Jýyrda Buqaralyq aqparat quraldarynyń qyzmetkerleri ózderiniń kásibı merekesin atap ótti. Qushaqtary gúlge tolyp, marapatqa ıe bolǵan jýrnalıster osy bir kúndi jyl saıyn asyǵa kútetini ras. Sebebi bir jylǵy eńbegi osy kúni saraptalyp, baǵalanady. «Tórtinshi bılik ókilderi» sanalatyn jýrnalıster qaýymy bul merekeni óz halderinshe atap ótkenimen, olardyń basyndaǵy máseleler bir marapatpen nemese syı-sııapatpen sheshilip ketpeıdi. Ásirese, qazirgi tańda jas jýrnalısterge jasalyp jatqan jaǵdaıdy kórip, ishteı «átteń» dep qalatynymyz ras.
Jýrnalıster — únemi izdenis ústinde júretin, damylsyz, demalyssyz eńbek etip, bılik pen halyq arasynda kópir bolyp júrgen jandar. Olardyń kúnniń aptap ystyǵynda da, qystyń qaharly aıazynda da eldegi máselelerdi bılikke jetkizý úshin qolyna dıktofony men mıkrofonyn ustap, «júgirip» júretinin el jaqsy biledi. Syrt qaraǵanda, jýrnalısterdiń jaǵdaıy keremet bolyp kórinýi múmkin. Shyndyǵynda elimizde jýrnalısterge, onyń ishinde jas jýrnalısterge eshqandaı jaǵdaı jasalyp jatqan joq.
Osydan birer kún buryn belgili telejúrgizýshi, halyqtyń súıikti jýrnalısteriniń biri Zeıin Álipbek respýblıkalyq basylymdardyń birine bergen suhbatynda Qazaqstanda jýrnalıstıkany damytýǵa qatysty jumystar áli qolǵa alynbaı kele jatqanyn, BAQ ókilderi quqyqtyq jaǵynan da, áleýmettik jaǵynan da qorǵalmaǵan birden-bir mamandyq ekenin aıtqan bolatyn. Ol óz sózinde: «Qazir kim kóringenniń ákireńdeýi men qoqan-loqysyna tózip júre beretin kim? Jýrnalıst. Sál syn jazsa, belgisiz sebeptermen jumystan shyǵyp qalatyn kim? Jýrnalıst. Ózge kásip ıelerine memleket tarapynan túrli ıgilikter jasalyp, aspannan shuǵa jaýyp jatsa da, ultaraq tımeıtin kim? Taǵy da jýrnalıst. Jalaqysyeshqashanóspeıtinkim – jýrnalıst. Búgingikúni jýrnalıst ataýlynyń bar kóripotyrǵanjaqsylyǵy – ákimdikterdiń, mınıstrlikterdińJýrnalısterkúnijylynabirmárteberetin gramotalary men azdaǵanaqshalaı, zattaısyılyqtaryǵana», — dep óz pikirin aıtqan bolatyn.
Shynynda, qashan da jýrnalısterdiń arqalaǵany altyn bolǵanymen, jegeni jantaq. Resmı basylymda nemese telearnada jumys jasasań, artyq nárse jazýǵa nemese aıtýǵa «ruqsat» joq. Al táýelsiz basylymda jumys jasasań, jan-jaqtan qysym kóresiń. Bul — bir. Ekinshiden, qazir jas jýrnalısterdiń kóp bóligi baspanasyz júr. Páter jaldap, kóship-qonyp júrgen mamannyń jaıy belgili ǵoı. «Erteń myna páterden shyǵaryp jibermeı me?» dep qylpyldap júredi.
Úshinshiden, qazirgi tańda jas jýrnalısterdiń jalaqysy óte az. Keshe ǵana oqý ornyn bitirip, qyzmetin bastaǵan maman bir aılyqqa telmirip júretini ras. Ol qosymsha qarjy tabýdyń «jolyn» bilmeıdi. Bul jerde tájirıbeli, azýly jýrnalısterdiń jaıy — bólek áńgime.
Tórtinshiden, qazirgideı pandemııa kezinde ózge jaýapty mamandyq ıeleri, atap aıtsaq, dárigerler, quqyq qorǵaý organdarynyńókilderi qosymsha aqy alyp jatqanda, jýrnalısterdiń bul qamqorlyqtan tys qalýy.Máselen, nege osyndaı qıyn sátte olarǵa medıınalyq kómekti tegin etpeske? El men bıliktiń arasynda shyryldap júrgen jandardyń búgingideı pandemııa kezinde aı, toqsan saıyn óz qarjysyna PTR test tapsyryp, alǵan jalaqysyn jetkize almaı júrgeni jasyryn emes.
Besinshiden, jastarǵa qatysty taǵy bir másele — áriptes aǵa-apalar tarapynan qamqorlyqtyń joqtyǵy. Olaı deıtinimiz, qazirgi tájirıbeli, óte bilimdi jýrnalıster qaramaǵyndaǵy nemese qasyndaǵy jas mamandarǵa jol kórsetip, bilgenin úıretpeıdi. Olar jeke basyn ǵana oılap, irgesin aýlaq ustaýǵa tyrysady. Jastardy yntalandyrmaıdy, olarǵa stımýl berý úshin eshqandaı qoldaý kórsetpeıdi. Bul jerde tek materıaldyq kómek sóz bolyp otyrǵan joq.
Iá, memlekettik qyzmetke, ıá bıýdjettik salaǵa jatpaıtyn jýrnalısterdiń ósýge kelgende tosyrqap qalatyny shyndyq. Tek bul jerde ósýdi bastyq bolýmen shatastyrmaǵan jón.
Jyl saıyn elimizde jas jýrnalısterdiń úlesi artyp keledi. Olardyń sany artqan saıyn máseleler de kóbeıetini ras. Atap aıtsaq, baspananyń bolmaýy, bilimin jetildirýge, el-jer kórip, tájirıbe jınaqtaýǵa qarjynyń joqtyǵy, jastardyń ózara bas qosyp, bir-birin damytýǵa yqpal etýi úshin trenıngterdiń, dáristerdiń uıymdastyrylmaýy, t.b.
Biz osy oraıda birqatar jas tilshilermen tildesken edik. Ókinishke qaraı, olar óz aty-jónin jarııalamaýdy usyndy. Oǵan sebep jumys jasap júrgen mekemelerindegi basshylyqtyń syndy durys qabyldaı almaýynda dep túsindirdi jastar.
E.S, jas tilshi:
— Qazir qoǵamda syn aıtyp, másele kóterseń basshylyqtyń unaıpaıtyny shyndyq. Sondyqtan nápaqańnan qaǵylmaý úshin bas kóterip, artyq pikir aıtqyń kelmeıdi. Otbasymyzdy asyraýymyz kerek. Shyndyqty aıtyp, shyryldaǵanmen, úıde bala-shaǵań ash otyrsa jigit degen atymyzǵa taǵy syn.
Jalpy bizdiń elimizde jýrnalıster qaýymy áleýmettik jaǵynan esh qorǵalmaǵan. Qazir qymbatshylyq jan-jaqtan qysqan kezeńde bir jalaqyǵa kún kórý qıyn. Alaıda muny qolynda bıligi bar túsinbeıdi.
Bizdiń jaǵdaıymyzdy túzeý úshin zańǵa ózgerister engizý kerek dep oılaımyn. Zań jaǵynan qorǵalmasaq, basqasy bos sóz.
D.A, jýrnalıst:
— Jylyna bir keletin merekemizde jergilikti bıliktiń nemese mekeme basshysynyń bir rettik syıaqysyn alamyz. Soǵan máz bolamyz. Eńbekaqymyz jol shyǵyny men tamaǵymyzdan artylmaıdy. Qazir elimizde baspanasyz júrgen, bala-shaǵasyn oqytýǵa qarjy tappaı júrgen jýrnalıster az emes. Bárimiz sol nesıe alyp, 10-20 jyl boıy qaryzǵa batyp júrýge májbúrmiz. Eshqandaı sanatqa jatpaıtyn bizdiń quqyǵymyzdy qorǵaýǵa bılik qulyqsyz. Tym bolmasa eńbekaqymyzdy kóterse, mundaı máseleler bolaǵan bolar edi. Qysy-jazy tynbaı, álemde jáne elimizde bolyp jatqan jańalyqtar men oqıǵalardy halyqqa jetkizetin jýrnalısterdiń ushan-teńiz eńbeginiń aqysy joǵaryda otyrǵan depýtattardyń bir meıramhanaǵa baryp, daıashyǵa qaldyryp ketetin «shaı-pulyna» da jetpeıtini qynjyltady.
R.S. Hakim Abaıdyń «Nápaqa tabam dep, ómir súrýdi umytyp ketpe», — degen naqyl sózi bar. Osy sózdiń tereńine úńile otyryp, shynynda da biz osy nápaqa tabamyz dep, ómir súrýdi «umytyp» bara joqpyz ba degen oı keledi. Sebebi qazir kózimizdi tyrnap ashqannan oılaıtynymyz — jetpegen dúnıeni jetkizý, jyrtyǵymyzdy jamaý.Al siz ne aıtar edińiz, jas jýrnalıst?
Danagúl BAIMUQASh,
«Adyrna» ulttyq portaly.
