QR Parlamenti májiliis depýtaty Qazybek Isa Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstri A.U.Mamınge depýtattyq saýal joldady.
KÓSh KÓBEIýI ÚShIN KÓShI-QON AGENTTIGI QAITA QURYLÝY TIIS
Bıyl Táýelsizdine 30 jyl tolatyn Qazaqstan úshin halyq sanynyń kóbeıýiniń mańyzy zor. Al basty qaýipterdiń biri de osy halyq sanynyń azaıýynan týyndaıdy.
QR Prezıdenti Q.Toqaev "Táýelsizdik bárinen qymbat" atty baǵdarlamalyq maqalasynda: «Sońǵy jyldarda túrli sebepterge baılanysty báseńdep qalǵan qandastar kóshin barynsha qoldap, olardy soltústik jáne shyǵys óńirlerge ornalastyrýdy jandandyramyz» dep atap kórsetken bolatyn.
Aýmaǵy boıynsha álemde 9-oryndy, halyq sany boıynsha 64-oryndy ıelengen Qazaqstan álemde halyqtyń ortasha tyǵyzdyǵy boıynsha BUU tanyǵan 195 táýelsiz elder tiziminde 184-shi orynda. Bizde bir sharshy km – 6,7 adamnan keletin bolsa (Ózbekstanda – 76 adam), álemdik ortasha kórsetkish - 56 adam.
2012 jyldan beri mıgraııanyń teris aıyrma saldosy 30 myńnyń ústine shyqty, sonyń saldarynan syrt eldermen shekaralas soltústik pen shyǵys óńirlerde aýyldar bosap qalýda.
«Otandastar» qory málimetinshe shet elderde 7 mln-ǵa jýyq qazaq turady. Bul Qazaq halqynyń 50% paıyzǵa, ıaǵnı jartysyna jýyǵy. Olardyń aldaǵy ýaqyttarda assımılıaııaǵa ushyraý qaýipi óte joǵary. Demografııalyq aspektide qazaq ulty úshin bul úlken áleýet bolyp tabylady. Qazir Qazaqstanǵa qonys aýdarýǵa yntaly sheteldik qazaqtardyń sany 1,5 mln adamǵa jýyqtaıdy. Osy adamı resýrsty biz nege durys paıdalanbaımyz? Kim kedergi?
Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy jarlyǵymen bastalǵan Uly kóshke de bıyl 30 jyl tolady. Osy ýaqytta elimizge 1 mıllıonnan astam qandastarmyz keldi.
Alaıda sońǵy jyldary kóshi-qon tym baıaýlap, kedergi qatty kóbeıip tur. 1993-2021 jyldar aralyǵyndaǵy bólingen kvota kestesine qarasaq, adam sany 100 esedeı azaıyp ketken? 1993 jyly endi el bolyp, esimizdi jıyp, etegimizdi jaýyp jatqanda 60 myńdaı (10 myń otbasy), 2009 jyly 100 myńnan asa adam (20 myń otbasy) qabyldaǵan Qazaqstan el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵynda 1426 adamǵa ǵana kvota bóldi. Osynshama, burynǵy mejeden 100 esedeı azaıyp, antı-rekordqa jetetindeı basymyzǵa ne kún týdy?
Bunyń birden bir sebebi, kezinde kóshi-qondy jandandyrǵan Kóshi–qon agenttiginiń joıylyp, mıgraııamen aınalysý ár mınıstrlikke, kvotaǵa usynys berý ár oblys ákimshiligine berilgeninen bolyp tur. Ákimder sheteldegi qandastarymyzdy shaqyrýǵa olardy ornalastyrýdyń qıyndyǵynan qashyp, eldiń yrysyn emes, jannyń tynyshyn oılap otyrǵandyqtan, barlyq oblystarda kvota bólý kúrt tómendep ketken. Mysaly, Atyraý men Batys Qazaqstan oblystary 2017 -2021 jyldary bes jyl qatarynan kvota bólýge bir de bir adam usynbaǵan? Ol oblystarǵa elimizdiń srtategııalyq maqsaty - halqymyzdyń sanyn qandastarymyzben kóbeıtýdiń qajeti bolmaǵany ma?
Al 2012-2017 jyldar arasynda qatarynan 6 jyl boıy elimiz boıynsha qandastardyń kelýine bir de bir kvota bólinbegen?!.
Demek, búgingi tańdaǵy kvota júıesi memlekettiń kóshi-qon jáne demografııalyq saıasatyna eshqandaı oń áserin bermeýde.
Sondyqtan búginde birneshe mınıstrlikke shashyrap ketken basqarmalardy bir organǵa jınap, Demografııa jáne kóshi-qon jónindegi Agenttikti qaıta qurý kerek. Qandastardy qabyldaý kvotalaryn jylyna 20 myń otbasyǵa jetkizý kerek.
QANDASTARǴA BIRDEN AZAMATTYQ BERILÝI KEREK
Ekinshiden qandastarymyzdyń Azamattyq alý máselesi áli qıyndyqtan shyǵa almaı keledi.
Reseı, Izraıl jáne tb memleketterde Azamattyq alý úshin bir ǵana qujat talap etilip, másele bir kúnde sheshilse, keń baıtaq jerimen salystyrǵanda halqy óte az Qazaqstanda 48 qujat jınaý kerek. Onyń bárin jınaımyn degenshe, aldynda alǵan qujattardyń merzimi ótip ketip jaramsyz bolady.
Bizde de ulty qazaq qandastar úshin kerek qujat sanyn barynsha shektep, birden Azamattyq beriletin bolýy tıis.
Qazaqstannyń Azamattyǵyn alýdaǵy basty talap - "Aq jol" partııasy usynǵandaı, Qazaq tilin bilýden emtıhan tapsyrýy kerek.
QAZAQTYŃ QAZAQ EKENIN KIM ANYQTAÝY KEREK?!.
Osy Azamattyq alýda jınaıtyn qaptaǵan qujat sany azdaı, keıingi kezde taǵy bir qıyn kedergi - sheteldegi Qazaqtardyń ózderiniń Qazaq ekenin dáleldeý, ony qujat júzinde rásimdeý eń basty máseleniń biri bolyp otyr.
Ol, qazaqtyń qazaq ekenin rastaıtyn qujatty buryn 1992 jylǵy 23 qyrkúıekteshyqqan Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń №791 qaýlysyna sáıkes «Dúnıejúzi qazaqtaryn qaýymdastyǵy» beretin.
Alaıda, bul №791 qaýly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń
2005 jylǵy 9 aqpandaǵy №124 qaýlysymen kúshin joıǵanymen de Qazaqstanǵa kóship kelgen qandastardyń azamattyq alýyna qaýymdastyqtyń anyqtamasy jaraı beretin. Bul jumystar
2017 jylǵa deıin zańdy negizi bolmasa da, qalyptasqan tájirıbe retinde jalǵasyp kelgen.
Qaýymdastyq tarapynan anyqtama berý toqtaǵannan keıin, másele qandastar arasyndaǵy qoǵamdyq ahýalǵa áser ete bastady, áleýmettik jelilerde úlken talqyǵa túsip, rezonanstyq jaǵdaılar búgingi kúnge deıin jalǵasyp keledi.
Sonymen, 2017 jyldan keıin 4 jylda bul sharýamen eshkim aınalyspaı, aqyrynda qazaq ekenin dáleldeıtin anyqtama ala almaı, qanshama qazaq Qazaq eline kele almaı júr, kelgeni áli Azamattyq ala almaı júr.
Sondyqtan «etnıkalyq qazaq» ekendigin dáleldeıtin qujatty berý mehanızmin tez durys jolǵa qoımasaq, aldaǵy az ýaqytta kóp qandastarymyzdy «joǵaltyp alý» qaýpi bar.
Sheteldegi qandastar Qazaqstanǵa kelýi úshin taǵy bir kedergi, olardyń munda tikeleı týysy bolýy kerek. Bir túsiniksizdigi, bul talapty shetel emes, bizdiń el qoıyp otyr.
SOLTÚSTIK pen ShYǴYSTA BOSAP QALǴAN AÝYLDAR KÓP...
«Aq jol» partııasy baǵdarlamasynda jazylǵandaı, «Qandastarymyzdy tarıhı otanyna qaıtarý, elge oralǵan baýyrlarymyzdy baspanamen, jumyspen qamtamasyz etý jáne kómek kórsetý, olardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń tolyqqandy azamattary retinde tezirek beıimdelip ketý jónindegi jumystardy kúsheıtý kerek» dep sanaımyz.
Iá, qandastardy memleket basshysy aıtqandaı, ásirese eldiń soltústigi men shyǵysyna qonystandyrý kerek. Soltústik Qazaqstan oblysy Jambyl aýdanynyń ózinde ǵana 270-teı kól bar. Mysaly "Ekaterına" aýylynda barlyǵy 100-deı otbasy bolsa, 80-deı úı bos tur. Ǵ.Músirepov aýylynda úlken mektepte 35 bala ǵana oqıdy. S.Muqanov aýylynda 35 otbasy ǵana bar.
Bul óńirlerdegi aýyldarda bos qalǵan jap-jaqsy úılerdiń baǵasy 200-500 myń teńgeniń arasy. Al ákimdik salyp berip, qandastarǵa usynyp jatqan úılerdiń baǵasy 7,5 mln teńge!?. Qandaı adam baspana alý úshin baǵasy 40 ese qymbat úıge umtylady?
QANDAS QALAI KÚN KÓRER?
Qarap otyrsaq, bizdiń úkimettiń talaptary men erejeleri bir-birine qarama-qaıshy. Elge kelgen qandastar mal jaıylymy úshin ákimdikten jer surasa, jer bermeıdi, óıtkeni jer berýi úshin onyń maly bolýy kerek eken. Ózi zorǵa jetken qandasta qandaı mal bolýy múmkin?!. Mal alaıyn dese, bank nesıe bermeıdi, óıtkeni nesıe berý úshin kepilge qoıar jeri de, maly da joq. Sonda, Kók týdy kórý úshin kózi jasaýrap, elim dep eńirep kóship kelgen qandastarymyz qalaı kún kóredi?!. Aldymen nesıe berip, sodan soń alǵan maly men jer telimin nege kepilge qoımasqa? Odan soń qandastar jumysqa ornalasaıyn dese, olardyń shetelde alǵan dıplomdaryn bizdiń memleket tanymaıdy.
Bizdiń úkimettiń qandastarmen jumys isteý júıesine qarasaq, "Qoıshy kóp bolsa, qoı aram óledi", "Jany ashymastyń qasynda basyń aýyrmasyn" degen maqaldar eriksiz ese túsedi.
Negizgi mindeti sheteldegi qazaqtardyń etnıkalyq biregeıligin saqtaý bolyp tabylatyn «Otandastar qory» qoǵamynyń bıýdjeti Reseıdiń "Rossotrýdnıchestvo" mekemesi bıýdjetinen 60 ese az nemese onyń bıýdjetiniń 1,6 paıyzyn ǵana quraıdy.
Shetelderdegi qandastarymyzdy elimizge júıeli túrde kóptep kóshirip alýdyń erekshe eki mańyzy bar. Birinshiden, Táýelsiz memleketimiz úshin asa mańyzdy bolyp turǵan halyq sanyn arttyrady. Ekinshiden, qazir keıbir shet elderde óz tilinde oqı almaı, ana tili men ulttyq ǵuryptarynan aırylyp qalýdan jáne saıası qysymdarǵa túsýden qutqarady.
Adamı kapıtal memleketimizdiń basty qundylyǵy bolǵandyqtan, biz kelesi naqty sharalardy qabyldaýdy usynamyz.
1.Qandastardy qabyldaý kvotalaryn 2009-2011 jyldardaǵydaı jylyna 20 myń otbasyna deıin ulǵaıtý;
- Óńirlerde qandastardy beıimdeý-kiriktirý ortalyqtaryn qurý.
3.«Otandastar qory» qoǵamynyń sheteldegi qandastardy qoldaý jobalaryn qarjylandyrýdy eselep ulǵaıtý;
4.Komıssııa otyrystaryna konsýldyq ókilderiniń jáne aryz berýshiniń mekendegen elinen onlaın rejımde qatysýyn qamtamasyz etý;
5.Aýylsharýashylyǵymen aınalysýy úshin paıyzsyz nesıe jáne 5 jylǵa deıin salyqtyq jeńildikter qarastyrý. Aýylsharýashylyǵy tehnıkasyn lızıngke alý úshin jeńildikter jasaý.
6.QR kóleminde bir rettik turǵyn úı salýǵa jáne jeke sharýashylyqqa baılanysty jer telimderi berilýi kerek.
Qurmetpen "Aq jol" frakııasy depýtattary
