Buhar jyraý kesenesi

2254

Buhar jyraý kesenesi Buhar jyraý aýdany, Dalba taýynyń eteginde ornalasqan.

Buqar jyraý Qalqamanuly (1668—1781) — qazaqtyń uly jyraýy, 18 ǵ. jońǵar basqynshylaryna qarsy Qazaq-jońǵar soǵysynyń bastaýshysy ári uıymdastyrýshysy ataqty Abylaı hannyń aqylshysy.

Shyqqan tegi Arǵyn taıpasynyń qarjas rýynan. Zamanyndaǵy synshylar ony «kómekeı áýlıe» dep ataǵan. Sóılegende kómekeıi búlkildep, aýzynan tek óleń sóz tógiledi eken.

Buqar Jyraý qazaq halqynyń  Jońǵar basqynshylyǵy tusynda, eldiń bolashaǵy qyl ústinde turǵan kezde ómir súrip, sol almaǵaıyp zamandaǵy kúrdeli máselelerge óz jyrlarymen jaýap bere bildi. Osyndaı aýyr sátterde Abylaı hanǵa durys keńes berip, el-jurtty basqynshy jaýǵa qarsy kúreste biriktirýge, bir týdyń astyna toptastyrýǵa kúsh saldy. Óziniń saıası-áleým. mándi jyr-tolǵaýlarymen sol jalyndy kúrestiń jyrshysyna aınaldy. Osy maqsatta ol Abylaı handy birden-bir qajetti basshy sanap, oǵan halyq birligin saqtap qalatyn kósem turǵysynda úlken senim artty. Abylaı han da sol bıik talaptan tabylyp, eldiń birligi men jarqyn bolashaǵy úshin jan aıamaı qyzmet etti.

Jyraý sol azattyq jolynda ólimge bas baılap, erliktiń nebir ǵajaıyp úlgilerin kórsetken han men onyń batyrlaryn jyrǵa qosyp, olardyń óshpes ádebı beınelerin jasady. Ásirese, Abylaı hannyń kóregendigi men danalyǵyn, aýyr kezeń, qıyn sátterde el uıytqysy bola bilgenin asqaq jyrlady:

“Qaıǵysyz uıqy uıyqtatqan, hanym-aı,

Qaıyrýsyz jylqy baqtyrǵan, hanym-aı,

Qalyńsyz qatyn qushtyrǵan, hanym-aı.

Úsh júzden úsh kisini qurban qylsam,

Sonda qalar ma eken qaıran janyń-aı!”.


“Rýhanı jańǵyrý” baǵdarlamasy aıasynda

Qaraǵandy oblystyq mádenıet, muraǵat

jáne qujattama basqarmasy men “Adyrna”

ulttyq portalynyń birlesken jobasy


 

Pikirler