Búgin – Prezıdenttiń týǵan kúni. 2 jylda atqarylǵan isterine sholý jasaıyq.
1. Aýyl sharýashylyǵy jerleri sheteldikterge satylmaıdy, jalǵa da berilmeıdi degen zańdy tikeleı óz bastamasymen qabyldady.
2. 300 myń teńgege deıingi turmysy tómen otbasylardyń nesıesin keshirdi.
3. Shetel ınvestorlaryna Qazaqstanda bar kadrlardy ózimizdiń azamattardan alyńdar degen talap qoıdy.
4. Baılar kóp, tabysy tómender az tóleıtin salyq júıesin reformalady.
5. 2021 jyldan bastap aýyl ákimderin, 2024 jyldan aýdan ákimderin, bári sátti shyqsa satylap qala men oblys ákimderin saılaıtyn bolamyz degen saıası reformanyń evolıýııalyq baǵytyna jol saldy.
6. Pandemııa kezinde vakına máselesin tıisti deńgeıde sheshti. Álemde óndirilgen vakınanyń 90% damyǵan 10 eldiń halqyna ketip jatyr. Bizde vakına jetpeıdi degen másele joq. Vakına saldyrǵysy kelmeıtin másele bar.
7. Syrtqy saıasatta pragmatıkalyq baǵytty ustanyp keledi. Sońǵy 2 aptada Japonııa premer-mınıstrimen kelissóz ótti. Aýǵanstanmen kelissóz. 19-20 mamyr Tájikstanǵa sapary josparlanǵan. Qyrǵyzstanǵa 10 myń tonna un gýmanıtarlyq kómek, Indııaǵa kómek iske asty. Álemniń barlyq elimen tatý ári strategııalyq áriptestik júıeli júrgizilýde.
8. Saıası partııalar Parlamentke ótýi úshin 5% meje jetkilikti bolatyn, partııa qurý úshin 40 myńnan 20 myń qoldaýshy sany talap etiletin ózgeris endi.
9. Qazaqstandaǵy eń úlken problema kedeıshilik degen sózdi eń joǵary deńgeıde prezıdent aıtty. Áleýmettik jeli, qoǵamda aıtylyp jatqan syn-pikirlerdi eskerý, halyq únimen sanasý, memlekettik organdardyń ashyqtyǵy prınıpin tabandy túrde iske asyrýǵa baǵyttalǵan saıasatqa kóshti.
Satylap, pragmatıkalyq jolmen eldi alyp keledi. Osynyń bári sońǵy 2 jyldaǵy ózgerister. Áli de oń bastamalar jalǵasa bermek. Qutty bolsyn!
