Serik ZIIaTOV: Biz Jáńgirdi tolyqqandy bilmeımiz

3545

Jáńgir han týraly kórkem fılm túsirgeli jatyr eken. Sol jaıly oı órbitken Ashat Qasenǵalı inimiz Jáńgirdi bizdiń tolyqqandy bilmeımizdi aıtypty. Sosyn feızbýktegi dosymyz Zein Omar bizdi belgilep, pikir bildirýimizdi suraǵan eken.

Shynynda da, Jáńgirdi bizdiń tolyqqandy bilmeıtinimiz ras. Sonyń ishinde Jáńgirdiń kóleńkeli jaqtaryn óte az bilemiz der edim.

Qazaqstan táýelsizdik alǵan kezde tarıhymyzdy qaıta saralaı bastadyq. Sóıtip, óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilgendeı boldy. Qanshama handarymyz ben batyrlarymyzdyń aty jańǵyrdy.
Solarmen birge aǵymmen Jáńgir han sııaqty jekelgen tulǵalar asyra dáriptelip ketti.

Isataı men Mahambet bastaǵan kóterlisti týdyrǵan Jáńgirdiń ozbyr saıasaty ǵoı. Jer máselesi qaı kezde de ótkir bolyp keledi. Ásirese, búkil tirshiligi tórt túlikke baılanǵan halyq úshin jerden aırylý-ólimmen birdeı. Jer tarylǵan soń, maldan kúı ketedi. Munyń sońy ólimge aparady.

Jáńgir, jańylmasam, aınalasyndaǵy aqsúıekter men tórelerge 1510 jer aktisin bergen. Esesine qara halyq zar ılep, jerinen aırylǵan.

Jáńgirdiń 50 myń ga jerge orman ekkeni týraly mıf bir kezde Zııabek Qabyldınov pen Qaıypbaeva jazǵan 8-synyptyń Qazaqstan tarıhyna endi. Al, Batys Qazaqstan enıklopedııasyndaǵy derekter basqasha aıtady. Ordada orman sharýashylyǵy 1890 jyldardyń shamasynda qurylǵan. Jáńgir ekken aǵashqa kelsek, bar bolǵany 1-2 gektar jer ǵoı. 50 myń gektar jerge aǵash egý-búgingi kúnniń ózinde ońaı is emes. "Jasyl el" dep jalaýlatyp otyrǵyzǵan taldarymyz endigi orman bolatyn kezi boldy. Qaıda orman? Aǵashty ekken soń, baptaý kerek. Sol zamanda 50000 (!) gektar aǵash egile me?

Bókeı handyǵynda jer máselesi HIH ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldarynyń ózinde ótkirlene bastaǵan. Jáńgir han bola sala, halyqqa jaýdaı tıgen ǵoı. Sodan másele ýshyǵa kele, 1828 jyly Peterbýrgten senator Fedor Engel kelgen. Biraq jer máselesin tekserýge kelgen atalǵan sheneýnikti Jáńgir jaýyrdy jaba toqyp, shyǵaryp salǵan. Senator Engel sol kezde Jáńgirge han stavkasynyń qasyna aǵash egý týraly aıtqan eken. Sodan keıin Orynbordan tal aldyryp, 1-2 gektar jerge ektirgen ǵoı.
Búgingilerdiń aspandata aıtyp júrgeni sol ǵoı.

"Bókeı Ordasyna 200 jyl" degen 5 kitap shyqty. Bul kitaptarda Jáńgirdiń ordasynda bolǵan saıahatshylardyń jazbalary toptastyrylǵan. Sonda Astrahannan kelgen orys ofıeri aınaladaǵy ormanǵa tań qalypty. Sosyn ózinen buryn kelip qyzmet atqaryp jatyrǵandardan suraıdy.

"Biz kelgende de ormandy kórip, tamsandyq. Bilgeli jergilikti úlken kisilerden suradyq. Qart qazaqtar ózderi es bilgen kezde, aınala ný aǵash ekenin aıtty". Mine, burynnan qyzmet atqaryp jatqan áskerı kisiniń biri joǵarydaǵydaı jaýap beripti.

1926 jyldan bastap, KSRO ǴA-nyń keshendi ekspedıııasy Qazaqstannyń topyraq quramyn, ósimdikter álemin de zerttegen. Sol ǵalymdar Orda ormany týraly erteden bar oazıs degen qorytyndyǵa kelgenin Isataı Taımanuly bastaǵan kóterlis tarıhynyń biregeı zertteýshisi, prfessor Isataı Kenjalıev jazyp ketti.
Jáńgirdiń mektebine kelsek, 1841 jyly 25 jeltoqsanda I Nıkolaı patshanyń taqqa otyrǵan kúniniń qurmetine ashylǵan ǵoı. Jáńgir ashqan mekteptiń esigi qara qazaqtyń balalaryna jabýly boldy. Mekteptiń jarǵysynda úkimetke eńbegi sińgen adamdardyń balasy ǵana oqıtyny basa jazylǵan.

Jáńgirdiń stavka salǵan ras. Biraq sol stavkany salyp jatyrǵan kezde aınaladaǵy ormannyń qatty zardap shekkenin orys ofıerleri jazyp ketipti. Jáńgirdiń dastarhanynda araq-sharaptyń túr-túri samsap turatynyn, biraq ózi ishpegenin de úıinde bolǵandar jazǵan.
Jáńgir ótkizgen bir toı týraly derekter bizge jetken. Toıǵa soıylǵan mal men shashylǵan aqshanyń esebi joq. Belgili zertteýshi Berqaıyr Amanshın han ólgende artynda qalǵan mal-múliktiń esebin aıtady. Sonyń ishinde ne joq deısiz. Tipti, Franııadan arnaıy aldyrǵan elektr stanııasy da bar. Fatıma totashtyń kıimderini ózi myńdaǵan-myńdaǵan som turypty.

Jáńgir endi sol baılyqtyń bárine qaıdan ıe bolyp júr? Ábish Kekilbaev Bókeı sultan Jaıyqtyń arǵy betine ótkende aldynda birer úıir jylqysy men azdaǵan usaq maly bolǵanyn jazady. Jáńgir az ǵana jylda halyqtyń qanyn súlikteı soryp, baıyǵan. Shahmatov, Rıazanov sııaqty tarıhshylar Jáńgirdiń halyqqa 20-nyń (!) shamasynda salyq salǵanyn jazypty. Salyqtyń ishinde kıiz de bar, jún de bar, qazy da bar...
Jáńgirdiń jeri birneshe myń gektarǵa jetken. Sonshama jer nege kerek dersiz. Han sonyń bárine egin egip, mal jaımaǵan. Jer rentasynan kól kósir aqsha alyp otyrǵan.

Qorytyp aıtqanda, Jáńgirdiń búgingi jebir, latıfýndıst, merakantılıst, sıbarıst sanovnıkterden esh jeri artyq emes. Jáńgir stavkany da, mektepti de, meshitti de qaraqan basynyń qamy, óziniń sán-saltanaty úshin saldy. Al, ózi jáne aınalasy qara halyqtan túsken alym-salyqqa shalqyp ómir súrdi.

 

"Adyrna" ulttyq  portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar