Osydan biraz ýaqyt buryn Germanııada qalyp ketken jazýshy Máýlekesh Qaıbaldınniń fotosýreti jaıly habarlap edik (Máýlekesh Qaıbaldınniń fotosýretteri // https://adyrna.kz/post/73841).
Sol materıalǵa arqaý bolǵan Mıýnhende turatyn qandasymyz Álıhan Janaltaı jibergen fotosýretterdiń taǵy bireýinde nemis jerindegi qazaq emıgranttary Qares Qanatbaı, Dáýletkereı Taǵyberli jáne Abdolla Dúsipuly beınelengen eken.
«Álıhan aǵamyz joldaǵan bul foto úlken bir fotosúgiretten bir kórinis, fragment, – deıdi osy oraıda belgili jazýshy, esseıst, alashtanýshy Maqsat Táj-Murat. – Fotonyń tolyq nusqasy bar, ony maǵan 2017 jyly kúzde Mıýnhenge ádeıilep turyp baryp, nemere atasy Qares Qanatbaıdyń basyna topyraq salyp qaıtqan oraldyq Serik Qanatbaev jibergen bolatyn. Ol Janaltaıdyń qolyndaǵy fotonyń ústinen basyp alypty. Álıhan aǵamyzǵa osy jóninde habarlasqanymda, ol fotoda 1969 jyldyń 23 mamyrynda Mıýnhendegi Waldfriedhef atyndaǵy qabirstanda Máýlekesh Qaıbaldındi jerleý sáti beınelengenin aıtty.
Osy sýrettegi Dáýlet Taǵyberli jaıynda az-maz habarymyz bar-dy. Soǵysta tutqynǵa túsip, nemis jaǵynda qyzmet etken. «Azattyq» radıosynyń «Túrkistan» redakııasy bólshektengende bólinip shyqqan qazaq bólimin basqarǵan. Eýropa qazaqtary federaııasynyń jetekshisi K.Kesıdjıdiń jazýynsha, Túrkııadan biraz qazaq jigiti shaqyrylǵan, sonyń biri – Hasen Oraltaı. Dáýletkereı asa ultjandy kisi eken. Keıin AQSh-qa ketip, 1967 jyly sonda qaıtys bolady, súıegin Mıýnhenge, joǵarydaǵy qabirstanǵa ákep qoıady.
Umytpasam, 2020 jylǵy kúz aılarynyń birinde maǵan Oraldan aqyn Ǵaısa-Ǵalı Seıtaq habarlasyp, sonyń aldynda Germanııaǵa baryp kelgen marqum Esenǵalı Raýshanov Dáýletkereı Taǵyberlın jaıynda derek-maǵlumat izdep jatqanyn aıtty. Esekeńniń anyqtaýynsha, Dáýlet aǵamyz Batys Qazaqstan oblysynyń Shyńǵyrlaý aýdanynyń týmasy eken, soǵystyń aldyńǵy jyldary Jambyl jaǵynda qyzmet etipti».
Maqsat Táj-Murattyń osy áńgimesinen keıin ile-shala Dáýlet aǵamyzdyń soǵystaǵy júrip ótken jolyn bilgimiz keldi. Arhıv derekterinde Dáýletkereı Taǵyberlınniń 1916 jyly (endi bir derekte 1919 jyly) Batys Qazaqstan oblysynyń Shyńǵyrlaý aýdanynda týǵany, 1941 jyldyń 31 qazanynda Reseıdiń Orlov oblysy (endi bir derekte Chkalov oblysy) Ele aýdanynan áskerı qyzmetke alynǵany, alǵashqyda aǵa leıtenant, keıin kapıtan shenin ıelengeni, maıdanda 41-gvardııalyq atqyshtar polkiniń 14-gvardııalyq atqyshtar dıvızııasy quramynda shaıqasqany kórsetilipti. Eń qyzyǵy, Dáýletkereıdiń 1943 jyldyń 27 jeltoqsanynda jaý qolynan «qaza taýyp», Ýkraınanyń Kırovogradsk oblysy Znamenskıı aýdany Trepovka selosynda «jerlengeni» jazylypty. Tutqynǵa túskennen keıin Taǵyberlınniń keıingi ómirbaıanyn osylaı jobalap jaza salǵanǵa uqsaıdy. «Azattyq» radıosynyń qazaq bólimin qurǵan, Qazaq eliniń táýelsizdigi úshin kúresken, 1987 jyly AQSh-ta dúnıe salyp, súıegi Mıýnhende jerlengen arda azamat Dáýletkereı Tańbaıuly týraly aldaǵy ýaqytta qaıta qaıyrylamyz.
Serikbol HASAN
