Amerıkalyq sarapshy Pol Gobl Ázerbaıjan ushaǵynyń apaty Máskeýdiń Baký jáne Astana arasyndaǵy qarym-qatynasyna qalaı áser etýi múmkin ekeni týraly aıtty.
Bakýden Groznyıǵa bet alǵan AZUL áýe kompanııasynyń ushaq apatynyń sebebi retinde «syrtqy faktor» jaıly aıtylady. Ondaǵan adamnyń ómirin qıǵan bul apat Vladımır Pýtın rejıminiń Qazaqstan jáne Ázerbaıjanmen qarym-qatynasyna aıtarlyqtaı áser etýi múmkin.
Bul týraly AQSh memlekettik departamentiniń burynǵy keńesshisi, amerıkalyq sarapshy Pol Gobl «Amerıka daýysy» jýrnalısi Alekseı Gorbachevke bergen suhbatynda aıtty.
- Tergeý barysy týraly kóp aqparat joq. Biraq Reseı bul apatty memlekettik deńgeıde jabýǵa tyrysyp jatqany kórinip tur. Reseılik nasıhat quraldary bul qubylysty basynda qustar tobynyń shabýyly dep túsindirip, raketa bolýy múmkin degen nusqany múlde aıtpady. Sizdiń oıyńyzsha, bul jaǵdaı Reseı men Ázerbaıjan arasyndaǵy qarym-qatynasqa áser ete me? Baký de bul oqıǵaǵa qatysty kóp pikir bildirmedi. Ázirbaıjannyń reakııasy qandaı bolady dep oılaısyz?
- Máskeýdiń jaǵdaıdy shatastyryp, ártúrli nusqalardy usynýǵa tyrysqany tańqalarlyq dúnıe emes. Sebebi bul jýrnalısterdi osy nusqalardyń bárin jarııalaýǵa májbúr etedi.Shyndyqty anyqtaý áreketterin álsiretedi. Ushaq fıýzelıajy qaldyqtarynyń fotosýretterinde jaryqshaqtar izderi baıqalady. Bul sózsiz qarý qoldanylǵanyn bildiredi. Qustar ushaqtardy mundaı deńgeıde zaqymdaı almaıdy. Sondyqtan bul ushaqtyń kezdeısoq nemese qasaqana túrde qulatylǵanyn senimdi túrde aıtýǵa bolady. Bul Máskeýdiń buıryǵymen nemese Sheshen úkimetiniń bastamasymen jasalǵan bolýy múmkin. Mundaısuraqtardyń jaýabyn biz áli bilmeımiz. Biraq bul ushaqtyń dushpandyq áreketter nátıjesinde qulaǵany anyq. Eń yqtımal nusqa «jer-áýe» klasynyń zymyrany bolyp otyr.
Eger Reseı úkimeti dálelderdi sátti jasyra alsa, biz shyndyqty eshqashan bilmeýimiz múmkin. Alaıda bul apattyń áskerı áreketter nátıjesinde bolǵanyna senimdilik Ázerbaıjan men aımaqtyń basqa elderin ushý sanyn azaıtýǵa jáne Máskeýge kúdikpen qaraýǵa ıtermeleıdi. Bul oqıǵa Kremldiń buıryǵy boıynsha jasalǵan dushpandyq áreketterdiń nátıjesi me, álde Máskeýdiń Soltústik Kavkazdaǵy kúshterdi jetkilikti deńgeıde baqylaı almaýynyń saldary ma – bul áli belgisiz.
Sheshen kúshteri, áýe shabýylyna qarsy qorǵanys quraldaryna qol jetkize otyryp, Máskeýdiń buıryǵynsyz da ony qoldanǵan bolýy múmkin. Men Máskeý sózsiz kináli dep aıta almaımyn. Biraq Ázerbaıjan men basqa elder Máskeýdiń mundaı buıryq bergenine nemese aımaqtyq bılikti baqylaı almaǵanyna narazy bolady dep oılaımyn. Bul sózsiz Máskeý men Bakýdyń qarym-qatynasyna kóleńke túsiredi. Bul tolyq úziliske alyp kelmeıdi. Biraq qarym-qatynasty salqyndata túsedi.
- Sizdiń oıyńyzsha, bul Ázerbaıjannyń ishki saıasatyna qalaı áser etedi?
- Men Ázerbaıjan úkimetiniń keıbir ókilderi asyǵys málimdemeler jasaýdan saqtanyp otyr dep senemin. Sondaı-aq, Reseı bul oqıǵaǵa kináli bolsa da, bul týraly qatty daýystap aıtýdyń qajeti joq dep sanaıtyndar bar. Olar tyǵyz yntymaqtastyqty buzbaýdy kózdeıdi. Mundaı pikirlerdiń Bakýde aıtylyp jatqany daýsyz.
- Taýly Qarabaqtaǵy jaǵdaıdyń qoǵamdyq reakııanyń keshigýine qandaı da bir áseri bar ma?
- Taýly Qarabaq boıynsha beıbitshilik kelisimine qol qoıylady degen boljamdar bolǵan. Men árqashan bul senarııge kúmánmen qaraǵanmyn. Ushaqqa qatysty oqıǵa jaǵdaıdy jeńildetpeıdi. Biraq bul máseleniń sheshilmeýiniń basty sebebi dep oılamaımyn.
- Qalaı oılaısyz, Ázerbaıjan osy jaǵdaıdy Kremlmen qandaı da bir jabyq kelissózder úshin paıdalanýǵa tyrysa ma?
- Máskeý jaýapkershilikti azaıtý úshin ne usyna alatyny ázirge belgisiz. Bul qarjylaı ótemaqy bolýy da múmkin. Pýtın jáne basqa da kóptegen basshylar bárin de aqshamen sheship úırengen. Reseı úkimeti Ázerbaıjan arqyly ótetin Soltústik – Ońtústik halyqaralyq kólik dálizine baǵyttalǵanınvestıııalaryn arttyrýy nemese aımaqtaǵy keıbir elderge kórsetip otyrǵan qoldaýyn toqtatýy múmkin. Bul Ázerbaıjanǵa unaıtyn jaǵdaı bolar edi. Biraq men Máskeý tarapynan qandaı da bir aýqymdy ashyq qadamdar jasalady dep oılamaımyn. Bul Pýtınniń stıline tán emes.Biz qazirdiń ózinde reseılik nasıhat mashınasy tolyq kúshinde jumys istep jatqanyn kórip otyrmyz. Onyń maqsaty – jaǵdaıdy bulyńǵyr etip, BAQ-ty «bul múmkin bir nusqa shyǵar, biraq basqa da boljamdar bar» dep aıtýǵa májbúrleý. Pýtın dáýirinde dezınformaııanyń maqsaty – alternatıvti shyndyqty jasaý emes, naqty oqıǵanyń ne ekenin anyqtaý múmkindigin joıýekenin umytyp ketemiz. Iaǵnı, Pýtın adamdardyń onyń alternatıvti kózqarasyna senýin emes, olardyń eshteńege senbeýin qalaıdy. Bul – Pýtınrejıminiń aıqyn sıpattamasy.
- Munda taǵy bir mańyzdy tarap – Qazaqstan. Talqylanyp jatqan boljamdardyń biri boıynsha, zymyranmen zaqymdanǵan ushaqqa Sheshenstanda shuǵyl qonýǵa ruqsat berilmegen bolýy múmkin. Sebebi oqıǵanyń mán-jaıyn jasyrý qajet bolǵan. Nátıjesinde ushaq Qazaqstanǵa bet alyp apatqa ushyrady. Ushaqta Qazaqstan azamattary da bolǵan. Bul Reseı men Qazaqstan arasyndaǵy qarym-qatynasqa áser etedi dep oılaısyz ba?
- Menińshe, Qazaqstan bul jaǵdaıǵa óte qattyrenishti. Prezıdent Toqaevtyń ustanymyn eskersek, bul oqıǵa aldaǵy aılarda Qazaqstannyń Máskeýge degen reakııasyna Bakýdiń reakııasynaqaraǵanda da kóbirek áser etýi múmkin. Sebebi Toqaev Álıev emes. Bul ekeýi múldem ártúrli basshylar.
Osyndaıda uzyn ushý-qoný jolaqtary qaı jerde ornalasqan degen suraq týyndaıdy. Zaqymdalǵan ushaq uzyn jáne keń ushý-qoný jolaǵyna qonýdy qalaǵan bolý kerek. Bul sátti qoný yqtımaldyǵyn arttyrady. Alaıda Soltústik Kavkazdaǵy áýejaılardyń kóbinde óte uzyn jáne keń ushý-qoný jolaqtary joq. Degenmen, Mahachqala men Býınakskide shuǵyl qoný úshin eń qolaıly jaǵdaılar bar. Sondaı-aq, iri munaı ónerkásibi ortalyǵy bolyp tabylatyn Aqtaýda An-124 sekildi úlken áýe kemelerin qabyldaı alatyn úlken ushý-qoný jolaqtary bar. Demek, reseılikterdiń aldyn ala daıyndalǵan is-qımyl jospary bolmaǵany anyq. Bul ushaqtyń ári qaraı júzdegen shaqyrymǵa ushýyna sebep boldy. Ádette zymyran ushaqty zaqymdasa, ol birden qulaıdy. Eger bul ushaq shyn máninde zenıttik qarýdan soqqy alǵan bolsa, ary qaraı júzdegen shaqyrym ushyp ótip, eń qolaıly qoný jolaǵyn izdeý úshin Reseıdiń áýe keńistiginen shyǵa alǵan bolsa, bul jaǵdaı qosymsha zertteýdi qajet etedi. Biz áli bul týraly talqylamadyq.
- Sońynda Reseıdiń ishki saıasaty týraly suraǵym keledi. Ózińiz aıtqan bir boljam boıynsha Máskeý Soltústik Kavkazda mundaı qarýdyń qoldanylýyn baqylamady. Bul Pýtınniń aınalasyndaǵy jaǵdaıǵa qalaı áser etedi dep oılaısyz?
- Bul Reseıdiń ishki saıasatyna áser etetin kúdikterdi kúsheıtedi. Óıtkeni Sheshenstan men keıbir basqa óńirlerdiń qarýlardy qoldanýdaǵy derbestigi Máskeýdiń tolyq baqylaýynan tys qaldy degen kúdik kúsheıedi. Aımaq elderiniń birqatary Reseıge ushatyn reısterdi toqtatyp jatyr. Men bul jaǵdaı halyqtyq narazylyqqa alyp kelmeıdi dep oılamaımyn. Bul qalaı bolǵanda da Pýtın saıasatyna degen narazylyqtyń artýyna ákeledi. Ol Reseıdiń oqshaýlanýyna ákeledi jáne onyń Sheshenstandaǵy jaǵdaıdy tolyq baqylaýda ustaýdaǵy álsizdigin kórsetedi. Eger buny shynymen de Sheshenstandaǵy Kremlge formaldy túrde baǵynatyn kúshter jasaǵany anyqtalsa, Pýtın Ramzan Qadyrovty almastyrý týraly sheshim qabyldaýy múmkin. Bul Reseı úshin betburys jasap, Soltústik Kavkazda aıtarlyqtaı dúmpý týdyrady. Sondaı-aq el basqarýdaǵy ulttyq radıkaldy tásildi kúsheıtýi yqtımal.
