"Samarqannyń kók tasy jibigen kún..."

1909

Ýaqytynda Jalańtós bahadúr bılegen qala atymen

qosa aıtylatyn osy sóz oralymy

ózbek aǵaıynnyń arasynda ushyrasady ma eken?

            Zertteýshilerdiń paıymynsha, Ózbekstannyń Samarqan oblysynyń qyshlaqtarynda ejelgi Soǵdynyń otyryqshylyq dástúri men kóshpendi túrki halyqtarynyń baıyrǵy salt-sanasy úsh myńjyldyq mezgil muǵdarynda ózara kirigip ketken kórinedi.

  Bul aımaqta kún men tún teńelgen sátte qystyń qaýqary qaıtyp, kóktemniń kórigi qyzady. Alqaptarǵa dán sebilip, baý-baqshada jemis aǵashtary sheshek atady. Taýdan tómen júıtkigen úlkendi-kishili ózender erigen qardyń esebinen arnasynan atqyp, júlge boılap jaıylady. Shabyndyqtarda kók maısa shóptiń ısi ańqyp, tabıǵat tyńnan tynys ashady.

Kúndi kıe tutqyzyp, otqa syıyntqan Zárdósh dástúri saltanatqa toly sıpatymen jaryq pen jylýdyń, jaralý men jańarýdyń mereıin ústem etedi. Sodan da shyǵar, Ámý men Syr arasyna teristikten at sabyltqan kóshpendiler, tústikten irge tepken musylman qonyskerleri bitimshilikke baryp, osy ulyq meıramnan barqadar baıyz tapqan. Memlekettik mártebe bergen.

Samarqan óńirinde Naýryzdy qarsy alý úshin aqpannyń sońyna qaraı ádepki ázirlik bastalyp ketedi. Qar astynan qyzǵaldaq qyltıysymen, bala bitken ýysyn qyrmyzy gúlge toltyryp, úı-úıdi jaǵalaýǵa kirisedi. Jáı júrmeıdi – ǵuryptyq óleń aıta keledi.

«Báısheshegim boılandy,

Qazan toly aıran-dy,

Aıranyńdy bermeseń,

Qazan-tabaq oıran-dy»

(ózbekshesi: Boıchechagım boılandı,

Kozon tola aırondır,

Aıronıngdan bermasang,

Kozon tavogıng vaırondır»), - dep tabaldyryqtyń aldynda turyp alady (Ony ataqty «Ialla» toby ánge qosyp, úlken sahnaǵa alyp shyqqany da belgili). Myrzalyǵy men márttigine qaraı, balalarǵa úı ıeleriniń biri tátti úlestirip, biri aqsha ustatyp jatady. Qazaqtyń «jarapazanyna» uqsaıdy emes pe?

Kelinshekter merekelik eń basty taǵam – súmelek jasaý úshin kúni buryn bıdaıdyń uryǵyn egedi. Onyń qalaı boı tartqanyna qarap bolashaq astyqtyń bitigin boljaıdy. Naýryz kelerde bıdaıdyń óskinin aǵash ydysqa salyp untap, qaınardyń sýymen qanyqtyrady da, astyna baıaý ot jaǵylǵan úlken qazannyń ishinde qaınatady. Ústine un qosady jáne saby uzyn aǵash qasyqpen aralastyrady.

Taǵam kúıip ketpeýi úshin taý ózeniniń usaq tastaryn nemese qabyǵy shaǵylmaǵan grek jańǵaǵyn mindetti túrde 21 túıir etip salady. Oshaqtyń basyna tek áıelder ǵana jiberiledi. Olar án shyrqaıdy, bı bıleıdi, ázil aıtysady, óleń shyǵarysady. Rásim alty-jeti, keıde toǵyz-on saǵatqa sozylady. Daıyndalyp, tań asyrylǵan qońyr tústi dámdi taǵam qant qospaı-aq tildi úıiredi jáne dárýmenderge baı bolady.

Erkekter jaǵy bul kezde semiz qoıdyń etinen ózgeshe bir taǵam - halım nemese halısa pisiredi. Munan bólek, tandyrdan shyqqan jas jalbyzdy samsa men aıryqsha quramdy palaý arnaıy toqyma japqysh tóselgen dastarqannyń sánin keltiredi.

Naýryzdyń qarsańynda «jerge uryq qadaý» («erga ýrýg kadash») dep atalatyn súdiger merekesi ótkiziledi. Qyshlaqtyń búkil turǵyny egis tanabyna shyǵyp, el aqsaqaly soqaǵa jup ógiz jegedi de, múıizderine ashyq tústi shúberek baılaıdy. Sodan soń alqapqa alǵashqy túren túsedi. Jyrtylǵan jerdiń boıymen jalańaıaq sábı táı-táı qadam basady. Munan keıin aýyl-aımaqtyń eń syıly adamdary atyzǵa bıdaıdyń dánin shashady. Osy kúnnen bastap jemis-jıdek egýge de ruqsat etiledi.

Al shabandoz jigitter kýpkarı (kókpar) tartysýǵa daıyndalyp, jylqylaryn baptaıdy. Samarqannyń mańynda – Ýrgýt (Irkit) túmenine jaqyn jerde Týfhona jáne Aqtaýǵa taıaý tusta Koshrabad dep atalatyn tanymal mekender bar. Mine, tap sol oryndarda Naýryz meıramynyń shyrqaý shegi – kýpkarı saıysy ótedi. Jalpy, kári tarıhqa júginsek, birde-bir toı, birde-bir jármeńke, tipti hannyń taqqa  miný saltanaty osy kýpkarısyz bolmaǵan.

Kýpkarı úlken ǵuryptyq mán ıemdenip, jas jigitterdi baqtashylyq pen jaýgershilikke baýlýdyń saltyna aınalǵan. Jeńimpazdarǵa túıe baılaǵan, at mingizgen, qoı jetektetken nemese basqalaı qymbat dúnıeler tartý etken. «Bahadúr» dep dańqyn asyrǵan. Tańnyń atysynan kúnniń batysyna deıin sozylatyn, júzdegen shabandoz qatysatyn kýpkarı tartysqa eshkiniń, buzaýdyń nemese qoıdyń terisi túsken. Ózbekter kýpkarıdy «ulaq» dep te (bizdińshe «laqpen» birdeı) ataıdy. Oıyn erejesiniń qazaqtyń kókparynan kóp aıyrmasy joq esep.

Ózbekstannyń ár aımaǵynyń  Jańa Kúndi qarsy alý erekshelikteri bar. Mysaly, Baısynda (Sýrhandarııa oblysy) taýdyń eń bıik shyńynda ósken arshanyń ushar basyn kún sáýlesi shalǵan kezde Naýryz keldi dep sanaǵan. Shahrızabsta (Qashqadarııa oblysy) búr jarǵan aǵashtardy aınala toılaǵan: bı barysynda qyzdar men jigitterge tıesili eki jarty sheńber birtutas dóńgelekke aınalǵan. Al Samarqannyń salty ózinshe: 1) ot jaǵý jáne Obı-Rahmat aryǵyna alaý aparý – alastaý rásimi; 2) sol aryqtyń sýyna shomylý – eski jyldyń kúnálarynan tazarý tásili; 3) astrologııalyq boljamdar aıtý – keler jyly bále-jala jerge ensin, aınalyp ótsin degen tilek; 4) jeti paıǵambarǵa baǵyshtalǵan «haft salıam» duǵasy jazýly qaǵaz batyrylǵan sýdy otbasy músheleriniń túgel ishýi – aýrý-syrqaý men apattan saqtaný amaly; 5) «qazan toldy» yrymyn jasaý – aq mol, yrys kóp bolsyn degen nıet; 6) qabyǵy boıalǵan jumyrtqalardy ózara syıǵa tartý – kóneden qalǵan, biraq mán-maǵynasy belgisizdeý dástúr; 8) bıik taýly jerlerge órleý – mereıi ústem, dárejesi joǵary bolýǵa umtylýshylyq; 9) bir-birine qonaqqa barý – baýyrlastyq pen syılastyq kórinisi; 10) epıkalyq qaharman  Sııavýshtyń beıitiniń basyna aparyp átesh baýyzdaý – jaratqannyń qurmetine qurbandyq shalý, t.b.  Oılana qarasaq, keıbiri hrıstıandyq ǵuryptardy eske túsiretindeı me, qalaı...

Al endi «Ulystyń uly kúni Samarqannyń kók tasy erıdi (jibıdi)» degen tirkestiń tórkini qaıdan shyqqandyǵy týraly san boljam aıtylady. Qalaı desek te, bir nárse anyq: ol – Samarqandaǵy Aqsaq Temir soqtyrǵan tórt qabatty Kók Saraıda ataqty kók tastyń bolǵandyǵy. Alys-jaqynnan kelgen mártebeli qonaqtar men elshilerdi qabyldarda ámirshi jaıǵasqan osy  mármár taqtyń ústinde keıinnen Buqar bıleýshilerin aq kıizge salyp han kóterý rásimi júzege asyrylǵan. F.Brokgaýz ben I.Efronnyń «Enıklopedııalyq sózdiginde» bul kók tas (olardyń sıpattaýynsha qarasur tústi) kólemi –  4 arshyn 9 vershok h 2 arshyn 11/2 vershok h 14 vershok paralelepıped túrinde sýretteledi. Belgili orys sýretshisi V.Vereagın de óz estelikterinde «keremet bederli órnegi bar aq mármárdiń úlken kesegi» dep beınelegen kók tasty 1868 jyly Kók Saraıǵa toqtaǵan general Kaýfmanmen birge jıi tamashalaǵanyn jazady.

Osyǵan oraı, keıbir zertteýshiler «Samarqannyń kók tasynyń jibýine (erýine)» sımvolıkalyq sıpat darytady da, Naýryzdy qul quryqtan, kúń syryqtan qutylyp, «han qarashanyń esiginen qarap, qarasha hannyń tórine shyǵatyn kún» degen túsiniktiń aıasynda topshylaıdy. Iaǵnı Ulystyń uly kúni Ámir Temirdiń qahary azaıyp, qaıyrymy asyp, sodan qalyptasqan salttyń sarqynshaq sózi me dep paıymdaıdy.

Ókinishke qaraı, ózbek aǵaıynnyń folklorlyq ıakı basqa mádenı murasynan «Samarqannyń kók tasy jibidi (eridi)» degenge sáıkesetin derekti jolyqtyra almadyq.

        Álbette, qazaq uǵymynda bul qubylystyń astaryn kózi tússe – jerdiń toń keýdesin, nazarlansa – tasty da jibitip jiberetin Qyzyr Atanyń mıftik beınesimen baılanystyrý bar ekendigin de eskergen jón...

Amantaı ShÁRIP,

QR UǴA korrespondent-múshesi

Pikirler
Redakııa tańdaýy