Jalaqy ósti, oqý bes kúndik: Muǵalimderdi basqa qandaı másele alańdatady?

2631

2020 jyldyń qańtarynan bastap elimizdegi muǵalimderdiń jalaqysy 25%-ǵa ósti. Iá, osy kúnge deıin muǵalimderdiń eń basty máselesi – jalaqy dep keldik. «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi muǵalimderdi alańdatyp júrgen basqa qandaı máseleler bar ekenin surap bildi.

Muǵalimderdi jalaqy máselesi ǵana tolǵandyryp qoımaıdy. Búgingi ustazdardyń máselesin tizbektep berýdi jón kórdik (bul máselelerdi muǵalimder usyndy):

- jańartylǵan baǵdarlamanyń oqytý nusqaýlyǵy biraz til qundylyǵyn joıyp jiberdi;

- úıde júrip syrttaı okyp kelgen bilimi tómen ustazdar mektepterde jumys jasap jatyr;

- pándik kabınettiń jabdyqtalýy nashar, arnaıy quraldar joqtyń qasy;

- zeınetke 30 jyl stajben shyǵarsa eken;

- 25 bala emes 20 baladan oqytý kerek;

- dene shynyqtyrý sabaǵyn ekige bólgenshe, negizgi sabaqtardy ekige bólip oqytsa durys bolady;

- oqýlyqtar sapasy nashar;

- 5 baldyq baǵalaý júıesi qaıta oralsa eken;

- qaǵazbastylyq máselesi;

- jalaqy máselesi áli de ózekti;

- 5 kúndik oqý barlyq mektepte zańdy kúshine engen joq.

Mine, búgingi ustazdardyń máseleleri – osy. Al keıbir muǵalimder kósilip jaýap bergendi jón kórdi.

Gýlmıra atty Facebook qoldanýshysy muǵalimniń jalaqysyna baılanysty kókeıindegi oıyn jetkizdi.

«Pedagog degen tulǵa bar jerde birdeı quqyqqa ıe bolý kerek emes pe?! Al medıına salasyndaǵy bilim beretin pedagogtar úkimet taǵaıyndap otyrǵan biliktilik sanattarynyń ústemaqysyna kúni búginge deıin qol jetkize almaı otyr. «Nege tólenbeıdi?» degen suraǵymyzǵa tıisti organdardyń beretin bir ǵana jaýaby «Densaýlyq saqtaý mınıstrliginde qarjy qarastyrylmaǵan. Kategorııa tólenbeýi múmkin!» Sonda basqa muǵalimder muǵalim de, medıına salasyndaǵy muǵalimder pedagog qataryna jatpaı ma?, «Pedagog mártebesi», «Bilim týraly zań ortaq emes pe?» degen oı kókeıińdi kerneıdi. Qos mınıstrliktiń arasynda baılanystyń bolmaýyna 5 aıdan beri ózderine tıesili ústemaqyǵa qol jetkize almaı kele jatqan pedagogtar kináli emes shyǵar?!» - dep jazdy ol.

Al keıbir muǵalimderdi zeınetkerlik jasynyń qatty alańdatatynyn bildik.

«Meni mazalap júrgen zeınetkerlik jas. 63 jasta ustazdarǵa zeınetkerlik demalysqa shyǵý óte qıyn. Men bıyl 35-oqý jylyn aıaqtadym. Uıaly telefon, kompıýter t.b. qatty sharshatyp jiberdi. Onyń ústine test tapsyryp, portfolıo jınaqtadym. Endi nátıjesin kútip otyrǵan jaıym bar. Jyl ótken saıyn muǵalimderge, áıelderge óte qıyn. Sol 63 dep qınamaı-aq eń bolmasa 60 jasta shyǵarsa bolady ǵoı. Shynymdy aıtsam, bıylǵy oqý jylynda qatty sharshap kettik», - dep jazypty Marjan atty jeli qoldanýshysy.

Baný atty muǵalim ózin tolǵandyryp júrgen 5 túrli máseleni tizbektep kórsetipti.

«Birinshiden, qazaq tiline jańa oqýlyqtardyń saı kelmeýi. Grammatıkasy samsap turatyn buryńǵy qazaq tildi qalpyna keltirse durys bolar edi. Ekinshiden, jańa TÝP boıynsha saǵattardyń qysqartylyp, qosymsha saǵattardyń qosylýy. Eń durysy varıatıv saǵattarǵa saǵattyń bólinýi emes negizgi saǵat bolǵany durys (fızıka,hımııa t.b.) dep esepteımin. Oqýshylardyń bosańsyp ketpeýi úshin negizgi saǵattardyń bolǵany durys. Úshinshiden, Qazaqstan boıynsha oqýshylardyń formasy biryńǵaı bolǵany. Tórtinshiden, sanat alatyn kezde maqala, gazet-jýrnalǵa jarııalanymdardan góri naqty oqýshynyń, ustazdyń óziniń jetistikteri bolǵany durys bolar edi. Óziniń jetistigi bilimin synap testten ótý, konkýrstarǵa qatysý bolsa. Besinshiden, ne bolsa sony jazyp, aqsham qansha bolady, anaý nege tólenbeıdi, mynaý nege tólenbeıdi demeı ózin sanaly, saýatty kórsetse, «Pedagog mártebesimen» tanysyp, pedagog etıkasyn saqtasa eken», - deıdi ol.

Taǵy bir muǵalim qazaq tiliniń mártebesine alańdaıtynyn aıtyp ótti.

«Meni mazalaıtyny qazaq tiliniń mártebesiniń bolmaýy. Orys tili, shet tili, eńbek, ınformatıka sekildi pánder 2 topqa bólinip oqytylady da, qazaq tilinde oqýshylar bólinbeıdi. 30 balaǵa sabaq bergen tıimdi me? Álde 15 balaǵa ma?

Qazaq tili jaǵdaıy óte tómen deńgeıde tur. Qazaqtardyń ózderi kishkentaı baldaryna oryssha shúldirleıdi. Ana tiliniń mártebesin balabaqsha men mektepten bastaýymyz qajet», - dep jazdy Janar hanym.

Al Nýrbol esimdi muǵalim múldem basqa máseleni kóteripti.

«Bilim berý júıesi qatty mazalaıdy. Ásirese, ástetıkalyq pánder taǵdyry.

Ul-qyzdarymyzdyń shyǵarmashylyq oılaýy, eptiligi, beıimdelý qasıetteri, bir nárseni oılap tabýy ony damytýy, ózin baǵalaý degen qasıetter...

Negizgi pánder, negizgi emes pánder dep orta bilimdi ekige bólý men úshin túsiniksiz. «Jalpy orta bilim beretin mektep» degen sóz bul jerde óz-ózine qarsy keledi. «Negizgi pánder beretin jalpy orta bilim mektebi» degen durys bolar», - deıdi ol.

Aqmaral BEREKET,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar