Táýelsizdik alǵan 30 jyl ishinde jumyssyzdyqpen kúres memleket tarapynan qarqyndy júrgizilip keledi. El saıasatynyń negizgi ustanymy da osy. Sondyqtan bul baǵytta jyl saıyn memlekettik baǵdarlamalar jandanyp, salalyq mamandarǵa naqty tapsyrmalar júktelýde. Atap aıtqanda, «Kedeılik jáne jumyssyzdyqpen kúres», «Óńirlerdi damytý», «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy», «Nurly jol», «Nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytý», «Dıplommen aýylǵa», «Jastar praktıkasy» sekildi baǵdarlamalar júıeli júzege asyp, jyl sanap jumyssyzdar sany azaıyp keledi.
El táýelsizdiginiń 30 jyly ishinde Shymkent qalasynda jumyssyzdyq máselesin sheshýde memlekettik baǵdarlamalardy tıimdi júzege asyrýdyń nátıjesinde jaqsy kórsetkishterge qol jetti. Statıstıkaǵa súıensek, 2011 jyly shaharda 1941 azamatqa jumys usynylǵan. Al 2020 jyly 39 623 azamat jumyspen qamtylyp, bul kórsetkish 20,4 esege kóbeıdi. 2021 jyldyń qańtar aıynan beri qalada 16 768 adam memlekettik baǵdarlamanyń sharapatyn kórip, jumys tapqan. Taǵy bir derek, Shymkentte 2013 jyly 60 turaqty jumys orny qurylsa, 2021 jyldyń qańtar aıynan búgingi kúnge deıin 3599 jańa turaqty jumys orny ashylyp, 60 esege kóbeıgen.
Búgingi tańda úshinshi megapolıste áleýmettik sala tolyqqandy ıfrly júıege ótti. Bul baǵyttaǵy kez kelgen qyzmet kórsetý elektrondy túrde júzege asady. Sonyń ishinde jumys izdegen azamattar burynǵydaı tabanynan tozbaıdy, portal arqyly qaı mekemede bos oryn bar ekenin kórip otyrady.
– Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasy halyqty jumyspen qamtý, áleýmettik qorǵaý, arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý jáne azamattyq hal aktilerin tirkeý salasyndaǵy memlekettik saıasatty júzege asyrady. Basqarma tarapynan kórsetiletin memlekettik qyzmetterdiń 26 túri avtomattandyrylǵan. Iaǵnı, kez-kelgen adam «Egov» portaly arqyly ózine kerek qyzmet túrin elektrondy túrde ala alady. Onyń ishine azamattyq hal aktiler boıynsha qyzmetter, jumyssyz retinde tirkelý, qandas mártebesin berý jáne taǵy basqalary kiredi. Sonymen qatar, basqarmaǵa qarasty «Jumyspen qamtý ortalyǵy» halyqqa qyzmetti «Open Space» formatynda kórsetedi, – deıdi qalalyq Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynyń basshysy Balmarjan Narbekova.
Tarıhqa sheginis jasasaq, 1990 jyldardaǵy eldegi ekonomıkalyq daǵdarys Shymkenttiń de óndiris oryndarynyń turalatqany málim. Jappaı óndiris oryndary jabylyp, jumyssyzdyq jaılap, bul halyqtyń kúnkórisiniń nasharlaýyna ákelip soqty. Eń qıyn kezeńde halyqqa kásippen aınalysyp, nápaqa tabý tyǵyryqtan shyǵatyn jalǵyz jol boldy.
Jas ta táýelsiz memlekettiń aldynda ónerkásip salasyn qaıta quryp, ishki jáne halyqaralyq naryqta básekege qabiletti ónim shyǵaratyn, ekonomıkalyq turǵyda tıimdi salaǵa aınaldyrý mindeti turdy. Mundaı kúrdeli mindetti júzege asyrýǵa keıingi on jyldyqta qabyldanǵan reformalar óz yqpalyn tıgizdi. 2000 jyldan bastap Qazaqstan ekonomıkalyq órleý jolyna tústi. «2000-2002 jyldary kedeılikpen jáne jumyssyzdyqpen kúres» jónindegi baǵdarlama qabyldanyp, aýqymdy jumystar júrgizildi. Táýelsizdiktiń 30 jyly ishinde eldegi jumyssyzdyq Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N.Nazarbaev jáne Memleket basshysy Q.Toqaevtyń tapsyrmasymen memlekettik baǵdarlamalar arqyly sheshilýde.
Bıyl nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasynyń tórtinshi jylyna qadam bastyq. Baǵdarlamanyń maqsaty – eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandar sanyn arttyrý, shaǵyn nesıe berý arqyly aýyl jáne qala turǵyndaryn ózin ózi jumyspen qamtýǵa yntalandyrý.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, ótken jyly 1,4 mln-nan astam otandasymyz jumyspen qamtý sharalaryna tartyldy. Onyń 783 myńy turaqty jumysqa ornalasty. Sóıtip, jyl sońynda eldegi jumyssyzdyq deńgeıi 4,9 paıyzdy qurady. 649 myń adam baǵdarlama qatysýshysy bolsa, úshten birinen kóbi – jastar. 43 paıyzy – áıelder. 319 myń adam turaqty, al 210 myń adam sýbsıdııalanǵan jumyspen qamtylǵan. Táýelsizdik jyldary ishinde aıqyn mindetter kózdelgen júıeli jobanyń sharapatyn shymkenttikter de sezinip keledi. Baǵdarlama bilim alýǵa múmkindigi bolmaǵan jastardyń tegin oqýyna, kásibı kýrstardan ótýine, mamandyq boıynsha tájirıbe jetildirýine jol ashty.
Qalalyq halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy mamandarynyń málimetine súıensek, jyl basynan beri 16 myńnan astam adam áleýmettik sharalarmen qamtylsa, 5177 adam turaqty jumysqa ornalasty. Eki myńǵa jýyq túlek jastar tájirıbesi boıynsha, 2832 adam qoǵamdyq jumysqa joldama alyp, 260 jumyssyz azamat áleýmettik jumys oryndarynan jumys tapty. Sharýasyn dóńgeletkisi kelgen 41 shymkenttik shaǵyn nesıe, 584 adam qaıtarymsyz memlekettik grantqa qol jetkizdi. 1900 azamat «Bastaý bıznes» jobasy boıynsha oqýǵa joldandy.
Memleket usynǵan múmkindikti tıimdi paıdalanǵan kásipkerdiń biri – Gúljazıra Rysqulova. Úsh aptalyq kýrstan ótken ol 200 aılyq eseptik kórsetkish kólemindegi memlekettik grantty ıelenip, jıhaz shyǵarý kásibin jolǵa qoıdy. Tórt bala tárbıelep otyrǵanyna qaramastan isin ilgerilýge úlgerip júr.
– Grant esebinen qural-jabdyq satyp alyp, arnaıy eh ashtyq. Shúkir, tapsyrys tolastaǵan emes. Suranysqa sáıkes túrli úlgidegi jıhaz shyǵaramyz. Munymen toqtap qalmaı, sheberhana qurý oıda bar, – deıdi «Bastaý bıznes» jobasynyń túlegi.
Atalǵan baǵdarlama aıasynda byltyr keıipkerimiz sııaqty 4828 adam qaıtarymsyz grant aldy. Kásipkerlik negizderine oqytatyn jobaǵa 2820 adamǵa joldama berildi. Memlekettik qoldaý sharalary bıyl da qarqyndy jalǵasyn tapty.
Al qysqa merzimdi kásiptik oqýǵa osy jyly 2500 shymkenttikti baǵyttaý josparlandy. Ol – arnaıy bilimi joq nemese biliktiligin joǵaltqan jandar úshin taptyrmas múmkindik. Osy oraıda 30-dan astam mamandyq tizbesi bekitildi. Olardyń qatarynda dızaıner, kondıter, tiginshi, avtoelektrshi, tas qalaýshy, kran mashınısi, vızajıst, shashtaraz sheberi, aspaz jáne taǵy basqalar bar. Oqýǵa tartylǵandarǵa aı saıyn 17 myń teńge mólsherinde stıpendııa tólenedi.
Statıstıkaǵa súıensek, megapolıs halqynyń 239 myńnan astamy – jastar. Qalalyq jumyspen qamtý ortalyǵy arqyly búginde myńnan astam baǵdarlama qatysýshysyna joldama berildi. Olardyń qatarynda medbıke, feldsher, ekonomıst, qarjyger, býhgalter, tis dárigeri, kadastr, tehnık mamandar bar. Jyl sońyna deıin 2500 jasty jumyspen qamtý josparlanyp otyr. Ol úshin tilek bildirýshi enbek.kz portalynda elektrondy ıfrly qoltańba arqyly jumyssyz retinde tirkelýi tıis. Sonymen qatar turǵylyqty mekenjaıyndaǵy jumyspen qamtý ortalyǵyna bara alady.
– Keıbir jastar dıplom alǵasyn mamandyǵy boıynsha jumys tappaı, ýaqyt joǵaltady. Jumys tájirıbesin jınaý úshin memleket 6 aılyq «Jastar tájirıbesin» uıymdastyrady. Ol baǵdarlama mamandyǵy boıynsha tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi, joǵary, joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý baǵdarlamalaryn iske asyratyn bilim berý uıymdaryn bitirgenine 3 jyl tolǵan jáne 29 jastan aspaǵan jumyssyz túlekterge arnalǵan. Bıylǵy jalaqy mólsheri 25 aılyq eseptik kórsetkish shamasynda. Bul degenińiz – 72 myń teńge, – deıdi qalalyq Jumyspen qamtý ortalyǵynyń dırektory Suńǵat Abdýllaev.
Shymkentte jýyrda «Alǵashqy jumys orny» jobasy bastaldy. Joba shartyna sáıkes jumys berýshi halyqty jumyspen qamtý ortalyǵymen joǵarǵy oqý orny nemese kolledj túlegin 2 jylǵa jumysqa ornalastyrý týraly shart jasasady. Ekologııalyq ústemeaqy tólemin qospaǵanda jergilikti bıýdjetten sýbsıdııalaýdyń bir aıdaǵy mólsheri 20 aılyq eseptik kórsetkishke teń. Jumys berýshi jumys kólemi men kúrdeliligine qaraı qajetinshe óz qarajaty esebinen qosymsha ústemeaqy belgileıdi. Eńbekaqynyń alǵashqy birjyldyq bóligin memleket sýbsıdııalaıdy. Qazirgi tańda 50-ge jýyq jas baǵdarlama aıasynda qala aýmaǵyndaǵy mekemeler men kásiporyndarda jumysqa ornalastyryldy.
Jalpy, Shymkentte 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlama júıeli júzege asyrylýda. Resmı málimetterden turaqty jumysqa ornalasýshylar qatarynyń artqanyn baıqaımyz. Shaǵyn nesıe alyp, kásibin órge domalatamyn deýshilerge de qolbaılaý joq. Memleket turǵyndardy nátıjeli jumysqa tartýǵa, olardyń jeke is bastaýyna nemese jańa mamandyq ıgerip, eki qolǵa bir kúrek tabýyna barynsha jaǵdaı jasaýda. Mysaly, elektrondy eńbek bırjasynyń qoldanysqa engizilýi jumys berýshiler men jumys izdeýshiler arasyndaǵy baılanysty jeńildete tústi. Jumys berýshiler jumyspen qamtý ortalyqtarynyń kómeginsiz-aq enbek.kz portalyna kirý arqyly kadr tańdaı alady. Al jumys izdeýshiler portalǵa tegin tirkeledi. Saıttan elimizdiń kez kelgen óńirindegi, qalasyndaǵy, bos jumys ornyn kórýge bolady. Bir sózben aıtqanda, buryn aılap izdeıtin jumys ornyn endi eki apta ishinde tabýǵa múmkindik bar.
– Baǵdarlamanyń taǵy bir tıimdi tusy – múmkindigi shekteýli azamattar da nazardan shet qalǵan emes. Olar qoǵamdyq birlestikterde belsendiligimen kózge túsip júr. Qıyn jaǵdaıǵa túsken azamattar, sol sııaqty, jazasyn ótep kelgender de bizdiń kómegimizge júginip, ózderin qoǵam múshesi retinde sanaýyna tolyq jaǵdaı jasalýda. Sonymen qatar, Instagram jáne Facebook áleýmettik jelilerindegi resmı paraqshalarymyzda qala turǵyndaryna udaıy paıdaly aqparat usynyp kelemiz, – deıdi Suńǵat Abdýllaev.
Kez kelgen memlekettegi jumyssyzdyq máselesiniń beleń alýy qoǵamǵa qaýipti. Óıtkeni ol – kedeıshilik deńgeıiniń artýyna túrtki bolatyn basty sebep. Al halqyn kedeılik jaılaǵan eldiń erteńi bulyńǵyr. Sol sebepti memleketimiz egemendikke qol jetkizgeli beri jumyssyzdyqty azaıtýdy saıasattyń basym baǵyty retinde qarastyryp, sát saıyn túrli baǵdarlamalardy qolǵa alyp, onyń júıeli júzege asyrylýyna kúsh salyp keledi.
Álem elderin synaqqa alǵan pandemııa kezinde Qazaqstan Úkimeti osyndaı syn-qaterge jaýap retinde «Jumyspen qamtýdyń 2020-2021 jyldarǵa arnalǵan» jol kartasyn ázirledi. Ol boıynsha elimizdiń ár aımaqtarynda ınfraqurylym, ınjenerlik-kólik nysandaryn jóndeý, abattandyrý sharýasyna meılinshe kóp jumys kúshin qajet etetin obektiler anyqtalyp, jumyspen qamtý ortalyqtary arqyly jalaqy mólsheri bekitildi. Bul, ásirese, qalada jumystan qysqaryp qalǵan nemese ornalasa almaǵan jastardyń óz óńirlerine baryp qyzmet jasaýyna yqpal etti. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi málimdegendeı, baǵdarlama aıasynda ótken jyly 239 myń jumys orny quryldy. Ony oryndaýǵa 2 mlrd 400 mln AQSh dollary bólindi. Jumyspen qamtý sharalary bıyl 1 mln 200 myń adamǵa sharapatyn tıgizedi dep kútilýde.
Jalpy aıtqanda, 2017 jyly ekpin alǵan «Eńbek» baǵdarlamasy osy ýaqyt aralyǵynda el ıgiligine aınalyp úlgerdi. Ordaly otyz jyldy artta qaldyrǵan memlekettiń qoldaý sharalaryna shymkenttikter de bir kisideı atsalysyp, belsendilik tanytyp júr. Júıeli jobalardyń qaı-qaısysy da qazirgideı daǵdarys jaǵdaıynda el ekonomıkasynyń damýyna áser etip, halyqty eńbekpen qamtýǵa jáne jumyssyzdar sanynyń kemýine oń yqpal etedi.
Quttybıke NURǴABYL
