Jyl saıyn qasıetti sanalatyn Ramazan aıy bastalǵanda oraza ustaýdyń adam densaýlyǵyna mol paıdasy týraly túrli aqparattardy estımiz. Oraza ustaýdyń paıdalylyǵyn anaý eldiń ǵalymy dáleldedi, mynaý eldiń ǵalymy dáleldep aıtty dep, ıslam dinine qatysy joq adamdardyń eńbekterin mysalǵa keltirip qosyp aqparat taratady. Osy aıtylyp júrgen aqparattar durys pa, burys pa, taldap kóreıin.
Arabtyń «ramazan» degen sózi qaıdan shyqty?
Ramadan (arab. رمضان [ra.ma.dˤaːn]) – arab kúntizbesindegi 9-shy aı ataýy, jaz mezgiliniń shilde aıyna sáıkes kelgen. Túbiri ramad (arab. رمض [ra.ma.dˤa]) – ystyq degendi bildiredi. Bul túbirden taǵy mynadaı sózder shyǵady: ramıda (arab. رَمِضَ [ramiḍa]) – ystyq bolý, qyzý; armada (arab. أَرْمَضَ [ạảr̊maḍa]) – (kúnnen) kúıdirý, órteý; aýyrtý, azaptaý; ramadýn (arab. رَمَضٌ [ramaḍuⁿ]) – kúnge qyzdyryný; ramdaý (arab. رَمْضَاءُ [ram̊ḍāʾu]) – shyjyǵan ystyq. Sonymen «ramazan» sózinde ystyqta qınalý degen maǵyna jatyr.
Arabtardyń Islam dinine deıingi kúntizbesi boıynsha ramazan aıy jazdyń ystyq shilde aılaryna sáıkes kelip turǵan. Ol aılar ystyq bolýyna baılanysty otyz kún oraza ustaýdyń túbi ertedegi arabtardyń sharýashylyq-turmys jaǵdaıynyń qıyndyǵyna baılanysty týyndaǵan. Negizi musylman kúntizbesi durys eseptelip jazylsa Ramazan aıy Shilde aıymen tusta -tus kelip «oraza» ystyq shilde aıynda ustalýy kerek. Biraq, kúntizbeniń qate eseptelýimen baılanysty jyl saıyn on kúnge jyljı beredi. Islam dininen kóp buryn taıaý shyǵystaǵy halyqtar ystyq shildede kún buryn nár tartpaı kókke qarap, jańbyr tileýmen bolǵan. Tirshiliktiń qamyn keshke jáne túnde ǵana oılap, jetimsiz azyq-túlikti tek túnde ǵana ishken. Arabtarǵa kúnniń ystyq kózinen, túndegi aıdyń sáýlesi jaqsy kómektesken. Iaǵnı, aıǵa tabynǵan halyq bolǵan. Sondyqtan meshitterdiń kúmbezinde aıdyń (aıshyq) belgisi turady. Arabtarda shól dalada kúnniń kózi óte ystyq bolǵandyqtan tozaqta ystyq, ot, adam janynyń qınalýy degen azaptar bar. Tozaqta sýyq aıazben qınaý týraly joq, sol kezdegi kitap jazýshylar sýyq, aıaz, boran týraly bilmegen bolar.
Quranda orazany «as-saým» (arab. الصوم) deıdi. Oraza sózi (rýza) parsy tilinen engen, múmkin ejelgi túrki tili de bolar. Biraq, orazany burynǵy qazaqtar astan aýyrǵan kezde ustaǵan desedi. Oǵan Alash aqyny Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń myna óleńi de dálel:
Moldeke, sizge bir aryz,
Oraza degen ne paryz?
Aýyrmaı astan qalǵanda,
Óteıtiniń ne qaryz?
Ash júr dep alla aıasa,
Jarylqar edi kedeıdi.
Kópke birdeı qarasa,
Jaqsy, jaman demeıdi.
Kúnádan adam qoryqsa,
Kisi aqysyn jemeıdi.
Bireý jalshy, bireý baı,
Qaı kezde kim teńeıdi?
Tamaqtan tyıylý ıslamnan burynǵy dinderde de bolǵan jáne ár dinde ustaný bir-birine uqsamaıdy. Al, Islam dini orazaǵa jańasha mán berip, burynǵy arabtardyń ystyq shilde aıynda kúndiz demalyp, túngi salqynda iship-jeıtin salttaryn (as-saým) engizdi. Osylaı orazanyń máni adamdardy bir Allaǵa qulshylyq etýge, tiri ómirdegi jalǵan ómirge qyzyqpaı, keleshek máńgilik «O dúnıeniń» qamyn oılaýǵa baýlıtyn boldy.
Sonymen, ıslamsha oraza ustaý densaýlyqqa paıdaly ma, álde zııan ba? Qurannyń «Baqara» súresiniń 187-aıaty, 7-shi sóıleminde bylaı aıtylady: «Jáne tańnan, qara jipten aq jip (qarańǵylyqtan sáýle) aırylǵanǵa deıin ishińder, jeńder de sońsoń orazany keshke deıin tolyq oryńdandar» (Halıfa Altaı aýdarmasy). Túsiniktileý bolý úshin oryssha aýdyramasyn usynaıyn: «Eshte ı peıte, poka vy ne smojete otlıchıt belýıý nıtký rassveta ot chernoı, a zatem postıtes do nochı» (Smyslovoı perevod Korana na rýsskom ıazyke (E. Kýlıev)). Iaǵnı, tańǵy qarańǵyda qara jippen aq jip qatar turǵanda, aq jiptiń sáýlesi qarańǵydan kórinetin kezge deıin ishińder, jeńder, sodan-soń túnge deıin aýyz bekitińder dep tur. Bul, arabtardyń ejelgi dástúri ramazan aıynda (shilde) kúndizgi ystyqta demalyp, túngi salqynda tirshiligin jasap ustanǵan saltynan alynyp tur.
Qazirgi ýaqyttyń ózinde orazany túnimen iship-jep, kúndiz demalyp, uıyqtap ótkizý de ıslamnyń sharttaryna qaıshy emes, tek mindettelgen qulshylyqty Allaǵa jasap júrse boldy. Osy oraıda, qoly bos musylmandar ramazan aıynda túnde oıaý júrip tamaǵyn jep alady, esesine kúnimen túnde uıyqtamaǵan uıqysyn qandyryp júredi. Al, kúndiz jumysy bar oraza ustaýshylar densaýlyqtaryna jáne jumystaryna qandaı zııan tıgizip júrgenderin biledi me!? Kúndizgi sharshaǵannan demalyp qalpyna kelip jatqan adam aǵzasyn qarańǵy 4-5 terde oıatyp alyp oǵan tábetiń bolmasa da tamaq jegizý, odan keıin kúndiz shóldep qalamyn dep tamaqtyń artynan kóbirek sý iship alyp qaıta tósekke jatý adam densaýlyǵyna óte kóp zııan bolatyny belgili. Kúndiz shóldegennen aǵzanyń sýsyzdanýy bolady. Adam denesinde sý jetkiliktiz bolǵannan kletkalarda zat almasý qubylysy tejelip qalady, sodan adamnyń denesi de, mıynyń oılaý qabileti de qyzmetin tolyq atqarmaı kúndizgi jumysynyń nátıjesi osal bolyp turady. Sýsyz asqazan, baýyr, búırek, ishekter de óz-ózin tazalaı almaı denede kereksiz boqat (shlak) pen jalqyqtar (slız) kóbeıedi. Bulardyń adam densaýlyǵyna zııan ekeni aıtpasa da belgili, aldymen ımmýnıtetti túsirip keıin «rak» onkologııalyq aýrýlarǵa deıin alyp barady. Al, keshki aýyz asharda taǵy da tamaqty toıyp jeıdi, toımaı jeý múmkin emes, óıtkeni mıda kúndizgi ashtyqtan jáne sýsyzdyqtan kúızelis boldy, mıda bólinetin dopamın arqyly qınalǵannyń ornyn toltyrý kerek, onyń ústine aýyz asharda sýdy bir urttap qoıyp tamaq jeýdi bastap ketedi. Kúnimen sýsyraǵan denege aldymen sý kerek. Adam asqazany tamaq surasa da sý surasa da mıǵa baratyn bir sıgnal «qaryn ashty» degen, ash qarynǵa aldymen jyly sý iship shóldi qandyryp kem degende 30 mınýttan keıin tamaq jeý kerek. Al, 30 mınýttan keıin jeıin dese aýyz-asharǵa kelgen adamdar kútip otyrmaıdy, onyń ústine túngi uıyqtaıtyn ýaqytta jaqyndap keledi, jatar kezde jegen tamaq sińbeı qalady. Oraza kezinde túnimen atqaratyn saýaby kóp «taraýıh» namazy bar. Jalpy, kúndiz jumysy bar adamǵa ramazan aıy uıqyny qandyrmaı, ashtyqtan jáne sýsyzdyqtan mıǵa kúızelis alyp kelip byt-shytty shyǵarady. Adamnyń oılanyp sheshim shyǵarý qabileti de azaıady, óıtkeni sýdyń jetispeýshiliginen adam aǵzasyndaǵy kletkalar, ásirese mıdaǵy kletkalar qalpyna kelmeı turady.
Ózim jastaıymnan oraza tuttym, jas kezimde aýyrlyǵy bilinbeıtin. Birneshe jyldan keıin densaýlyqty kútiný úshin keshki saǵat 17.00 den keıin tamaqtanbaýdy ustandym, sol kezde keshki tamaqty jemeý densaýlyqtyń paıdasyna qandaı úlken úles qosatynyn bildim. Keshki tamaqty jemegen soń dene jeńildenip, keshki serýenge shyǵyp fızıkalyq jattyǵýlardy jasap alýǵa qıyndyq bolmaıdy eken. Al, keshki tamaqty jeı qalsań denedegi qýat tamaqty qorytýǵa baǵyttalady da, deneńgi kóterýge zaýqyń bolmaı jata qalyp televızor kóresiń. Túnde uıqyǵa ash jatqan soń, uıqy qanyp jaqsy demalyp turady ekensiń. Tańerteń erte turyp alamyn, óıtkeni mıym tamaq bolady dep qýanyp turatyn.
Kezekti oraza aıy kelgen tusta, oraza tutqanymnan densaýlyqqa keri áseri baıqala bastady, jumys isteý qabiletime de áserin tıgizgenin baıqadym. Sol kezde «nege jaratýshy qudaı 30 kún orazany túste bir mezgil ǵana tamaqtanyp qalǵan 23 saǵat ash júrińder dese jetkilikti ǵoı» dep oılaıtynmyn. Onyń ústine Jerdiń soltústigi jaǵyndaǵy elderde (mys. Skandınavııa) túnniń qysqalyǵy 2 saǵattaı ǵana, tipti túni joq mezgilder bolady, ol eldegiler orazany qalaı ustamaq!? Iá, ramazan aıyndaǵy oraza ustaý sharttary ejelgi arabtardyń shilde aıynyń ystyq kúndizinde uıyqtaýmen, túngi salqynda iship-jeýmen tirshiligin jasaıtyn dástúriniń biri dep paıymdaýmen shekteldim.
Al endi, ashyǵýdyń paıdasy týraly jaza keteıin. Orta mektepti bitirgen kezim. Ákem maǵan qazaqshaǵa aýdarylǵan Pol Breggtiń «Ashyǵýdyń qudyreti» atty kitabyn oqýǵa berdi. Ózi ony oqyp shyqqan bolatyn. Men de bir sypyra oqyp shyqtym. Ol kitapta aýrýdyń kóbi astan bolatyndyǵy jáne ashyǵý arqyly adam ózi densaýlyǵyn túzep alýyna bolatyny týraly jazylǵan. Sondaı-aq, qalaı ashyǵý, aptasyna, aıyna, 3-aıda, 1-jylda neshe kún ashyǵý týraly jazylǵan, biraq barlyq ashyǵýlarda qaınatylǵan nemese dıstıldengen jyly sý ishý kerektigi aıtylady. Sol kezde 1999 jyl bolatyn 3-táýliktik ashyǵýǵa deıin jasadym. Áseriniń biri – únemi tisimniń eti qanaıtyn da júretin, 2-shi táýlikte tisim ózinen-ózi qanaı berdi, shyqqan qandy túkire berdim, keıin tisim múlde qanamaı ketti. Al, ákem 8-táýliktik ashyǵýǵa deıin jasady. Sol jyldary ákem qazirge qaraǵanda jas bolsa da densaýlyǵy nasharlap, qolyn joǵary kótere almaı qalǵan, júregine de kóp shaǵym aıtatyn. Uzaq ashyǵýdan ábden azdy, esesine densaýlyǵy myqty bolyp ketti, toılarda qolyn aspanǵa kóterip bılep alatynyn da kórdim. Iá, Pol Bregg ashyǵý arqyly dene kletkalary jańaryp, jas balanyń denesindeı jasaryp qalasyń dep jazyp edi. Ol kisi 1976 jyly 96 jasynda AQSh-tyń Florıda shtatynda qaıtys bolady.
Japonnyń bıolog zertteýshi ǵalymy Esenorı Osýmı aýtofagııa salasyn zerttep 2016 jyly fızıologııa jáne medıına salasynda eń mártebeli júlde Nobel syılyǵyna ıe boldy.
Aýtofagııa – ózin-ózi qorektendirý degen maǵyna beredi, ıaǵnı adam aǵzasyna syrttan as túspegen kezde, aǵza denedegi eski jáne artyq kletkalarmen qorektene bastaıdy. Aýtofagııa proesin alǵash ret zerttep ashqan kisi – Belgııalyq Krısten de Dıýf. Olda óziniń ashqan ǵylymy úshin 1974 jyly Nobel syılyǵyn alǵan. Aýtofagııa qubylysy adam ashyqqan jaǵdaıda belsendi bola bastaıdy.
Adamǵa bastapqy kezde yńǵaıly joly sýmen ashyǵý ádisi. Eń aldymen, aǵzalaryńyzdaǵy ımmýndy qýat kóbeıedi. Bul qýat boıyńyzdaǵy barlyq aýrýlarǵa qarsy turatyn, adam densaýlyǵyn qorǵaıtyn qýat. Adam aǵzasy tazarady. As qorytý sııaqty aýyr beınetten qutylǵan aǵzalar tynyǵady, soǵan oraı psıhıkalyq tynyǵý, ıaǵnı ýaıym-qaıǵydan arylyp, júıkeniń tynyshtalýy baıqalady. Artyq salmaqtan zardap shegip júrgender úshin ashyǵýdyń eń úlken nátıjesi: boıdaǵy jınalǵan maıdan arylý, artyq salmaqtan qutylý bolyp tabylary anyq. Ǵalymdar bir kúngi ashyǵý adam aǵzasyn úsh aıǵa jasartady deıdi, ıaǵnı, adam neǵurlym kóp ashyqsa, soǵurlym jasara túspek.
Sýmen ashyǵýdyń emdik jáne profılaktıkalyq túrleri bolady. Adam tamaqtanǵannan keıin mıynyń 95% qýaty as qorytýǵa jumsalady. Sodan adamzat mıynyń 5% ǵana paıdalanyp júr. Al, astan tynyqqan kezde, oılaýǵa, damýǵa jumsala bastaıdy eken. Bul jaǵdaıdy tek ashyǵýdy jasap kórgen kisiler jaqsy sezinedi. Sýmen ashyqqan kezde eski kletkanyń ornyn jańa kletkalar tolyǵymen almastyrady. Osyndaı zat almasý qubylysy bolǵan kezde ǵana adamnyń táni jańaryp jasara túsedi.
Maqalamnyń sońyn myna sózben aıaqtaıyn. Oraza tutqan kezde kúni boıy sýsyrap ony ishpeı júrý qandy qoıýlandyryp aǵzaǵa qajet qorek jetpeı jáne aǵzadan shyǵý kerek zııandy qaldyqtar shyqpaı qalyp, orazanyń aıaǵynda keıbir adamdar densaýlyǵyn nasharlatyp alady. Qannyń qoıýlanyp ketýinen qan qysymy buzylyp, kóp adamdar júrek-qan tamyr aýrýlarynan kóz jumyp jatady. Oǵan bireýler «oraza kezinde ólgen adam jánnátqa barady» dep qýanyp jatady. Bul adamnyń bilimsizdiginen dep paıymdaımyn.
Begaly Saparalyuly,
«Adyrna» ulttyq portaly
(Eskertý: Avtordyń kózqarasy redakııa kózqarasyn bildirmeıdi. Beıtarap baǵyttaǵy portal qarsy taraptyń da materıalyn jarııalaýǵa ázir).
