Jyraý degen – óner ıesine beriler zor dəreje. Bizdińshe – jyrshy. Al ol atty bar-joǵy 24 jasynda ıelený – zor deńgeıdiń kórinisi. Kelisesińder me? Biz jyraqta týyp-ósken qandasymyz Jənibek Pııazovtyń jetistigine súısinýdemiz. «O, Pııazov degen tanys qoı?» deısińder me? Iə, biraz aı buryn (№46, 15 qarasha, 2016 jyl) «24 jasynda Qaraqalpaqstannyń, 26 jasynda Ózbekstannyń Eńbek sińirgen ərtisi atanǵan Jeńisbek» (www.zhasorken.kz) týraly jazǵanbyz.
Jeńisbek ənshi –Jənibek jyrshynyń týǵan aǵasy. Qaraqalpaq jerinde týyp-ósken qazaqtyń uldary. Inisiniń jetistigin aǵasy arqyly estip-bilgenbiz. Aldaǵy ýaqytta ol baýyrymyzben de tanysarmyz degenbiz. Sonyń səti tústi. Jeńisbek ənshi Tashkentte turǵanymen, inisi Nókiste mekendeıdi. Jyrshy jigit «ýaqytymdy urlaıdy» dep, əleýmettik jelilerdiń birin de qoldanbaıdy eken. Al onymen baılanysý bizge ońaıǵa soqpady. Sonda da Almaty men Nókis arasynda birneshe kún əńgimeden kópir ornattyq. Ənsheıinde saǵattap dastan jyrlaıtyn jandar jaı kezde sózge shorqaq-aý. Dese de, ə degennen «Almatydan habarlasyp tursyz ba?» dep, ol da məz boldy. Jeltoqsanda ǵana Almatyǵa jyrshylar konertine kelip ketken eken. Kóńili alyp-ushyp tur. Alaıda, keı suraǵymyzdy attap ótedi, shamasy, maqtanýǵa joq. Ózinen góri əıgili akter atasyn, ónerpaz əke-sheshesin, daryndy baýyrlaryn aıtyp maqtanǵysy keletindeı.
Sonymen, Jənibek jyraý degen kim ekenin tanı júrińder, aǵaıyn.
Ulan: Jənibek, Qaraqalpaqstannyń Halyq jyraýy ataǵyna qashan, qalaı ıe boldyńyz?
J.Pııazov: Bul ataqty byltyr ıelendim. Kóptegen halyqaralyq jyrshylar baıqaýynyń jeńimpazy atandym. «Alpamys batyr», «Edige batyr» syndy uzaq dastandardy tolyq jatqa bilip, jyrlaı alamyn. Al bul dastandardy tolyǵymen úzdiksiz jyrlaýǵa 16 saǵat ketedi. Sol eńbekterime oraı osy zor dəreje berildi.
Ulan: Qazaq uǵymynda jyraý uǵymy basqa, jyrshy bólek. Məselen, sizdi jyrshy der edik…
J.Pııazov: Ras aıtasyz. Qazaq jerinde meni jyrshy deıdi. Al Qaraqalpaqtar arasynda qobyzdyń súıemeldeýimen qıssa-dastandardy, jyr-tolǵaý, termelerdi oryndaýshylardy jyraý dep ataıdy. Taǵy bir jyraýlyq shart – kómeıge salyp oryndaı bilý.
Ulan: Pııazovtardy negizinen kópshilik akterlar men ənshiler əýleti dep tanıdy. Siz dəstúrli jyrshylyq ónerge qalaı keldińiz?
J.Pııazov: Atamnyń úlesi zor. Ol kisi kishkentaıymnan teatrlarǵa, túrli dəstúrli keshterge ertip baratyn. Sonda elge məshhúr jyraýlardy kórip, tyńdap, tamsanatynmyn. Sóıtip, mektep jasynan qıssa-dastan, qobyzǵa jaqyn óstim. Jastaıymnan tyńdap ósken jyraýlarym ómirden ozdy. Olardyń ornyn bizdeı jas jyraýlar tolyqtyryp keledi. Jyrdy úzdiksiz 16 saǵat jyrlaı alamyn.
Ulan: Sonda sizderde jyrshylar qatary kóp pe?
J.Pııazov: Qazirgi tańda tórt qana jyraý barmyz. Ekeýiniń jasy 40-tan asqan, qalǵan ekeýiniń biri – ózim. Al taǵy biri 20 jasar meniń shəkirtim – Qııas Sultanov. Ózim 2004 jyldan beri jyraýlar qataryna qadamdap qosylǵanmyn. Mýzykalyq kolledjde halyq jyraýy Baqbergen Syrymbetovten təlim alǵanmyn. Keıin Berdaq atyndaǵy memlekettik ýnıversıtette oqydym. Mamandyǵym – qobyzshy. Qazir Nókistegi Esjan baqsy atyndaǵy balalarǵa arnalǵan №1 mýzykalyq mektepte oqytýshymyn. Jeti shəkirtim bar. Shəkirtterime dastandardan qıssalardy aıtýdy úıretip júrmin.
Ulan: Úzdiksiz 16 saǵattyq dastandardy jyrlaǵanyńyzdy qaı jerlerden tamashalaýǵa bolady?
J.Pııazov: Arnaıy konertterde qysqa qıssa, tolǵaý, termelerdi oryndaımyz. Ary ketse jarty saǵattyq óner kórsetemiz. Al 16 saǵat boıy jyrlaǵanymdy telearnaǵa arnaıy túsirip alǵan. Ony ər aptaǵa jarty saǵattan bólip kórsetken.
Ulan: Toı-tomalaqtarda qıssa-dastan oryndaıtyn dəstúrlerińiz bar ma?
J.Pııazov: Bar. Məselen, betashardyń aldynda kópshilik jyraýlardan qıssa-dastandardy oryndap berýin suraıdy.
Ulan: Sizdiń oryndaýyńyzdaǵy dastandardyń eń kólemdisi men eń qysqasy qansha saǵat jyrlanady?
J.Pııazov: Dastandar kóp-aq. Eń uzaǵyn 24 saǵat tolǵaýǵa bolady. Oryndaýymyzdaǵy eń qysqa dastandardy 2-3 saǵat jyrlaımyz. Kóbine yńǵaıǵa qaraı qysqa qıssalardy oryndap júremiz. Mysaly, kolledj aıaqtarda mindetti túrde ekisaǵattyq bir dastandy jyrlap berýge tıistisiń.
Ulan: Uzaq-sonar dastandy oryndaýdan buryn, ony qalaı jattap alady degen suraq ərkimniń kókeıinde týyndaıdy…
J.Pııazov: Dastandardyń oqıǵalarynyń qyzyqtyǵy sondaı, mazmunyn bilseń, umytpaısyń. Bir hıkaıadan ekinshisin jyrlap otyryp, ýaqyttyń qalaı syrǵyǵanyn baıqamaı da qalamyn. Keıde arasynda óz tarapymyzdan sóz qosyp aıtýymyz múmkin. Sosyn dastandardy tyńdaýshyǵa jaqsy jetkizýde akterlik sheberligiń zor ról oınaıdy.
Ulan: Dastandardy jyrlaýda ər jyrshy óz qalaýyndaǵy maqamǵa sala bere me?
J.Pııazov: Negizi, óz erki. Sosyn biraz jyraýdyń oryndaýyndaǵy jyrlar bizde jazylyp qaldyrylǵan. Sony qaıtalaýǵa da bolady. Degenmen, ər jyraý óz betinshe óner kórsetedi.
Ulan: Otbasyńyzdy aıtsaq, uldaryńyz ósip keledi eken…
J.Pııazov: Iə, 19 jasymda úılengenmin. Əıelim de – qazaq. Aty – Aqmaral. Ol – medıına salasynyń mamany. Úlken ulym dúnıege kelerde «Alpamys batyr» dastanyn jattap júrgenmin, sodan esimin Alpamys qoıdym. Ekinshisi dúnıege kelerde «Edige batyr» dastanyn jattap júrgem, aty Edige boldy sodan.
Ulan: Bərekeldi! Óse berińizder!
Pııazovtar áýletiniń atasy
Pııazovtar – Qaraqalpaqstandaǵy qazaqtar arasyndaǵy eń ónerli, tanymal əýlet. Osy əýlettiń atasy týraly birer sóz aıtyp ótelik. Jeńisbek pen Jənibekteı daryndy uldardyń atasy – Zeınel Pııazov. Ol kisi búginde ómirde joq, degenmen ónerliniń ónegesi ólmek emes. Zeınel atamyz 1928 jyly Taqtakópir aýdany Bórshitaý aýylynda dúnıege kelgen eken. Qazirgi Berdaq atyndaǵy Qaraqalpaq memlekettik sazdy teatrynda 1955-1995 jyldary aralyǵynda úzdiksiz 40 jyl qyzmet etken.
Teatr sahnasynda 70-ten asa obrazdar somdaǵan, keń dıapazondy ənshiligimen tanymal bolǵan. Telearna men radıoda da satıralyq baǵdarlamalarymen el jadynda qalǵan ərtis. Eńbekteri baǵalanyp, Ózbekstannyń Eńbek sińirgen ərtisi, Qaraqalpaqstannyń halyq ərtisi ataqtaryna ıe bolǵan.
9 perzent tərbıelep ósirgen. Əzıza, Roza, Lıza, Maral Zeınelqyzdary búginde əke jolyn qýyp, teatr sahnalarynda óner kórsetip keledi. Lıza men Maral Pııazovalar – Almaty teatrlarynyń ónerpazdary. Al uly Búrkitten týǵan nemereleri – Jeńisbek pen Jənibektiń jetistikteri óz aldyna.
Belgili akter Zeınel Pııazov 2011 jyly 5 aqpanda dúnıeden ozdy. Óner ıesiniń rýhyna qurmet retinde Nókistegi úlken kósheniń birine esimi berilgen.
Qarlyǵash DOSANOVA
«Ulan», №3
17 qańtar, 2017 jyl
