Kúz kelip, kópten kútken dástúrli mektep, oflaın sabaq bastalǵanyna da aıǵa jaqyndady. Mektepti oqýshynyń da, muǵalimniń de saǵynǵany baıqalady. Eki taraptan da erekshe qulshynys lebi aıqyn sezilip tur.
Búgin Mańǵystaý oblystyq Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres departamenti basshysynyń birinshi orynbasary Myrzaǵalı Qýanysh myrzanyń qatysýymen kezdesý ótkizildi. Sebep mynadaı: muǵalimder merekesi jaqyndap keledi, osyǵan baılanysty ár mektepte ustazdarǵa syılyq úshin aqsha jınalady, osynyń aldyn-alý kerek.
Men ózim de muǵalimmin. Sondyqtan, osy jerdegi túsinbestikti ashyp uǵyndyrǵym keledi.
Muǵalim "maǵan syılyq kerek" dep eshqashan aıtpaıdy! Aıtatyn muǵalim bolsa, bizge nemese quzyrly organǵa jetkizýdiń tásili kóp qoı, habarlańyzdar!
"Muǵalimder kúnine syılyq berý" degen taqyrypty kóteretin - ATA-ANALAR!
Maǵan qarsy ýáj aıtatyn bolsańyzdar da aıtaıyn: kiná - ata-analardan. Ózderi osy bastamany kóteredi, aqsha jınaıdy, syılyq alady.
Dál sol ata-ananyń bireýi osy oqıǵany quzyrly organǵa nemese basqa jerge habarlaıdy.
Kináli - muǵalim bop shyǵa keledi.
Qurmetti Aqtaý qalasynyń turǵyndary, men qalalyq bilim bóliminiń basshysy retinde bıyl eshbir muǵalimge syılyq bermeýdi usynamyn!
El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tikeleı tapsyrmasy nátıjesinde muǵalimniń jaǵdaıy aıtarlyqtaı jaqsardy. Aılyǵy kóbeıdi. Qalaǵan syılyǵyn ózi Sizdersiz de satyp ala alady!
Sizder syılaǵan syılyq kóńilin kóterse de, bul bizdiń elde zań buzýshylyq, ıaǵnı, jemqorlyq bolyp sanalady!
Sondyqtan, meni áriptesterim de, ata-analar da durys túsinedi degen senimdemin!
Barshańyzǵa jaqsylyq tileımin!
Baǵdad SYRYMQYZYNYŃ
feısbýk paraqshasynan
