Qanysh Sátbaev — alýan túrli tastary bar taýlardy, darhan dalany jaqsy kórgen, qazaq ǵylymyna ólsheýsiz úles qosqan, Qazaqstan gelogtary ǵylymı mektebiniń negizin qalaǵan, gelogııa, mınerologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń uıymdastyrýshylarynyń biri ári tuńǵysh prezıdenti. Búgin akademık Qanysh Imantaıulynyń týǵan kúni. Ǵalymnyń dúnıe esigin ashqan kúnine oraı, qyzyqty derekter usynamyz.
Ǵulama ǵalymnyń shyn esimi — Ǵabdýlǵanı. Arabshadan aýdarǵanda sheksiz baılyq ıesi, eshkimge muqtajsyz, Allanyń quly degen maǵynany bildiredi. "Ǵanı", "Ǵanysh", erkelete kele "Qanysh" atalyp ketkeni osydan.
Qanysh Sátbaev ónerdiń san salasynda ozyq bolǵan. Mýzyka tyńdaǵandy unatqan, bıdi qadirleıtin. Arheolog, ǵalym Álkeı Marǵulannyń aıtýynsha, Qanysh Sátbaev polka, mazýrka, vals bılerine qyzyqqan eken.
Qanysh Imantaıuly alǵashqy qazaq mektepterine arnalyp ana tilinde jazylǵan "Algebra" oqýlyǵynyń avtory. Alǵashqy ǵylymı eńbegine jatatyn oqýlyq qol jazbasynyń kólemi 1642 betten turǵan.
1947 jylǵy naýryzda Qanysh Sátbaev KSRO joǵarǵy sovetiniń delegaııasy quramynda Anglııaǵa barǵan. Sapar barysynda qazaq ǵalymyn alǵash kórgen Ulybrıtanııanyń áıgili saıasatkeri Ýınston Cherchıll zor deneli Qanysh aǵaǵa tesile qarap turyp, "qazaqtardyń bári sizdeı alyp pa?" dep surasa kerek. Sonda Qaneke: "O ne degenińiz Cherchıll myrza, olaı emes. Men qazaqtardyń ishindegi eń kishkentaıymyn. Halqym menen de bıik" dep jaýap beripti.
Qanysh Sátbaev qazaq arheologııasynyń báıteregi, ǵalym Álkeı Marǵulandy qýǵyn-súrgin azabynan qutqaryp Almatydaǵy KSRO ǵylym akademııasynyń fılıalyna jumysqa alady. Sondaı-aq Sátbaev oǵan arheologııamen aınalysýǵa keńes bergen eken.
Qazaqtyń taý tulǵaly alyptary Qanysh Sátbaev pen Muhtar Áýezov dos bolǵan. Uly jazýshy men uly ǵalym Semeıdegi semınarııada birge oqyǵan. Qanysh Imantaıulynyń kózin kórgen Slıamhan aqsaqaldyń aıtýyna qaraǵanda ekeýi bir jataqhanada, bir páterde turǵan. Jastaıynan birin-biri tap basyp tanyǵan qos talanttyń arasyndaǵy adal dostyq sońǵy sátke deıin jalǵasyn tapqan eken.
Qanysh Sátbaev aıtqan eken:
"Qazaqstandaǵy ǵylym durys jolmen damý úshin onyń shtabynda, ǵylym akademııasynyń, halqynyń, óz otanynyń múddelerin bar jan-tánimen berilgen adamdar qyzmet etýi kerek" dep.
Qanysh Imantaıuly dombyra men gıtarada tamasha oınaǵan. Qazaq jáne ýkraın ánderin tyńdaǵandy unatqan eken. Qanysh Sátbaevtyń oryndaýyndaǵy áýenderdi tuńǵysh ret tyńdaǵan belgili mýzyka tanýshy Aleksandr Zataevıch, Qanyshtyń oryndaýyndaǵy 25 qazaq ánin jazyp alǵan.
Máskeýdiń tapsyrmasy boıynsha Qazaqstannyń jer-asty qazba-baılyǵynyń kartasy jasalǵan kezde Qanysh Sátbaev tórt-bes irgenishti kartaǵa kirgizbeıdi. "Bul qalaı" degen orys ǵalymdaryna: "Ondaǵy rýdalar óte tereńde jatyr qarjyny da, tehnıkany da kóp qajet etedi. Sondyqtan bul jerlerdi kartaǵa kirgizýge áli erte" deıdi. Al ózimen syrlas, syrtqa syr shashpaıtyn dostary Muhtar Áýezov pen Álkeı Marǵulanǵa ádeıi jasyryp alyp qalǵanyn, keıingi urpaqqa da baılyq kerek shyǵar degen nıette kartada belgilemegenin aıtqan eken.
Ulybrıtanııanyń premer-mınıstri Antolı Iden, Keńes odaǵynda Qanysh Sátbaev syndy álemdik tulǵanyń týǵandyǵy ǵajap qubylys degen eken.
"Adyrna" ulttyq portaly
