Birinshi, Tálıbannyń qurlymyn shamalap bolsa da mynadaı úsh negizgi qabatqa bólýge bolady. Eń ústińgi qabat: ymyrashyl, yntymaqtastyqqa jaqyn, biraz eldiń saıası mádenıetimen tanysyp úlgergen, alaqany oıylmaǵan, jaǵasy kirlemegen ózinshe aqsúıektik deńgeıge jetken az sandy top. Bul toptyń keıbir tulǵalary Pakıstanda keıbiri qandaıda bir belgisiz oryndarda bilim aldy, aralarynda ǵylym doktorlary da joq emes.
Birqansha shet tilin saýatty biledi. Batys pen Shyǵystyń saıası, mádenı hal-ahýalynan habary bar, ózinshe saıası oıyn josparlaı alatyn qabiletke de ıe, obal men saýap qaısy, adamnyń basty quqy ne ekenin túsine biletin, bir aýyz sózben aıtqanda qazirgi órkenıet qundylyqtaryn baǵalaı alady. Biraq sóıte tura Aýǵanstandy tolyqtaı ıslam qundylyqtarymen basqarylatyn sharıǵat eline aınaldyramyz deıdi. Osy top ókilderi qalaı, qashan, qaıtyp qalyptasty bizge sol qyzyq. Eger Tálıban máseleni qarýmen sheshýdi jalǵastyra bergen bolsa álde qashan joıylyp ketetin edi. Shyny kerek dıplomatııalyq kelissózder Tálıbannyń esiktegi basyn tórge súıredi. Atalmysh top 2010 jyldan keıin alpaýyt eldermen Aýǵanstanǵa baılanysty túıitkilderdi dıplomatııalyq pikir-talastar negizinde sheshýdi bastady. Osy jeri óte qyzyq biz úshin. Atap aıtqanda, sol datadan bastap Tálıbannyń "jańa saıası elıtasy" qalyptasa bastady.
Ekinshi, jańaǵy toptyń ekinshi qabaty qarý asynǵan áskerı top ókilderi. Bul toptyń ókilderi aımaqtyq, aýmaqtyq erekshelikterge baılanysty kólemdi jaqtan eki tarmaqqa, kómeski jaqtan 5-6 jikke bólingen. Tálıban bılikke kelgen kúnnen bastap bul top ókilderin aýyzdyqtap otyrýy qıynǵa soǵyp jatyr. Osy toptyń keıbir jýan judyryqtylary ákimshilik taǵaıyndaýlardy óz quzyryna alǵysy keletinin baıqatyp jatyr ıaǵnı kim ákim, kim bastyq bolady ózimiz taǵaıyndasaq deıtin syńaıly, Nege? Óıtkeni Aýǵanstannyń asty-ústi tabıǵı qazba baılyqqa toly memleket. Tipti keıbir óńirlerde Qytaıdyń nemese sheteldiń mıllıardtaǵan qarjy nysandary, bınzes obektileri bar. Esirtki óndirisiniń beldi oshaqtary da joq emes. Solardy ýysyna ustap qalýy mańyzdy... Sol sebepti ekinshi toptyń keıbir qarýly shonjarlary (kóbinde ásker bar) Tálıbannyń aqjaǵaly, appaq óńdi, sáldeli elıtasyn tyńdamaı qoıýýy ábden múmkin. Qazirshe medıa arqyly biz "aqjaǵaly, aq kıimdi, ymyrashyl" Tálıbandy kórip jatyrmyz. Shyn mánindegi Tálıbannyń keskin beınesi praktıka júzinde anyqtalady...
Úshinshi, Tálıbannyń eń tómengi jigi qarabaıyr, dúmshe, mádenı deńgeıi qalyptasyp úlgermegen top ókilderi sanalady. 40 jyldan beri soǵys órti tolastamaǵan Aýǵanstanda eki býyn urpaq aýysyp úlgerdi. Dálirek aıtqanda osy ýaqytta eki-úsh býyn urpaq oqýsyz (bilimsiz), mádenıetsiz kúıde qatarǵa kelip qosyldy. Bylaısha aıtqanda tolyqtaı qara tobyrǵa aınaldy desek te bolady. Bul topqa eshnárse qyzyq emes, tek taıpa aqsaqaly, molda-sheıh ne dese, sol zań. Osy top ókilderi jik-jikke aıshyqtala bastaǵan Tálıban ókilderiniń saıası, áskerı qurbanyna aınalýy bek múmkin.
Tórtinshi, ondaı bolsa Tálıbannyń óz ishinde azamat soǵysy týyp ketpeı me degen kúdikti saýal sap ete túsedi?. Osy óz ishindegi jikshil qurlymdardy Tálıbannyń aqjaǵaly elıtasy ustap tura ala ma, álde Tálıban óz ishinen aımaqtyq bloktarǵa bólinip ár top mılıtarısteri saıası bılikke qol jetkizý úshin bir-birimen qyrqysyp ketpeı me degen kúdik basym. Aýǵanstan onsyz da etnıkalyq jáne dinı alaqulalyqtyń oshaǵy emes pe.
Besinshi, eger Tálıban óz ishinen jik-jikke bóline tússe Aqsh, Eýropa, Qytaı, Reseı, Pakıstan jáne Iran ózine beıim Tálıban shonjarlarymen jekelegen kelsimderge otyra bastaýy múmkin. Bul qytaıshyl tábıban, pakıstanshyl tálıban, reseıshil tálıban, batysshyl tálıban deıtin saıası bólinýlerdi ákep soǵyýy múmkin.
Altynshy, saıası baqtalastyq sosyn ákimshilik bılik quzyretin odan ary kúsheıtý maqsatynda Tálıbannyń keıbir shonjarlary Aýǵanstandaǵy etnıkalyq qaqtyǵysty jáne Tálıbanǵa qarsy basqa dinı toptardy (DAESh sııaqty) ózine baqtalas Tálıbannyń basqa shonjarlaryna aıdap salýy da múmkin. Bundaı bolǵanda DAISh uıymynyń osydan keıingi is-qımyly tipten kúdik uıalata túspek...
Jetinshi, Alpaýyt elder (Qytaı, AQSh) nemese aımaqtyq derjavalar (Pakıstan, Iran, Reseı) Aýǵanstandaǵy múddelerin arttyrý maqsatynda Tálıban ishindegi alaýyzdyqty birshama sátti paıdalana otyryp Aýǵanstanǵa, Ortalyq Azııaǵa, Úndi Tynyq Muhıt aımaqtaryna saıası, áskerı strategııalyq plandar qurýy bek múmkin. Demek 31 tamyz álemniń saıası tarıhynda dáýir bólgishtik sıpat alýy múmkin degen sóz. Iaǵnı búginginiń tehnologııasymen, strategııalyq oıyn sharttarymen, saıası hám ekonomıkalyq qajettilikterimen sáıkesetin jańa bir taıtalas, jańa bir úlgidegi teketirem bastalǵan bolýy múmkin.
Segizinshi, Aýǵanstanǵa kórshi elderdiń bul aımaqqa baılanysty saıasaty jańa formatta damı túsýi múmkin. Mysaly Iran, Aýǵanstandyq shıtterdi astyrtyn qoldap, qarjylandyratyn. Pakıstan, Reseı jáne Qytaı da Aýǵanstandaǵy etnıkalyq-dinı jikterdiń keıbirin qoldap, keıbirin paıdalatyp otyratyn. Endi bul saıasat Tálıbandardyń bılikke kelýimen jańa bir deńgeıge kóterilýi múmkin. Mysaly Tálıban alǵash ret Iranmen 23- tamyz kúni munaı-gaz kelsimin jasady. Pakıstan Túrkimenstanmen TAPI proektisi týraly, onyń Aýǵanstan terrıtorııasyndaǵy qaýipsizdigi týraly kelissóz ótkizdi.
Toǵyzynshy, Aýǵanstandaǵy Ózbek-Túrikpen, Tájik, Hazara blogy geo-strategııalyq saıasattyń qurbanyna aınalyp jappaı quldyraý kezeńine ótti. Olardyń saıası tulǵalary 20 jyl boıy óz kúshine ózi senip beıǵam jatty. Shyn máninde 20 jylda kóp dúnıe ózgerdi. Mysaly ózbekter sovet sosyn keıingi Ózbekstannyń Aýǵanstan saıasatynda basty strategııaly nysan bolatyn. Rashıd Dostým 5-6 ýalaıatty ózi meńgerip soltústik Aýǵanstanda "memleket ishinde memleketteı" ómir súrdi.
Biraq, sońǵy 2-3 jylda onyń quzyreti tómendeı bastady, muny sezgen Ózbekstan el aman-jurt tynyshta Tálıbandy Samarqan men Buharaǵa shaqyryp qupııa kelissóz ótkizdi. Keıin Dohada taǵy kezdesti. Qazir Tálıbannyń qas qabaǵy boıynsha Dostýmdy qabyldamady, mıgrant ózbekterdi qosh kórmedi, qashqan Aýǵan armııasyn qaıtarý taqyrybyn talqylap jatyr.
"Adyrna" ulttyq portaly
