Uly aqyn óleńderi Abaıdyń kózi tirisinde halyq arasynda jattalyp, keńinen taralyp aýyz ádebıetiniń jaýharyna aınalyp úlgerdi. M.Áýezovtiń «qazaq ortasynda Abaıdyń shyǵarmalaryn súıip, súısinip oqyp, uzatylar kezinde Múrseıit, Samarbaı, Daıyrbaı sııaqty kóshirýshilerge jazdyryp alyp, ózderiniń jasaý sandyǵyna salyp alyp ketken bir top qyzdardy bilemiz», – degen sózderi aqyn shyǵarmalarynyń qoljazba túrinde de kóshirilip taralǵanyn aıǵaqtaıdy.
Aqynnyń kózi tirisinde baspa arqyly jarııalanǵan birneshe óleńderin bilemiz. Solardyń biri «Jigitter oıyn arzan, kúlki qymbat degen» óleńin Júsipbek Shaıyqsilámuly degen adam Abaıdyń atyn kórsetpesten bastyrǵan. Ol jaıynda M.Áýezov «Ol adam baspahana ıesi baıǵa sálem hat jazǵanda:
Bizlárgá oıyn arzan, kúlki qymbat,
Nárse ǵoı eki túrli syr men symbat, –
dep turyp, Abaıdyń uzaq kórkem óleńin túgelimen kópe-kórneý, ádebıet urysy retinde jazyp jibergen. Óz sózi etip bastyryp ta shyǵarǵan», – dep jazady.
Munan ózge 1886 jyly «Dala ýálaıaty» gazetine Kókbaıdyń atynan «Jaz», «Bolys boldym minekı» óleńderi basylyp shyǵady. Al osy gazettiń 1889 jylǵy 7-sanynda «Jazdykún shilde bolǵanda» óleńi «Semeı oıazy, Shyńǵys eliniń qazaǵy Ibrahım Qunanbaı aýlynyń Kópbeıit degen jerge qonyp jatqandaǵy túri» degen taqyryppen basylady.
Abaı Qunanbaıuly shyǵarmalarynyń alǵashqy jınaǵy. 1909 jyl
Abaı shyǵarmalarynyń tolyq jınaǵy tek aqyn dúnıe salǵannan keıin ǵana jaryqqa shyǵady. Aqyn óleńderin, qarasózderin jınaqtap bastyrý syndy kúrdeli de, mańyzdy ispen inisi Kákitaı men balasy Týraǵul aınalysady. Bul bastamanyń kúrdeligi sonda, aqyn kózi tirisinde óz shyǵarmalaryn kitap túrinde jınaqtamaǵan, kópshilik óleńderi el aýzynda jattalyp, al qoljazba retinde jazylǵan nusqalary tolyq saqtalmaǵan edi. Sondyqtan kitap etip baspadan shyǵarý keler urpaqqa Abaı murasyn amanat retinde qasterlep jetkizýmen mańyzdy boldy.
El ishinen tirnektep jıǵan uly aqyn murasyn rettep qaǵaz betine túsirýdi Kákitaı Ysqaquly Múrseıit mollaǵa tapsyrady. Múrseıit Abaı aýylynda bala oqytqan, aqynnyń tapsyrýymen óleńderin jazyp alyp otyrǵan adam. Jınaqtalǵan óleńder sany 5 dápterge jetken. Joǵaryda atap ketkendeı, Abaı óleńderine suraý salǵan adamdarǵa da kóshirip berip otyrǵan. Jalpy Múrseıit qoljazbalary halyqty aqyn shyǵarmashylyǵymen tanystyratyn negizgi nusqa bolyp tabylady.
Abaı Qunanbaıuly shyǵarmalary. Sankt-Peterbýrg, 1909 jyl
Abaı murasynyń adamzat órkenıeti tarıhyndaǵy telegeı-teńiz, teńdesi joq qadir-qasıetine Alash kósemi Álıhan Bókeıhannyń «Abaı kitabyna» óleń joldary sózsiz baǵasyn beredi.
Kúnine júz oqysań jalyqpaısyń,
Kóz taldy, sharshadym dep talyqpaısyń,
Bir sózin bir sózinen artyq kórip,
Qumaq bop qaıta-qaıta anyqtaısyń.
Boıdy ertip, býyndy alyp maǵynasy,
Turǵanda oǵan naǵyp qamyqpaısyń.
Sózi ras, sózi taza, sózi asyl,
Kóńilge bir jeri joq jabyspaıtyn.
Qazaqta munan artyq sóz shyqqan joq.
Baǵalap, mynaý ne dep nar ustaıtyn.
Jazýshy zaman túspeı ótip ketti.
Er me edi bostandyqqa jabyspaıtyn!
Zııandy nárselerden aıyram dep,
Maıdanda turyp alyp alyspaıtyn.
Jol taýyp, joba taýyp, joldas taýyp,
Halqynyń joǵyn izdep tabyspaıtyn.
Esil er bu zamanda bolmady-aý dep,
Qazaqta qabyrǵa joq qaıyspaıtyn.
(Ýaq, 1914j 23 aýsymda Orynborda«Qazaq» gazetiniń №67 sanynda basylǵan)
Abaı óleńderi baspadan jarııalaý jumystary qalaı júrgizilgeni jaıynda Árham Kákitaıuly óz esteliginde: «1906 jyly jaz shyǵyp kıiz úı tikkende Kákitaı Abylaısha qos tikkizip, Múrseıit mollany shaqyrtyp alyp: «Sen myna biz jınaǵan Abaı óleńderin rettep jaz», – dep ońasha qosqa otyrǵyzady. Múrseıit asyqpaıtyn, odan keıin bir jaǵyna aq tastap qaıta kóshirtip, bir aı shamasynda daıyndatyp alyp Kákitaı Semeıge ózi alyp júrdi. Jol rashotyna satýǵa eki semiz at, eki semiz túıe áketti. Peterbýrg, Lenıngradtaǵy baspahanalarmen shart jasastym. Tez eki júz som aqsha perevot et», – degen. Aıtqanyndaı eki júz som jiberdik. Kákitaı bir aıda qaıta oraldy. Korrektorlyq mindetin óz moınyna alatyn bolypty, Lenıngradtaǵy baspahana bir baspa tabaq qaǵazǵa basyp, Semeıdegi Ánııar úıine jiberip turatyn boldy. Ánııar Kákitaıǵa jetkizip turdy. Kákitaı onyń qatesin túzep qaıta Lenıngradqa jiberetin boldy. Osyndaı sergeldeńmen júrip Abaıdyń birinshi óleń jınaǵy 1909 jyly ıaǵnı úsh jylda zorǵa jaryqqa shyqty. Abaıdyń ómirbaıanyn qysqasha ǵyp Kákitaı ózi jazdy», – dep baıandaıdy.
Kákitaıdyń osy alǵashqy jınaqty shyǵarýdaǵy eńbegin «Abaıdyń baspaǵa shyǵýynda tarıhtyq, birinshi zor eńbek etýshi – Kákitaı deımiz», - dep zańǵar jazýshy M.Áýezov óz baǵasyn beredi. Osylaısha, Abaıdyń alǵashqy jınaǵy 1909 jyly Sankt-Peterbýrgtegi Ilııas Boraganskıı baspahanasynda basylyp shyqty. Ol Peterbýrgte birinshi musylman baspahanasyn uıymdastyrýshy, husnı hat óneriniń sheberi. 1882 jyly Peterbýrgte musylman baspahanasyn ashýǵa ruqsat alyp, orys, arab, parsy, túrik tilderinde kitap basý jumystarymen aınalysqan. Atalmysh jınaqta «Halyq týraly», «Óleń týraly», «Ózi týraly», «Ǵashyqtyq týraly», «Oı týraly», «Nasıhat týraly», «Zamandastar týraly», «Segiz aıaq», «Sulý urǵashy týraly», «Jazǵytury», «Jaz», «Kúz», «Qys», «Ańshylyq týraly» degen ataýlarmen óleńderi, «Perevodtar» ataýymen 41 aýdarma óleńi, «Áńgime Masǵut», «Eskendir áńgimesi» dastandary jáne kitap sońynda Kákitaı jazǵan Abaıdyń ómirbaıany men fotosýreti berilgen. Jalpy jınaqta 145 óleń, 2 dastan basylǵan.
Múrseıit Bikeuly kóshirgen Abaı óleńi. Abaı shyǵarmalary. 1905 jyl.
Qazirgi ýaqytta Abaı mýzeıi qorynda Múrseıit kóshirgen Abaı óleńderi jazylǵan dápterdiń foto-kóshirmesi, 1909 jyly jaryq kórgen kitap jáne onyń foto-kóshirmesi saqtalǵan. Sonymen birge Abaı shyǵarmalarynyń 1909 jylǵy arab árpimen basylǵan baspasynyń aýdarmasyn jasaǵan Ahat Shákárimulynyń jáne Taýfıq Dosaevtyń (Shákárimniń jıeni) qoljazbalary, jınaqtyń faksımıldi basylymy bar.
M.Ablambaeva,
Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik
qoryq-mýzeıiniń bas qor saqtaýshysy.
