen qonaqtyń da jaǵdaıyn bilý úshin aıtylatyn jaýap. Bul amandasýdan qazaq dalasynda mal sharýashylyǵy basty kásip ekeni baıqalady.

Jasy úlken er adamdar ózderimen qatarlas áıel adamdarǵa: «Qalaısyz, báıbishe, otaǵasy, bala-shaǵa aman-esen be?», boıjetken qyzdarǵa: «Analaıyn, amansyń  ba?», sálem salyp amandasqan kelinshekterge,  «Jaqsymysyń kelin bala, baqytty bol, ul tap» dep jyly tilek tileı otyryp amandasqan.

Laýazymy bıik qoǵam múshelerimen aman-saýlyq surasý bir bólek bolǵany belgili. Burynǵy kezde qazaq halqy aqsúıek, qarasúıek dep eki topqa bólingen. Shyńǵys hannyń urpaǵy tóreler men Muhammed paıǵambardyń urpaqtary sanalatyn qojalar aqsúıek sanatynda qabyldanǵan. Al qarapaıym halyq qarasúıek dep atalǵan.

Qarapaıym qazaqtar han, tóre-sultandarmen amandasqanda olardy «Aldııar» dep atap, eki qolyn keýdesine, nemese tizerlep turǵanda oq qolyn oń tizesine qoıýy shart bolǵan.  Tóremen jol ústinde kezdesip qalǵan jaǵdaıda qarapaıym qazaq atynan túsip bir tizesin búgip amandasýy kerek bolǵan.  Al tóre oń qolyn onyń ıyǵyna qoıyp: «Aman ba?» dep jaýap beretin.

Handar elshilerdiń ıyǵyna da qolyn qoıǵan. 1756 jyly Kishi júzdiń hany Ábilhaıyrdyń ordasynda bolǵan elshi Djon Kestl bylaı dep estelik qaldyrǵan:  «Tez ótken úsh saǵattaı ýaqyt alǵan qabyldaý barysynda han meniń ıyǵyma qolyn qoıdy. Keıin bilýimshe bul adamdy sılaýdyń eń úlken kórinisi eken».

Jalpy qazaqta amandasýdyń taǵy bir túri aqyndardyń amandasýy. Jyr súleıleri kópshiliktiń aldyna shyqqanda oń qolyn keýdesine qoıyp basyn ıetin bolǵan. Bundaı amandasýǵa halyq kóbinese: «Bar bol!, Órkeniń óssin!» dep jaýap qaıtarǵan. Sebebi qaı aqynǵa bolsa da halyqtyń qoldaýy kerek-aq. Ásirese jas aqyndarǵa halyqpen osylaı amandasý úlken rýhanı qýat beretini sózsiz. Ataqty aqyn Kenen Ázirbaıuly dúıim jurttyń aldyna alǵash shyqqany týraly óziniń aıtýynan belgili.

Bolys Erkebaı Buǵybazaruly jas ánshi Kenendi ertip kórshi qyrǵyz elindegi Shabdan Janbaıulynyń asyna barady. Kezegi kelgende jınalǵan halyqqa amandasyp bolǵan soń arýaq shaqyra aıqaılap alyp endi óleń aıtaıyn degende Kenenniń aýzyna sóz túspeı qalady. Ekinshi retinde de dál solaı bolady. Sonda kópti kórgen bir aqsaqal jas aqynǵa dem bere sóılep: – Er kezegi úshke deıin degen, shyraǵym, qaıta aıt, – deıdi. Sonda Kenenniń aýzyna myna sózder túsedi:

Men ózim Dýlat degen elden keldim,

Kól Qopa, Qordaı degen jerden keldim.

Jas bala jańa talap men bir qoıshy,

Týǵaly mundaı jıyn kórmep edim.

Osylaısha bastaǵan Kenen qyzynǵany sonsha toqtamaı uzaq óleń aıtady. Jınalǵan kópshilik dán rıza bolyp, aqyndarǵa syılyq úlestirgende Kenenge kemer beldik tıedi. Sondaǵy beldik aqynnyń qazirgi murajaı-úıinde saqtaýly tur. Osydan keıin Kenenniń aty keń jaıylady.

Búgingi kúngi bilimdi jastar halqymyzdyń osy eń basty ádet-ǵurpy jóninde «Assalaýmaǵaleıkúm! –  dep amandasý arab halqynyń dástúri, al qazaqtar ıslamǵa deıin qalaı amandasqan, dep jıi suraq qoıady.

Árıne, tarıhy sonaý bizdiń dáýirimizge deıingi saqtar kezinen alatyn qazaq ultynda ózindik amandasý ádet-ǵurpy bolǵan. Qazaq ultynyń ózindik tól amandasý ádet-ǵurpynda úlken kisimen «Armysyz», jasy kishimen «Armysyń» dep amandasýy tıis. «Armysyz» dep amandasqan adamǵa «Barmysyz», «Barmysyń» dep jaýap qaıtarylady.

Bulaı amandasýdyń túp-tórkini on birinshi ǵasyrda ómir súrgen ǵalym Mahmut Qashqarıdyń «Túrki sózdiginde» jazylǵan. Qazaq túsiniginde «AR» uǵymynyń «Adam» jáne «Ar, uıat» degen maǵynalary bar. Sondyqtan da baıyrǵy zamannan beri «Armysyz», «Armysyń» dep amandasýdyń arǵy jaǵynda «Aryń taza ma ma, eshkimniń ala jibin attaǵan joqsyń ba» degen suraq tur. Oǵan «Barmysyz», «Barmysyń» dep, «Ózińniń de aryń taza ma, eshkimniń ala jibin attaǵan joqsyń ba» dep suraqpen jaýap qaıtarylyp otyrǵan.

Osylaısha bizdiń dana babalarymyz osylaı amandasý arqyly ár qoǵam múshesine ózin durys ustaýǵa mindettep, ary taza adamdar ǵana damyǵan órkenıettiń bıigine jete alady» degen túsinikti ósıet retinde urpaqtan urpaqqa jetkizip otyrǵan. «Armysyz», «Armysyń» dep amandasý joǵaryda keltirilgen amandasý úlgileriniń eń bastysy.


 

 

Pikirler