Shymkent qalasynyń bıýdjeti taǵy 9 mlrdqa artatyn boldy. Bul týraly jetinshi shaqyrylymdaǵy qalalyq máslıhattyń kezekti toǵyzynshy sessııasynda aıtyldy. Basqosýda budan ózge kún tártibinde ózekti 15 másele qaralyp, halyq qalaýlylary tarapynan qoldaý tapty. Jıynǵa qala ákimniń birinshi orynbasary Shyńǵys Muqan arnaıy qatysty.
Sessııany Shymkent qalasy máslıhatynyń hatshysy Bahadyr Narymbetov júrgizip otyrdy. Jıynda aldymen «2021-2023 jyldarǵa arnalǵan Shymkent qalasynyń bıýdjeti týraly» máslıhat sheshimine ózgerister engizý máselesi talqyǵa tústi. Bul jóninde qalalyq ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý basqarmasynyń basshysy Rahymberdi Múlkemanov baıandama jasady. Onyńaıtýynsha, densaýlyqsaqtaý, bilim, áleýmettikqorǵaý, jolqurylysy sekildi taǵy basqasalalarǵa qosymsha qarjy baǵyttaýǵa usyny engizilgen. Nátııjesinde qala bıýdjetiniń kólemi 481 mlrd 600 mln teńgeden, 490 mlrd 600 mln teńgege artatyn bolady.. Qala bıýdjetin naqtylaý máselesi qalalyq máslıhattyń turaqty komıssııalarynda, qoǵamdyq keńeste jan-jaqty talqylanǵan.
Rahymberdi Múlkemanov–Shymkent qalasy ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý basqarmasynyń basshysy
Sondaı-aq, qala aýmaǵynda 1945 turǵyn úı bolsa onyń 1847-i ıaǵnı 95 paıyzy qysqy maýsymǵa daıyn. Bul týraly Shymkent qalasynyń energetıka jáne ınfraqurylymdy damytý basqarmasynyń basyshysy Boranbaı Býlatbekov óz baıandamasynda málimdedi. Budan ózge de 482 bıýdjettik nysannyń 480-y jylytý maýsymyna daıyndaldy. Bıýdjettik mekemelerge 980 tonna suıyq otyn, 4,7 myń tonna kómir qajet ekendigi aıtyldy.Odan bólek, 482 bıýdjettik nysannyń 480-y jylytý maýsymyna daıyndaldy.
Boranbaı Býlatbekov- Shymkent qalasynyń energetıka jáne ınfraqurylymdy damytý basqarmasynyń basshysy
Sonymen qatar jıyn barysynda tórt aýdan ákimderi óńirlerdiń damý strategııasy boıynsha aǵymdaǵy jyldyń 8 aıynda atqarylǵan jumystardy baıandap, ınjenerlik ınfraqurylym júıeleri, qysqy jylý maýsymyna daıyndyq barysy jóninen habardar etti. Al máslıhat depýtattary atalǵan sheshimderdi biraýyzdan qoldady. Sonymen qatar, sessııada Shymkent qalasyndaǵy kóshi-qon proesterin retteý qaǵıdalaryn bekitý, «Jergilikti memlekettik-jekeshelik áriptestik jobalarynyń tizbesin bekitý týraly» máslıhat sheshimine tolyqtyrý engizý máseleleri qoldaý tapty.
E. Bóbeev
