6 shilde kúni elorda kúni toılanyp, Túrkistan qalasynda elbasy Nursultan Nazarbaevqa arnalǵan «Uly dala uly» atty eskertkish boı kóterdi. Bul jaǵdaı el ishinde ekiushty pikirlerdi de týdyrǵany belgili. Ǵalamtor betterin aqtarsańyz pikirdiń san túrine kýá bolasyz. Osy oraıda sizderge ózge de memleketterdiń patshalaryna jáne tańdaýly saıasatkerlerine arnaǵan eskertkishteri jáne olardyń keıingi taǵdyrlary týraly syr shertpekpiz.
«Úlken úshtik» eskertkishi. Rýzvelt-Cherchıl-Stalın, Ialta qalasy
Eskertkish 2005 jyly Máskeý qalasynda músinshi Zýrab eretelıdiń jetekshiligimen jasalǵan bolatyn. Týyndynyń tarıhyna úńiler bolsaq 1945 jyly Ialta qalasynyń janyndaǵy Lıvadııa saraıynda ótken antıgıtlerlik koalıııanyń (KSRO, AQSh, Ulybrıtanııa) kóshbasshylarynyń basqosýy ótken. Úlken úshtiktiń basshylary Iosıf Stalın, Ýınston Cherchıl jáne Teodor Rýzvelttyń beıneleri eskertkishte kórinis tapqan. Tastuǵyr atalǵan basqosýdyń 60 jyldyq mereıtoıyna oraı josparlanǵanymen, jergilikti ýkraın halqy eskertkishtiń qoıylýyna qarsylyq bildirgen. Eskertkish josparlanǵan ýaqytynda júzege aspady jáne 2014 jyly Qyrym halqynyń qaramaǵyna berildi.
2015 jyly «Qyrym 1945: Ótkeni, búgini, keleshegi» atty ǵylymı-konferenııa uıymdastyrylyp, eskertkishtiń saltanatty túrde ashylý saltanaty ótti. Týyndy Qara teńizdiń jaǵasynda ornalasqan, Ialta qalasynan 3 km qashyqtyqtaǵy Lıvadııa aýylynan oryn tapty.
«Barrı armany», Djakarta, Indonezııa
2009 jyly Indonezııa astanasy Djakartada AQSh prezıdenti Barak obamanyń qurmetine «Barrı armany» atty eskertkish boı kóterdi. Týyndyda 9 jasar Obamanyń qolyna kishkentaı qusty qondyryp, kúlimsiregen beınesi kórsetilgen. «Obamanyń dostary» qoǵamdyq uıymynyń basshysy Ron Mıýller bir suhbatynda eskertkishtiń eshqaındaı saıası saryny joq, tek Djakarta jáne búkil Indonezııalyq balalarǵa «beıbitshilik súıgish» basshyny úlgi qyp kórsetý maqsatynda ǵana boı kótergenin jetkizdi.
Bıiktigi 110 sm-dy quraǵan músinniń avtory bolý qurmetine ındonezııalyq músinshi Edı Chanıago ıe boldy. Nelikten Barrı armany degen ataý aldy degen suraqqa keler bolsaq, Barak Obamany jergilikti halyq Barrı Sýtýro dep te ataıdy. Sebebi 1967-71 jyldar aralyǵynda Barak Obama óziniń anasymen birge Indonezııada ómir súrgen eken.
«Respýblıka» monýmenti, Stambýl, Túrkııa
Atalǵan kompozıııa tek Túrkııa elindegi ǵana emes, búkil álemdegi eń erekshe, kóp qyrly týyndylardyń biri bolyp tabylady. Eskertkishtiń basty qaharmany-ult kósemi Mustafa Kemal Atatúrik. Eskertkish 1928 jyly Stambýl qalasyndaǵy Taksım alańynda ıtalıandyq músinshi Pıetro Kanonıkanyń bastamasymen boı kóterdi. Kóp qyrlylyǵyna qaıta oralsaq, bıiktigi 11 metr sanalatyn eskertkishte ul kósemi Atatúrik jáne onyń jaqtastary Ismet Inenıý men Fıvze Chakmak beınelengen. Eskertkishtiń eń erekshe tusy, eki jaǵynyń eki túrli maǵynada qatarlasa salynýy. Ońtústikke qaraǵan jaǵynda Atatúrik pen onyń jaqtastary zamanaýı iskerlik kıimderdi kıse, soltústikke qaraǵan jaǵynda túrik halqynyń azattyǵy jolyndaǵy kúresterdegi áskerı kıimmen beınelengen. Bul monýmentti kórý arqyly kez kelgen adam Atatúriktiń ári qol bastaǵan batyr ekendigine, ári eldiń damý baǵdaryn aıqyndaǵan saıasatkerligine de qanyq bola alady.
Amerıkandyq týyndy nemese Ramshor taýy, AQSh
Kez-kelgen salada ereksheliktiń ıisin ańqytatyn amerıkandyqtar óz prezıdentterine eskertkish ornatý jaǵynan da top ishinen qara úzip shyqty. Dakota Qara taýlarynan Amerıkandyqtar tórt birdeı prezıdentiniń beınesin jasap, barsha álem jurtshylyǵyn eleń etkizdi. Tórt basshysyn tórine shyǵarǵan bul taýlar ejelgi zamanda «Alty baba» degen ataýǵa ıe bolǵan. 1927 jyly meenat Charlz Ramshordyń pármenimen bastaý alǵan eskertkish 1941 jyly tolyǵymen jasalyp bitti jáne 1931 jyly memorıalǵa meenat Ramshordyń ataýy berildi. Negizgi eńbek amerıkandyq músinshi Gýdzon Borglýmnyń úlesinde.
Amerıkalyq keremet sanalatyn bul týyndyny siz ár túrli fılmderden kórmeýińiz múmkin emes. Eskertkish júzden asa fılmdar men mýltfılmdarda, túrli plakattarda beınelengen. Ramshor taýynan tórt prezıdenttiń bas músinin kóresiz. Bul tulǵalar Amerıka halqynda buryn-sońdy bolmaǵan erekshelikterdi syıǵa tartqany úshin el arasyndaǵy eń syıly prezıdentterdiń biri bolyp sanalady. Atap aıtar bolsaq Djordj Vashıngton Ramshor taýynda Amerıka halqyn demokratııaǵa jetkizgeni úshin kórinis tapqan. Jáne de Táýelsizdik Deklaraııasyn engizgeni úshin Tomas Djefferson, quldyqty joıǵany úshin Avraam Lınkoln, Panama kanaldaryn salyp, memlekettiń jáne bıznestyń órkendeýine zor úles qosqany úshin Teodor Rýzvelt beıneleri salynǵan.
Dúnıe júzinde eskertkishter sany óte kóp bolǵanymen, memleket basshylaryna arnalǵan tas tuǵyrlar el nazaryn birden ózine aýdarary sózsiz. Qyzyǵy keıbir tulǵalarǵa músin tym erte jasalsa, keıbir saıasatkerler kóptiń kózinen tys qalyp qoıyp jatady. Keıbir eskertkishterdiń eldiń rýhyn kóterer ulttyq sımvolǵa aınalyp, al keıbiriniń jaǵdaıy múldem kerisinshe bop jatatyny da barshamyzǵa aıan. Desek te, tulǵaǵa da, onyń qurmetine salynǵan eskertkishke de shyn tóreshi tek ýaqyt ekendigin umytpaıyq.
