1 shildeden bastap birqatar ózgerister kúshine endi - dep habarlaıdy Sputnik.kz
Iaǵnı, búginnen bastap medıınalyq saqtandyrý, zeınetaqy men járdemaqy mólsheri, sonymen qatar memlekettik qyzmetter kórsetýde birqatar ózgerister bolady.
Medıınalyq saqtandyrý
1 shildeden bastap jumys berýshiler Áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qoryna alǵashqy jarna aýdara bastaıdy. 2018 jylǵy 1 qańtardan bastap memleket, 2019 jylǵy 1 qańtardan bastap jaldamaly jumysshylar tólem jasaıdy.
1 shildeden bastap jumys berýshiler árbir qyzmetkerdiń tabysynan 1%, 2018 jylǵy 1 qańtardan 1,5%, 2020 jylǵy 1 qańtardan 2%, 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap 3% tóleýi tıis.
Jeke kásipkerler 1 shildeden bastap eń tómengi eki jalaqy mólsherinen 5% (2017 jyly eń tómengi jalaqy 24 459 teńge), ıaǵnı 2 445,9 teńge tóleıdi.
Jaldamaly qyzmetkerler 2019 jylǵy 1 qańtardan bastap tabysynyń 1%-yn, 2020 jylǵy 1 qańtardan 2%-yn aýdarýy qajet. 2022 jyldan bastap Áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qoryna túsetin jumys berýshi men qyzmetkerdiń jıyntyq jarnasy tabystyń 5%-yn quraıtyn bolady.
Zeınetaqy men járdemaqy ósedi
1 shildeden bastap zeınetaqy men bala týǵanda beriletin birjolǵy járdemaqy ósedi.
2017-2018 jyldary zeınetaqy 3 kezeńde arttyrylatyn bolady. Birinshi kezeńde, ıaǵnı, 2017 jylǵy birinshi qańtardan bastap yntymaqty zeınetaqylar mólsheri toǵyz paıyzǵa, bazalyq zeınetaqy jeti paıyzǵa artty. Al ekinshi kezeńde, 2017 jylǵy birinshi shildeden bastap yntymaqty zeınetaqy mólsheri qosymsha 11 paıyzǵa, al bazalyq zeınetaqy mólsheri 13 paıyzǵa ósedi.
Nátıjesinde 2017 jylǵy birinshi shildeden bastap zeınetaqyny 2016 jylǵy zeınetaqy mólsherimen salystyrǵanda 20 paıyzǵa arttyrý qamtamasyz etilmek. Iaǵnı, eń tómengi zeınetaqy 45 711 teńge, ortasha zeınetaqy 66 676 teńgege deıin arttyrylatyn bolady. Bul ósim barlyq eki mıllıonnan astam zeınetkerlerdi qamtıdy.
Sonymen qatar, 2017 jylǵy birinshi shildeden bastap zeınetaqy taǵaıyndaý úshin esepke alynatyn tabystyń eń joǵary mólsherin 41 aılyq eseptik kórsetkishten 46 aılyq eseptik kórsetkishke deıin arttyrý kózdelgen.
Zeınetaqyny arttyrýdyń úshinshi kezeńi 2018 jylǵy birinshi shildeden bastap júrgiziletin bolady. Bul bazalyq zeınetaqyny taǵaıyndaý ádistemesiniń ózgerýimen baılanysty.
Budan bólek, 2017 jylǵy 1 shildeden bastap bala týǵanda beriletin birjolǵy járdemaqynyń mólsherin 20%-ǵa ósirý kózdelgen.
Jalpy, zeınetaqy men atalǵan járdemaqyny ósirýge respýblıkalyq bıýdjetten 81,6 mlrd teńge qarastyrylǵan.
Tirkelmegen telefondardy buǵattaý
Qazaqstanda qabyldanǵan ekstremızm men terrorızmge qarsy kúres zańyna sáıkes elde IMEI kodtarynyń biryńǵaı derekter bazasyn qurý qarastyrylǵan.
Bul baza uıaly telefondardyń ıeleri týraly aqparatty tártipke keltirýdi jáne olardy qylmys kezinde paıdalanýǵa kedergi jasaýdy kózdeıdi.
Aqparat jáne kommýnıkaııalar mınıstri Dáýren Abaevtyń málimdeýinshe, júıeniń iske qosylýy telefon urlyǵynyń sanyn azaıtýy tıis. Zardap shekken adam polıııaǵa barǵannan keıin urlanǵan telefon buǵattalady. Osylaısha, telefon urlaýdyń eshqandaı máni bolmaı qalady, dep aıtqan edi ol.
Ózgeristerge sáıkes, uıaly baılanys operatorlary 1 shildeden bastap IMEI-kody bazasynda tirkelmegen telefondardy buǵattaýǵa mindetti. Abonenttik qurylǵylardyń IMEI-kodtaryn tirkeý telefoln uıaly baılanys operatorynyń jelisine qosylǵan kezde operatorlardyń derekter bazasynda avtomatty túrde júrgiziletin bolady.
Elektrondy úkimettegi jańashyldyqtar
1 shildeden bastap memlekettik qyzmetter kórsetý jeńildetilmek. Endi elektrondy úkimet portalynda 20 memlekettik qyzmetti elektrondyq ıfrlyq qoltańbasyz alýǵa bolady. Bir rettik parol arqyly 20 qyzmettiń 15-i qoljetimdi, qalǵan bes qyzmet úshin tek portalda avtorızaııadan ótý kerek.
Bir rettik parol arqyly múlik týraly, jeke tulǵalardyń jyljymaıtyn múlik úshin tirkelgen nemese toqtatylǵan quqyqtary jóninde anyqtama, jyljıtyn múlikke kepildi tirkeý tiziliminen kóshirme alý, jyljymaıtyn múlik nysanynyń tehnıkalyq pasportyn alý, azamattyq ahýal aktisin tirkeý nemese ekinshi qaıtara kýálik alý múmkindigi bar.
Bir rettik parol – suraýdan keıin telefonǵa jiberiletin sms-habarlama. Telefonǵa keletin tekserý kodynan keıin ony eGov.kz saıtyna engizý kerek.
eGov.kz saıtyndaǵy avtorızaııa arqyly qazaqstandyqtar úıine dáriger shaqyra alady, dárigerge qabyldaýǵa jazylady, medıınalyq uıymǵa elektrondyq ıfrlyq qoltańbasyz tirkeledi.
Sonymen birge áskerı qyzmette bolǵany jóninde anyqtama, jeńildikter qarastyrylǵan soǵys ardagerleri, Chernobyl apaty zardabyn joıýshylardyń anyqtamasy qoljetimdi bolmaq.
