Qyzdarǵa ásemdik jarasady

2824

Qazaq áıelderi ejelden kıimniń táýirin kıip, áshekeıdiń asylyn taqqan. Qazaq qyzdarynyń áshekeı buıymdary sándik úshin, boı túzep, sán-saltanatpen júrýi úshin ǵana qyzmet etip qoımaı, sondaı-aq izin qýǵan sińlileri men qyzdaryna mura bolyp asyl qazynadaı saqtalǵan. Bunymen qosa áshekeı buıymdardy taǵýdyń da ózindik tárbıelik máni men mańyzy bar. Qyz bala 4-5 jasynan bastap-aq sánmen boı túzep, qolyna bala bilezikter, qulaǵyna syrǵa, kamzolyna jıekteı kúmis quımalar taqqan. Áıel áshekeıleri tek sán-saltanat úshin ǵana emes, ádet-ǵuryp, nanym-senimge de tikeleı qatysty bolǵandyqtan, kez kelgen áleýmettik ortanyń ókili óz hal-qadirinshe ártúrli áshekeıler taǵýǵa tyrysqan. Sondaı-aq, taqqan áshekeıine qaraı áıeldiń jasyn, áleýmettik tobyn, qaı aımaqtan ekendigin ajyratýǵa bolady. Máselen, aýqatty otbasynan shyqqan áıelde baǵaly tastardan kóz salynǵan, altynmen aptalǵan áshekeıler mol bolady. Olar kúrdeli kórkemdik sheberlikpen, tehnıkalyq jaǵynan minsiz oryndalýymen erekshelenedi. 

Zergerlik áshekeılerdiń sany men sıpaty áıel jasyna oraılas keledi. Máselen, pishini jaǵynan kishi, qarapaıym áshekeılerdi jasóspirim qyzdar taqsa, al qyz boıjetken saıyn ol taqqan áshekeıler ózgerip, kórkemdik naqyshtary kúrdelene, kóbeıe túsken. Al turmysqa shyqqannan keıin áıel áshekeıi birtindep azaıyp, jasyna qaraı basqa naqyshtarǵa aýysady. Qazaq qyz-kelinshekteri júzik, saqına, baldaq, qustumsyq júzik, otaý júzik, bilezik, jumyr bilezik, syrǵa, shekelik, shashqap, sholpy, shashbaý sııaqty áshekeı buıymdaryn taqqan.

BAÝYRDAQ – ústińgi tasy bes saýsaqty birdeı jaýyp turatyn júzik. Negizinen Qazaqstannyń batys óńirinde qoldanysta boldy. Júziktiń bul túriniń negizgi ataýy – qudaǵı júzik.
Qudaǵı júzikti qyzdyń anasy qudaǵıyna bir jyldan soń tartý etý úshin arnaıy jasatqan. Biraq barlyq qudaǵıǵa birdeı mundaı dástúrli tartý jasalmaǵan. Qudaǵı júzik – jańa túsken kelinine analyq meıirim shýaǵyn tóge bilgen parasatty qudaǵılarǵa ǵana jáne qudandaly eki rýdyń bir-birine yntymaǵy úshin syıǵa tartylatyn dástúrli syılyq. Eki saýsaqqa kıgizilýiniń ózindik sebebi de bar: eki eldiń balasy til tabysyp, bir shańyraq kóterip, bir otbasyǵa aınaldy degendi bildiredi eken. Irge kótergen shańyraqtyń bosaǵasy berik, ǵumyry uzaq bolýyn qos qudaǵı osy júzikteı berik ustap, kóńilimiz kúmisteı taza, jarqyrap júrsin degen nıetpen taǵylǵan. Oń qolynyń ortańǵy eki saýsaǵyna kıgizgende, tórt saýsaq syrtyn túgel jýyq jaýyp turady. Zergerlik buıymdar kóbinese asyl tastarmen bezendiriletin bolǵan.
BESBILEZIK – aralary shynjyrmen biriktirilip jasalǵan bilezik pen saqınalardan turatyn, eki-úsh saýsaqqa qatar kıetin sándi áshekeı túri. Tas qondyrylyp, túrli órnekter bederlengen bilezik toınaqpen bekitilip, oǵan jalǵanǵan úzbege shynjyrlarmen 2-3 saqına baılanady. Bilezigi jalpaq bolady, saqınalary qustumsyq, otaý túrlerinde jasalady. Úzbesi qol ústinen ótetindeı. Aldymen saqınalary kıiledi. Bilezigine keıde topsa salynyp, alyp-salýǵa yńǵaıly etip jasalady.
BESQASTY JÚZIK. Ústińgi jal­paq betine bes jerden kóz – asyl tas qondy­rylǵan besqasty júzik qazaqy ortada taralǵan etnomádenı mánge ıe, otbasy-nekelik saltyndaǵy qudalyqta tartý ornynda júretin qudaǵı júziktiń, sondaı-aq qos baýyrdaqty júziktiń, adaı júziktiń erekshe bir túri bolyp sanalady. Besqasty júziktiń alaqany (saýsaqtyń ústinde turatyn dóńgelek bóligi) úlken tórt saýsaqtyń ústin jaýyp turatyndaı kólemde bolady. Onyń astynda eki-úsh saýsaqqa qatar kıiletin qos baýyrdaq ornalasady.
BÓGIRE – ustaýǵa yńǵaıly, sándi kelgen kishkene qolsandyq. Mundaı sandyqshaǵa áıelder aına, taraq, monshaq, alqa, júzik syndy áshekeı zattaryn, sondaı-aq opa-dalaptaryn salyp saqtaıdy. Al bógireniń úlkendeýine myjylyp qalmas úshin bórik, taqııa syndy zattardy da salyp qoıady. Bógire aǵash taqtaıshalardan qııýlastyryp jasalyp, syrtyna oıý bastyrylǵan qońyr tústi terimen qaptalǵan. Buryshtary temirmen qaptalyp, qaqpaǵynyń ortasyna, jıekterine quıma shytyralar aınala qondyrylǵan. Qaqpaq topsalarynyń bastyrmasy úsh órimnen órilgen qaıystan, ótkizetin baýy órilip shashaqtalǵan búldirgiden jasalǵan.
ADAI JÚZIK – eki, úsh, tipti tórt saýsaqqa birden kıetin, ústińgi beti tutas, dóńgelek bolyp kelgen zergerlik buıym, tórt saýsaqty túgel jaýyp turatyn kólemi úlken jáne salmaqty tas qondyrylǵan júziktiń erekshe túri. Kishi júzdiń adaı rýynyń arasynda keń taralýyna baılanysty el arasynda osylaı ataý qalyptasqan.
AQYQ TASTY JÚZIK – qymbat tas, jal­tyl­dap turatyn, túsi ártúrli (qyzǵyl­tkúlgin, qyzyl, kúreńqyzyl) tústi asyl tastan jasalǵan júzik.
ÁIKEL – altyn ne kúmispen áshekeılengen, qyzdar moınyna taǵatyn alqanyń kóne ataýy. Áıkeldiń keıbir túri qyzdardyń keýdesine ilinetin alqa tárizdi etip tigilip, kúmis aqsha nemese asyl tastarmen bezelgen zerli barqyttan jasalady, sol ıyqtyń ústine túsip, oń qoltyqtyń astynan túımelenedi. Baıyrǵy ortada mundaı áıkeldi sándik úshin jáne til-kóz tımesin degen maqsatta taqqan. Áıkel úsh bólikten turady. Joǵarǵy bóligi moıynǵa monshaq sııaqty etip taǵylatyn eki qatar kúmis shynjyrdan qurastyrylǵan. Eki qatar kúmis shynjyr bir-birimen kúmis shyǵyrshyqtar men eki qas arqyly baılanysyp qatar túzedi. Eki qastyń ortasyndaǵy ústińgi kúmis shynjyrǵa on dana kerege kóz salpynshaq, al astyńǵy kúmis shynjyrǵa segiz dana kerege kóz salpynshaq taǵylǵan. Áıkel tabaqshasynyń ústińgi bóligi eki sheti eki qastan tómen salbyraǵan toınaqty kúmis shynjyrlar men áıkel kúmbeziniń tóbesindegi shyǵyrshyǵy arqyly ústińgi bólikpen baılanysady. Áıkeldiń negizi bolyp sanalatyn qaqtalǵan kúmis taqta alaqanynyń ortasyna sirkeli oıý-órnek júrgizilgen, sonymen qatar ortasynda eki shetinen ashylyp-jabylatyn, sirkelengen tórt qasty tútik ornatylǵan. Ashpaly-jappaly tútiktiń ishine duǵa jazylǵan qaǵaz, tumar salynady. Áıkeldiń úshinshi bóligi kúmis taqtanyń astyndaǵy jáne kúmis tútiktiń eki shetindegi toınaqtarmen baılanysatyn shynjyrly salpynshyqtardan turady. Kúmis salpynshaqtar bir-birimen shynjyrlaý (ilmekteý) arqyly bederlengen sharshy pishindi shytyralar, tómengi tusynda on tórt dana kerege kóz salpynshaq, odan tómenirek on bes dana kúmis shynjyrly qozalarmen áshekeılengen. Bul ataý sol kezdegi aqyndar óleńinde, jyr-dastandarda kezdesip otyrady. Máselen:
Ishken asy asyldyń
Tamaǵynan kóringen.
Qostan áıkel taǵynǵan,
Júz teńgelik opa-endik
Eki betke jaǵynǵan.
Jergilikti tilde alqanyń mundaı túriniń áıkel kókirekshe, qaza, omyraýsha, óńirjıek, t.b. ataýlary kezdesedi. Qadirli atynyń jalyna, yrysym dep bilgen malynyń moınyna, múıizine birneshe áıkelden baılap, taǵyp qoıý arqyly til-kózden saqtanýǵa bolady dep túsingen. Ony áıkel-turman dep te ataǵan.
DAN ALQA – bılik dárejesin aıqyndaıtyn laýazymdyq belgi. Dan alqa dóńgelek pishinde jasalyp, kúmispen, altynmen, basqa da tústi metaldarmen áshekeılenedi. Alqa sheńberiniń bir jerinen toınaq (shyǵyrshyq) jasalyp, oǵan shynjyr bekitilip sol arqyly moıynǵa taǵylady. Ertede dan alqa bılik ­laýazymy emes kerisinshe sándik alqa túrinde taǵylǵanǵa uqsaıdy. Qazaqtyń eski jyrlarynda:
Qubaǵan muryn, qıǵash qas
Qyzarydan kóılekti,
Eńinde semser aq tisti,
Moınynda dan alqaly, – degen joldar ushyrasady.
Ataqqa ıe boldy degendi «danǵa shyqty» dep te aıtqan. Al bul tirkes batys óńirde «belgili bolyp, ataq-dańqy shyqty» degen maǵynany bildiredi. Dan alqa – ertede qyzmeti, laýazymy joǵary adamdardyń moınyna taǵatyn medalon, alqa tárizdi zaty. Qazirgi tilimizde dańdaısý sóziniń quramynda aıtylady. Sonymen, dan alqa ertede laýazym, dáreje, ataq-dańqty bildiretin buıymdardyń biri bolǵan.
DILDA ALQA – altyn alqa, altyn óńirjıek; altyn alqanyń kónergen ataýy. Dilda alqa taza altynnan soǵylyp, qaqtalyp ta, altynnan soǵylǵan teńgelerden úzbelestirilip te jasalǵan.
Atam atyn aıtaıyn,
Halqynan asqan Bazarbaı,
Qoı ishinde marqadaı,
Omyraýda dilda alqadaı.
BOITUMAR – til-kózden, bále jala­dan qorǵaıtyn duǵa jazylǵan qaǵazdy saqtaıtyn quty, qalta. Shoshyp oıanatyn, uıqysyraıtyn adamdardyń kıiminiń kózge shalyna bermeıtin tusyna, jaǵasynyń astyna nemese qoltyq tusyna tigip qoıady nemese moınyna baýmen taǵady. Zergerler men kesteshiler tústi matalardan nemese terilerden, úsh buryshtap nemese qıyqshalap, ishine duǵalar men Quran aıattary jazylǵan qaǵazdy salyp qoıardaı qýys qaldyryp, ádemi órnektermen naqyshtap boıtumarlar jasaǵan. Syrtyn órnektep, lajylap, sirkelep, asyl tastardan kóz salyp áshekeılegen. Jetisý óńirinde boıtumardy tastan da jasaǵan. Tumar rólin atqarǵan ádemi alqalar da bolǵan. Tumardyń birneshe túri bar: qıyq tumar – sándik maqsatta moıynǵa taǵylatyn jaltyraýyq zattardan istelgen tumar; laǵyl tumar – laǵyl taspen bezelgen tumar; sirkelki qoltyq tumar – betine sirkelep órnek salynǵan tumar; altyn tumar – betine altyn jalatqan, altynmen áshekeılengen tumar; jastyq tumar – tústi metaldan jasalǵan tórtburyshty kórkem tumar. Bul tumar túrleriniń bári adamnyń boıyna taǵylady. Boıtumardyń taǵy bir túri tumarsha dep atalady. Ony sheber zergerler buryshtap nemese jumyr tútikshe tárizdendirip kúmisten jasaıdy, moıynǵa ilip júretin ásem baý taǵady. Pále-jaladan, til-kózden saqtaıdy jáne til-suq osy buıymǵa aýady dep, tumarshalardyń «qasıetine» tabynǵan jurt ony kúmisten jasatyp, syrtyna neshe túrli zer júrgizip, altynmen býlatqan. Óńirjıek, syrǵa, tumar sııaqty buıymdarǵa salbyrap turatyn salpynshaq áshekeı taǵylǵan.
QUSTUMSYQ JÚZIK – júziktiń saýsaq ushyna qaraıtyn jaǵy qus tumsyǵy tárizdi súıir bolyp keletin túri. Qustumsyq júziktiń baýyrdaǵyna dánekerlenetin ústińgi bóligin soqpa jáne quıma qalyppen (ondaı qalyp túrlerin jalpylama túrde «júzik qalyp» deıdi) kúmisten jasaıdy. Betine sirke júrgizilip, qas qondyrylady. Bundaı júzikti erterekte turmysqa shyqpaǵan qyzdar salǵan. Qalyńdyq uzatylǵanda qustumsyq júzigin sińlisine taqqan nemese kelin bolyp túskende tartý retinde qaıynsińlisiniń qolyna salǵan. Keıbir kelinder qyz kúninde taqqan qustumsyq júzigin saqtap qoıyp, keıinirek óziniń qyzynyń nemese nemeresiniń qolyna salǵan. Basqasha aıtqanda, qustumsyq júzik anasynan qyzyna muragerlikke qalyp otyrǵan. Bul júzikti keıbir óńirde qusmuryn júzik dep te ataǵan. Qustumsyq júziktiń pishini men oıý-órnekteri erkindik pen baqyttyń nyshany retinde tanylady. Ertede uzatylǵan qyz belgili bir ýaqyttan keıin tórkinine sálemdeme jiberedi eken. Sálemdeme jer shalǵaılyǵynan týǵan habar alysýdyń bir túri bolǵan. Jazý-syzý bolmaǵandyqtan uzatylǵan qyz óz jaǵdaıyn túrli buıymdar men oıý-órnek arqyly bildirgen. Sálemdemege qustumsyq júzik kelse nemese qusty beıneleıtin oıýy bar buıymdar (tuskıiz, basqur jáne t.b) kelse, tórkin jurty qyzdyń barǵan jerinde qustaı erkin, baqytty ómir súrip jatqanyn túsingen.
MÓRLI JÚZIK – dástúrli qazaqy ortada han-sultandardyń, bı, áskerbasy syndy laýazymdy kisilerdiń jazǵan hat-qaǵazyn kýálandyrý úshin mór basatyn arnaýly júzigi. Mórli júziktiń kózine onyń ıesiniń arnaýly tańbasy quıylady. Ol tańba adamnyń aty-jónin, qyzmet dárejesin kórsetedi. Óıtkeni júzikke qondyrylǵan asyl tas pen onyń materıaly, áshekeılenýi taqqan adamnyń áleýmettik dárejesin bildiredi. Júzik ataýynyń quramyndaǵy mór sózi arab tilinen (arabsha mýhr) aýysqan. Mórli júzik oń qoldyń saýsaǵyna taǵylǵan. Mundaı júzikti hat bilmeıtinder mór basýǵa paıdalanǵan. Laýazymdy kisilerdiń mórli júzik taǵý saltynyń áserimen keıingi ǵasyrlarda laýazymdy emes, qarapaıym adamdar da óziniń aty jazylǵan júzik taǵa bastaǵan. Ol, árıne, mór basý úshin emes, zergerdiń bireýge arnap soqqan estelik retindegi júzik bolǵan.
BALDAQ – altynnan jáne kúmisten somdap soǵylǵan nemese quıylyp jasalǵan kózi joq saqına. Erterekte baldaqty kóbinese erler salǵan. Baldaq saqına estetıkalyq máninen basqa onyń ıesiniń áleýmettik statýsyn aıǵaqtaıtyn sımvoldyq fýnkııa da atqardy. Qazaqta «Altyn baldaq qol sáni, áshekeı keste ton sáni» degen sóz bar. Saqınalardy túrlerine qaraı qus muryn saqına, kózdi saqına, qarala saqına dep atasa, al baldaq tek altyn baldaq, kúmis baldaq dep bólinedi. Keńes zamanynan bastap jas jubaılar nekelesý aldynda baldaq saqınany neke sýy quıylǵan tostaǵanǵa salyp, neke sýyn ishisken soń, ydystyń túbindegi saqınalardy alyp, bir-biriniń oń qolynyń tórtinshi saýsaǵyna kıgizedi. Bul – Eýropadan Reseıge, Reseı arqyly qazaq arasyna taraǵan rásim. Júziktiń baldaqtan aıyrmashylyǵy – júzikke asyl nemese jartylaı asyl tastardan kóz salynady.

ShAShBAÝ, ShAShQAP, ShAShTEŃGE….

ShAShTEŃGE. Sholpynyń kúmis, altyn teńgelerden tizbelep jasalǵan túri – shashteńge. Sholpy men shashteńge shashbaýǵa ­nemese burymnyń ushyna baılanady. Tájirbıeli halyq sholpy taqqan qyzdardyń basy aýyrmaıdy, shashy uzyn ári sulý, berik bolyp ósedi, erte túspeıdi dep joramaldaǵan. Sholpy, shashteńge taqqan qyz-kelinshek mezgilsiz júrmeıdi. Óıtkeni kúmis syńǵyry «aıtyp» qoıady.
ShOLPY – qyzdardyń burymǵa taǵatyn áshekeıi. Sholpyny eki úzbeli etip, kúmisten soǵady. Qaqtalǵan kúmisten úsh buryshty nemese sopaqsha pishindi etip jasalady da, ortasyna asyl tas ornatylady. Tómengi úlken tumarshasynyń etegine shynjyrlap nemese úzbelep soǵyp, sólkebaı tirkelgen birneshe salpynshaq taǵylady. Ol baýlary arqyly burymǵa qosa óriledi. Dástúrli qazaq qoǵamynda sholpynyń – kózdi sholpy (asyl tas qondyrylǵan), qozaly sholpy, qońyraýly sholpy, shynjyrly sholpy, qos úzbeli sholpy, marjandy sholpy, merýertti sholpy, aqyqty sholpy, t.s.s. túrleri men ataýlary kezdesedi. Sholpyny o basta áıelder qara nıetti tylsym kúshterden qorǵaný úshin taǵyp júrgen. Halyq adamnyń jarty jany shashta bolady dep, ony qorǵaý maqsatynda sholpy, shashbaý taqqan. Keıde olardyń salmaǵy 3 kg-ǵa jetken. Sholpy jas qyzdardyń júrisi men boıyn tik ustaý mánerin qalyptastyrǵan.
Qazaq áıelderi shashyna shashbaý, shashqap, sholpy, shashteńge taqqan. Mundaı áshekeı buıymdardyń áıelder úshin tárbıelik máni zor. Kúmis nemese altyn teńgeler, tıyn­dar qadalǵan shashbaýdy sholpy dep te ataıdy. Máselen, sholpyny sán-áshekeı retinde, ári onyń salmaǵynan shash uzyn bolyp ósedi dep taqqan. Keýdesine óńirjıek, shashyna sholpy taqqan qyzdyń moıny quryqtaı bolyp ósken, boıyn tik ustaǵan dene bitimine kóńil bólgen. Qazaqy ortadaǵy qyz tárbıesinde sholpynyń mańyzy zor. Alaıda anasy qashanda qyzyna «qatty júgirme, oqys qozǵalma, sholpyń qatty syńǵyrlasa seni ádepsiz qyz deıdi» dep otyrǵan. Sondaı-aq qazaqtar arasynda shashqa taǵatyn áshekeı buıymdarǵa qatysty kóptegen nanym-senimder bar. Shashqapty boıjetken qyzdar men kelinshekter úı sharýasyn istegen kezde kıgen, ol burymdy shań-tozańnan, kún kózinen qorǵaıtyn arnaıy tigilgen sándi buıym. Ony jas kelinder jún sabaý, kıiz basý, shı tartý, mal saýý, t.b. jumystarǵa aralasqan kezde, tazalyq saqtaý maqsatynda da kıgen. Ol maqpal, shuǵa, barqyt, maýyty sııaqty kók, qyzyl, qara tústi matalardan tigilip, jelkeden belge jetetin etip burymnyń jýandyǵyna qaraı pishilip tigiledi, kestelenedi. Joǵary jáne tómengi jaǵynan oıý-órnekpen bezendirilip, zer, oqa, monshaqpen áshekeılenedi.

SAQINA MEN  JÚZIKTIŃ KIELILIGI

Bir-birine uqsas bolǵanymen ózindik aıyrmashylyqtary bar: asyl tastardan kóz qondyrylǵanyn júzik dep, tasy joq tek altyn, kúmistiń ózinen ǵana kóz shyǵarǵanyn saqına, kózi joq shyǵyr túrindegisin baldaq dep ataıdy. Júzik pen saqınanyń kıeliligi men qasıettiligine senýshilik – túrki halyqtaryna, basqa da Shyǵys elderine kóp taraǵan túsinik. Qazaq turmysynda daıyn­dalatyn as adal bolýy úshin áıeldiń qolynda mindetti túrde saqına, ıa júzik bolýy kerek dep sanalǵan. «Tamaq adal bolýy úshin qolda júzik bolýy kerek» dep keletin el arasynda saqtalǵan sóz oramy osyǵan baılanysty qalyptassa kerek. Sol sııaqty «Saqınany sánge salmaıdy, tazalyqqa salady», «Saqına sánge jatpas, aıqaı ánge jatpas» degen maqaldar munyń tek sándik úshin emes, ǵuryptyq qyzmet atqarǵandyǵyn bildirse kerek. Sonymen birge qolǵa salynǵan kúmis saqına nemese kúmis júzik, dástúrli nanym-senim boıynsha, gıgıenalyq fýnkııasy da boldy. Jas kelinshek nárestesin shomyldyrar aldynda, ıakı balanyń jórgek-jaıalyǵyn jýar aldynda oǵan sol úıdiń úlkenderi (enesi ne abysyny) «qolyńa saqına salyp al, (ol) tazalyqqa tán bolady» dep eskertip otyratyny aýyldy jerlerde áli kúnge deıin kezdesedi. Olaı bolsa, náresteni qyrqynan shyǵarǵanda ony shomyldyratyn sýǵa altyn nemese kúmis saqına, bilezik salý dástúri olardy soǵan qatysyp otyrǵan áıelderge syılyq retinde úlestirý úshin ǵana emes, o basta osyndaı asyl buıymdardy qasıetti sanaýdan, tazalyqqa mán berýden shyqqan.
Saqınanyń endigi bir etnografııalyq máni – onyń taza syılyq, sálemdeme, káde retinde paıdalanylýy. Qyz jasaýy býylyp-túıilgende, teń sheshetin áıelderge arnap onyń ishine ártúrli áshekeılermen birge saqınany da mindetti túrde salyp jiberý ádeti bolǵan. Júzikter buryn-sońǵy dástúrler boıynsha adamdardyń bir-birine syı-sııapat kórsetý, sálemdeme berý, estelik berýge paıdalanyp kelgen buıymdarynyń biri bolyp keledi. Sálemdeme retinde júzik jastar arasyndaǵy dáneker qyzmetin atqarǵan.


"Ana tili" gazeti.

Pikirler
Redakııa tańdaýy