Medıaııa - ońtaıly sheshim

1243

«Medıaııa» sózi latyn tilinen aýdarǵanda «deldal, eki tarapty mámilege keltirýshi úshinshi tulǵa» degen maǵynany bildiredi. Medıaııa tásili sot júıesindegi ádil tórelikti qamtamasyz etýdiń birden-bir joly bolmaq, ıaǵnı tarapty qanaǵattandyrý negizinde júrgizilgen kelissóz rásimi. Medıaııa degen sózdiń maǵynasyn eki jaqty tatýlastyrý rásimi dep túsindirýge bolady.

Medıaııa azamattyq, eńbekke qatysty, otbasylyq, taǵy basqa quqyqtyq qatynastarǵa baılanysty, sondaı-aq aýyrlyǵy shaǵyn jáne ortasha qylmystyq ister jóninde týyndaǵan daýlarda qoldanylady. Azamattar, sondaı-aq zańdy tulǵalar medıaııaǵa belsendi túrde júgingen jaǵdaıda sot júıelerine túsetin aýyrtpalyqty aıtarlyqtaı jeńildetip, sonyń nátıjesinde anaǵurlym iri isterdiń sheshilý sapasyn arttyrýǵa bolady. Elimizde «Medıaııa týraly» zań 2011 jyldyń 5 tamyzynda kúshine endi. Bul zań QR medıaııany uıymdastyrý salasyndaǵy qoǵamdyq qatynastardy retteıdi, ony júrgizý qaǵıdattary men rásimin, sondaı-aq medıatordyń mártebesin aıqyndaıdy.

Medıatorǵa júginý kerek pe, joq pa degendi taraptar ózara kelisip sheshedi. Mundaı jolmen máseleniń sheshilýi múmkin bolmaǵan jaǵdaıda olardyń sotqa júginý quqyǵy saqtalady. Medıaııa barysynda taraptardyń teń quqylyqty kózdeıtini sózsiz, sondaı-aq olarǵa teń mindetter júkteledi.Sonymen qatar taraptar óz qalaýlary boıynsha medıaııany júrgizý orny men medıaııany júrgizý barysynda qaı tildiń qoldanylatyny jaıynda kelise alady. Taraptardyń kelisimimen medıator medıaııanyń júrgizilý kúni men ýaqytyn belgileıdi.Medıaııanyń maqsaty-daýdy sheshýdiń medıaııanyń eki tarapynan da qanaǵattandyratyn nusqasyna qol jetkizý; taraptardyń daýlaýshylyq deńgeıin tómendetý. Osy maqsat-mindetin qolǵa alsaq, biraz máseleni ońtaıly sheshýge zor múmkindik bolar edi.

Medıaııanyń maqsaty – daýdy sheshýdiń medıaııanyń eki tarapyn da qanaǵattandyratyn nusqasyna qol jetkizý, daýlasýshylyq deńgeıin tómendetý, taraptardyń sot otyrystaryna qatysýynan ýaqyttaryn joıýǵa jol bermeý bolyp qalyptasqan. «Medıaııa týraly» zań bitimgerlik rásimder ınstıtýtyn uıymdastyrý jáne onyń qyzmetiniń tártibin belgileıtin birqatar baptardan turady, bitimgerlik rásimder ınstıtýty qyzmetiniń quqyqtyq negizderin belgileıdi jáne medıatordyń qatysýymen daýlardy sheshý jónindegi qatynastardy retteıdi.Medıator – taraptardyń daýlaryn retteý maqsatynda olardyń arasynda bitistirýshilik rásimderdi júzege asyratyn derbes tulǵa. Qoldanystaǵy zańnyń 4-baby negizinde bitimgerlik rásimderdi júrgizetin medıator taraptardyń teń quqyqtylyǵy men ádilettiligin saqtaýy tıis.Sonda medıaııa eriktilik, medıaııa táýelsizdigi men beıtaraptylyǵy, medıaııa rásimine aralasýǵa jol bermeýshilik, qupııalyq qaǵıdalarymen júrgiziledi. Medıaııany júrgizý kezinde taraptary qol jetkizgen daýdy retteý týraly kelisim jazbasha nysanda jasalady jáne oǵan taraptar qol qoıady. Medıaııa taraptary medıatordy, medıaııa rásimin, ondaǵy óz ustanymyn, ony talap etý tásilderi men quraldaryn tańdaý, aqparat alý kezinde, daý-shardy retteý týraly kelisim-sharttarynyń qolaılylyǵyn baǵalaýda teń quqyqtardy paıdalanady jáne ózderine teń mindetter júkteıdi, medıaııalyq rásimderge aralasýshylyqqa jol berilmeıdi.Medıaııa ınstıtýty qazaq qoǵamyna jat emes. Ultymyzdyń tarıhynda bıler ınstıtýty bolǵan. Azamattar arasynda týyndaǵan daý-damaılardy bıler, sheshender nemese bedeli bar jergilikti aqsaqaldar ádil sheship otyrǵan. Bılerdiń negizgi sheshetin máselesi kelgen shyǵyndy qalpyna keltirilip daýlasýshylardy bitimge jetkizý bolyp tabylady.

Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdandyq sotynyń tóraǵasy m.a.

Edige Begenov 

Pikirler
Redakııa tańdaýy