As pen asamyq

1195

Qazaqy taǵamdar da basqa etnoqundylyq sekildi búginde erekshe nazarǵa iligýde. Bul asa qarbalas júrip jatqan jahandaný dáýirinde tań qaldyrmaıtyn úderis. Alaıda, osyndaı qaýyrt ta urymtal dáýirde álemdik mádenı keńistikte ulttyq qundylyqty saqtaý men taratý máselesi eldik aýqymdaǵy túıtkilge aınalyp otyrǵandyǵy da ras.   Qazaqstan táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy qarsańynda «KazBrend» qoǵamdyq qory Astana qalasyndaǵy «Hanshatyrda» qazaqy etten jappaı dám tatý sharasyn ótkizip qaıran qaldyrdy. Bul shara óziniń aýqymyna qaraı Gınestiń rekordtar kitabyna da tirkeldi. Alaıda, ulttyń ulyq asy «beshbarmaq» ataýymen jazyldy.

Keń taralǵan kózqaras pen pikir mynadaı: «beshbarmak» túrki tilderinen aýdarǵanda «bes saýsaq» uǵymyn beredi — kóshpeli túrkiler tamaq tutynýǵa qoldanatyn saımandary bolmaǵandyqtan, etti de qolmen jegen. Bul paıymda ábden taptaýryn bolǵan kóshpeli mádenıetti kemsitý kózqarasy bar. Árıne, bul attyly mádenıetti kemsitýge baǵyttalǵan ıdeologııanyń ushy bolsa da, kóp jaǵdaıda sińisti tujyrymǵa aınalýda.

Alaıda olar sonaý Sibirden Úndi muhıtyna deıingi apaıtós keńisti jaılaǵan búkil Azııa halqy qoıý tamaqty qolmen jeıtinin eskere qoıar ma eken? Al suıyqty kúmis ydyspen iship, qoıýdy aǵash ydysqa salǵan attyly álem nege mán berdi eken? degen saýalǵa tereńirek kóz jiberetin kez keldi.

Astyń tarıhı úsh satysy

Qazaqsha et taǵamynyń moıyndalýy men áıgilenýi qazaq jerine orystardyń synalaı kelip, olardyń qazaq turmysyna kirige bastaýymen tyǵyz baılanysta.

Jalpy alǵanda, aıtýly bul taǵamnyń túrkilerde, dáliregi qypshaqtarda  tek qana tatar men bashqurt, qyrǵyz ben noǵaı, qaraqalpaq pen qazaqta qalyptasqan jáne de mynadaı úsh satydan turatyn tarıhı túziliminiń bolǵandyǵy ańǵarylady.

1-saty. Astyń qurmaldyq mazmuny. Áýelgi saty – ettiń ejelgi qurbandyq joralǵysynyń atrıbýty retinde myńdaǵan jyldar boıyna tutynysta bolǵandyǵy. Buǵan múshelenip, sýǵa pisiriletin ettiń on eki jilikke (bolmasa toǵyz ne jeti múshege) jiktelip tartylatynyn basty dáıek kóremiz. Jalpy, onekilik bul kózqaras ejelgi ilimge negizdelgen túrkilerdiń ǵaryshtyq qurylymdy on ekige jikteýden týyndaǵan tanymynda jatyr. On eki múshel, on eki taıpa (on eki saqqa júgirtý) sekildi ondaǵan ǵasyr boıyna buzylmaı kele jatqan jikteý Ýaqyt pen Keńisti adamzattyń ejelgi erte tanymyna aınaldyrǵan túrkiler bul asty  rýhanı mura retinde alyp kele jatyr.  Bulaısha on ekige jiktelý maldyń on eki jiliginiń bolǵandyǵynan emes, másele - babatúrkilerdiń onekimúsheldik Ýaqyt pen on eki shoqjuldyzdyq ǵaryshtyq Keńis qurylymyn negiz etýine qatysty beriletin qurbandyqta. Túrkitektiler áýbasta ǵalamdy Jaratýshynyń jaratyndysy retinde qabyldap, soǵan táý etti, baǵyndy, syıyndy. Óıtkeni, onyń artynda Uly Jaratýshy turǵanyn buǵan deıingi ilim men tanym arqyly kóz jetkizgen babalar dáýiri turdy. Solar qurbandyq jasaý joralǵysyn qalyptastyrdy.

Soǵym soıý dástúrine qatysty «Jilikteme» sharasy da osy talaptan týyndaǵan ǵuryptyń bir kórinisi bolyp tabylady. Soǵymdy 12 jilikke bólip taratý saltynda ejelgi attylar tanymynyń aspandaǵy 12 shoqjuldyzǵa qaraı óz memleketin 12 «saqqa júgirtip», handyq atynan jasalǵan qurmaldyq maldy 12 múshemen sybaǵa taratý joralǵysy boldy degen topshymyz bar.
Atty mádenıettiń Aspan álemin bir handyq dep elestetkenin eskersek, ondaǵy árbir shoqjuldyz bir taıpa-el bolmaq, demek, Kókke baǵyshtalǵan qurmaldyq árbir shoqjuldyz-eldi qamtýy tıis bolǵan. Bylaı qaraǵanda tutastyq 12-ge jiktelip tur, oǵan sáıkes qurban maldyń da soǵan sáıkes 12 múshege bólinip taratylýy rásimdelgen.

Búgingi ıslamdyq qurmaldyq ta úshke bólinetinin eskereıik: bir bóligin qurbandyq berýshi januıasymen tutynady, endi bir bóligin kedeı-kepshikke berse, úshinshi bóligin qonaqqa, burynǵysha Kókten keletin Qydyrǵa syılaıdy. Burynǵy tanym zamanǵa sáıkestengeni bolmasa, báribir sol qalpy atqarylýda.

Qurbandyq asy degende ejelgi tanymǵa sáıkes Aı men Kúnge arnalyp sáıkes túrde sıyr men jylqy qurmaldyq etilgenin de ańǵarǵanymyz jón. Aı múıizdi delinetin sıyr maly Aıǵa laıyq ta, kún sáýlesindeı jaly tógilgen jylqy Kúnge laıyq qurban etilgen. Úndiler tanymynda ejelgi Kúnge degen jylqy qurmaldyǵy «Ashvamedha» atalǵan kúıinde saqtalyp qaldy.
Ońtus-batys elderi sıyrǵa úıir de,tipti batys órkenıetiniń ejelgi oshaǵy bolǵan úndi-ırandyq Úndistan sıyrǵa tabynyp ta ketti. Al kúnshyǵysty boılaǵan attylar jylqydan bar baqytyn kórýge qumar boldy.
Osylaısha adamzatta sıyr Aıdyń, jylqy Kúnniń nyshany bolyp qalyptasty. Osydan kelip Kúndi dáripteıtin atty svastıka/aıqas jádigerler paıda boldy. Sıyr qurbandyǵyna úıir elder otyryqtandy da, jylqy qurmaldyǵy attylar mádenıetine negiz saldy. Buǵan Botaı mádenıetin eskersek, kemi - 6000 jyl.

Bir qyzyǵy, úndi-ırandyq mádenı oshaqtan shyqqan halyqtar jylqyny jemeıdi de, al atty halyqtar sıyrǵa áýes emes. Qazaqtar sońǵy sovet dáýirin eskermegende, sıyrdy tórt túlikke de jatqyzbaǵan.

Táńirlik rýhanı suranys joralǵy sıpaty retinde osylaı túzilgenmen, taǵam retinde qalyptasyp úlgerý úshin kelesi satylar qajet bolatyn.

2-saty. Astyń dástúrlený satysy. Kelesi satylyq alǵyshart – túrkilik (qazaqy) kýlttik sıpaty bar qurbandyq joralǵysy, endi  dástúr joralǵysy retinde túzilýdi qamtydy: múshelenip pisirilgen ettiń burynǵydaı, Kóktegi qudyretterge qurbandyq retinde emes, jerdegi qadyr tutarlyq tulǵalarǵa arnalýy, ıaǵnı ejelgi túrkilik tanym boıynsha Kóktiń jibergen Qydyr perishtesi retinde Qonaqqa, abyzdyq qasıet tutýshylary (nosıtel) esebinde Aqsaqaldarǵa, Kók-Táńirdiń sebep-saldar zańynan týyndaıtyn quda-jekjattyq saltanattarda tartylýy jaıyla bastady.

Bul kezeń, sirá ıslamdyq ıdeologııanyń Dalaǵa ornyǵa bastaýyna deıin aman-esen jetip qoımaı, qazaqtardyń ıslamdaný dáýirinde de óz mańyzy men mánin joımady. Bul saty endi óziniń qurmaldyq joralǵy mazmunyn dástúrlik mazmunmen aýystyrdy. Endi árbir soıylatyn mal burynǵydaı Kókke emes, qonaqqa, aqsaqalǵa, syıly tulǵaǵa ǵana arnalǵanymen, bul dástúr burynǵy tanymnyń jurnaǵy bolatyn: kóp jaǵdaıda, ásirese, sheke, bas asylǵanda áli kúnge deıin Joǵarǵy álemge arnalyp ıslamdyq duǵa oqylyp, bet syıpalady. Bul – atalmysh joralǵynyń basqa ıdeologııalyq talapqa beıimdelip, jańa rýhanı mazmunǵa aınalý kórinisi.

3-saty. Etnologııalyq mazmun. Sońǵy saty qazaq ultynyń etnos retinde ózin áıgileýi men aıqyndaýy úshin ári bekitýine qajetti etnofaktordyń biri retinde qalyptasýyna arnaldy. Bul kezde atalǵan rásimder men joralǵylar oryndalyp qoımaı, burynǵy qurbandyq atrıbýty endi ulttyq taǵam sıpatyna kóshti. Óıtkeni, bul dáýir buǵan deıingi ejelgi ıdeologııalyq qundylyqtardyń birte-birte etnologııalyq qundylyqtarǵa aınala qalyptasqan kezeńi edi. Qazaq halqynyń etnologııalyq túzilý kezeńinde tabaq tartýdyń 50-den asa úlgisi qalyptasty.

Joǵarydaǵy uqtyrymdardy qoryta kele, «qazaqy et» taǵam retinde jýyrda ǵana túzilip otyr, buǵan deıin ol atalmysh joralǵylardyń atrıbýty retinde basty mańyzǵa ıe bolǵandyqtan, óz aldyna arnaıy ataýy bolmaı keldi. HIH ǵasyrda tarıhta qalǵan Saǵynaıdyń asy – ejelgi qurmaldyq joralǵysynyń sońy men qazaqy etnologııalyq qundylyqqa aınalýynyń basy bolatyn. Óıtkeni, bul as ejelgi rıtýaldardan jurdaı bolǵanmen, mazmuny qazaqy etnografııaǵa toly saırandyq sıpatta ótken shara edi.

Astyń tarıhı kórinisine birden bir derek arheologııalyq muralar. As berý rásimi áýbastan attylar dástúrinde mıfologııalyq «aspan eline»,  Kókke qurban shalý men qasterleý sharasymen mándi bolatyn. Kóktegi el - Asman/Aspan ataldy. Aspandyq qorek te «as»/«ash» ataldy. Osydan kelip qurbandyq joralǵy «as berý» delindi.

Sol sebepti de Kókke tabynǵan atty álem odúnıelik mártebeli jandardy barlyq qurmetimen shyǵaryp salýdyń bir úlgisi retinde arnaıy aǵash astaýǵa barlyq sybaǵasyn salyp turyp jerledi. Osyndaı sybaǵa buzylmaǵan kúıi talaı úıikterden tabylýda. Belgili arheologtar bylaı dep jazdy:

«Ý rannıh kochevnıkov Altaıa chasto nahodıat derevıannye blıýda s kýskamı mıasa (Z.Samashev). Zametım, chto na etom mogılnıke Karakaba v 2012 g. namı raskopan kýrgan (otnosıaıısıa k zavershaıýeı stadıı v epohý rannıh kochevnıkov), v kotorom vozle golovy ýmershego nahodılsıa keramıcheskıı kotel s baranınoı, otdelno lejalı golova ı rebra etogo jıvotnogo. Izvestno, chto obychaı raspredelenııa kýskov mıasa sohranılsıa v tradııonnoı kýltýre kazahov s drevneıshıh vremen (Ilmınskıı, 1861). Sonymen, bul jádiger biz ataǵan úsh satyny da kókteı ótip, búginge jetip otyr jáne bul arheologııalyq oljada úsh satyǵa tán mazmunnyń saqtalǵandyǵy bárinen buryn mańyzdy.

Qazaqsha et taǵamy halyqtyń etnologııalyq qalybynyń kórinisi retinde «jetimúshelik» uǵymnyń ajyramas kórinisi bolyp qalyptasty. Astyń jaı ǵana et taǵamy emes, tolyqqandy etnografııalyq qundylyq ekendigin, onyń mynadaı jeti múshege jiktelip, arnaıy mazmunmen joralǵylyq mánde tartylýy sonyń aıqyn aıǵaǵy:


1. usaq maldyń basy nemese iri maldyń shekesitartylýshyǵa bolý tilegin bildiredi;

2. jambas pen quıryq syılaý – bereke men yrystyń,ıgilik pen baılyqtyń bolý tilegi;

3. súbeli qabyrǵa – birlik pen yntymaq, beıbitshilik tileý;

4. asyq jilik – ómirdegi sáttilik pen saýlyqtyń, jaqsylyqty tilegi;

5. belomyrtqa nemese beldeme – ómirdiń qıyndyǵyna tótep berý men tózim, kúsh-qaırat tileý;

6. baýyr – týystyq, baýyrlastyq pen dostyq tileginiń atrıbýty;

7. jaýyryn – ómir men joldyń kedergisizdigi men sáttiligine jolashar tileý.

Attylar mádenıet mal etiniń músheleri belgili bir ınfo-energetıkalyq súıemeli bar materıal ekendigin sińirgen. Bul kvanttyq-psıhologııalyq deńgeıdegi astarly tanymnan sińgen senim edi. Sol sebepti de osy salanyń qasıetti 7 sanyna sáıkes jeti múshege bólip tabaq tartý etnografııalyq kıeli dástúrge aınaldy. Jetiliktiń ózektiligi adam boıyndaǵy 7 chakramen birge qarastyrylatyn taqyryp bolsa kerek.

Mine osy kıelik tanymdy tárk etpeý maqsatymen asqa qarý jolatpaǵan, ıaǵnı qosalqy saımanmen emes, qolmen jeý ǵana as qýatyn arttyrady, kıesin buzbaıdy,qýaty men qutyn qashyrmaıdy degen senim jatyr. Tipti kúni keshege deıin qazaq nandy qolmen úzip jegen, pyshaqpen tilmegen.

Astyń máni

HH ǵasyrda ótken qazaqtyń saıası baskeri Álıhan Bókeıhan óziniń 
«O kırgızskıh pomınkah» atty maqalasynda «as – samaıa svıaennaıa tradıııa kazahskogo naroda» dep beker atap ótpedi. Ejelgi túrkilik As berý dástúri óziniń basyn sonaý este joq eski zamannan alady. Alaıda onyń naqty arheologııalyq derekteri ázirge saq-ǵun dáýirin meńzep otyr.
Bul taǵam áýbastaǵy qurmaldyq joralǵysynan bastaý alsa, onyń arǵy máni ejelgi tanymǵa máıek bolǵan uly qos negiz – Kók pen Jerdiń dáriptelý úlgisinen habar beredi. Kók – atalyq, Jer – analyq negiz.

Osy qosnegizdik tujyrym túrkilerdiń barlyq taǵamyna basty mazmun sińirdi. Onyń basynda eki uly negizge súıenetin ıdeologııalyq tujyrym qalyptasty: et qoregi Kókke baǵyttalǵan qurmaldyq kórinisi boldy da, nan qoregi Jerge qatysty ósip-órkendeý yrysy dep qabyldandy. Astyq – Jerde ósetin ónim bolsa, As – Kókke arnalǵan qurmaldyq materıaly. Kókte ıe – Táńir, Jerde ıe – Umaı ana.

Osydan kelip, qurmaldyqtyń eki túri qatar júrdi, biri – mal sadaqa, endi biri – nan sadaqa. Mal sadaqadan «as», nan sadaqadan «shelpek» taǵamy týyndady. Kóptegen óńirlerde asqa qosatyn jaıma nannyń ornyna jerden óngen kúrish te júredi.  Bul ásirese kóp jınalatyn toı-sadaqada oryn alady.

Kórnekti ǵalym S.I. Rýdenko as berý dástúrine mán bere, Pazyryq úıikteri «as berý» dástúrinsiz paıda bolýy múmkin emes degen qorytyndyǵa kelgen.

Qos sadaqa

Qazaqy et taǵamynyń qalyptasýyna burynǵy eki túrli qurbandyq aktysynyń tutasýy bolyp tabylady.Onyń bireýi - atalmysh Mal qurbandyǵy bolsa, ekinshisi – Nan qurbandyǵy.

 Nan qurbandyǵy túrkilerde shelpek, kúlshe túrinde pisirilip, joǵarǵy álemge duǵamen, joralǵymen baǵyshtalyp keldi. Búginde juma saıyn shelpek pisirip taratý musylman túrkilerde qalyptasty.

Jalpy, shelpek pen tandyr nandar o basta Aıdyń qurmetine pisirilse kerek. Dóńgelek pishindi qamyrdy pisirýdiń ejelden kele jatqan eki dástúri bolatyn: bireýi tandyr peshte qurǵaqtaı pisirý bolsa, ekinshisi – maldyń tońmaıyna shyjǵyryp pisirý. Al, sońǵy ǵasyr túrkilerge qamyrdy sýǵa pisirý tehnologııasyn berdi.
Osyǵan oraı, peshte tunshyqtyra ıaǵnı tandyra pisirýden tandyr nan shyqsa, yssy tasqa juqa nandy qaryp pisirý arqyly labash qalyptasty, maıǵa qýyrýdan shelpek nan týyndady. «Labash» atalatyn nandy bertin kele qypshaqtar sorpaǵa pisirip qamyr nan shyǵardy da ony etke salyp, «jaıma» nemese «salma» nandy týǵyzdy. «Labash» ataýy túrkilik sóz tirkesinen qalyptasqan: lap+ash. «Lap» sózi jabý, búrkeý maǵynasyn beredi. Bul juqalaı pisirip alyp, ony býy burqyraǵan ettiń betin búrkep berýden shyqsa kerek. Sóıtip, etti labashty úzip etke qosyp jeý ádetke aınalǵan. Bertin kele osy labashty qypshaqtar birden sorpaǵa salyp pisirip, jaıma shyǵaryp otyr.  Et pen nannyń birigýinen osylaısha áýbasta qos sadaqanyń tutasýy oryn alǵan-dy.

Astyń tanymdyq astary

Atalmysh taǵamdy qarastyrý arqyly biz bar bolǵany túrkilik as daıyndaý úlgisin ǵana emes, onyń atalý tarıhyn da tereńirek qarastyrýymyz kerek. Sol sebepti, barynsha dál de mazmunyn ashatyndaı astyń ataýy tildik dástúrdiń basty mazmuny bolyp tabylady. As berý joralǵysynyń «as» atalǵan qasıetti as-sadaqaǵa aınalý barysyn leksıkalyq qordy qarastyrý arqyly ońaı kóz jetkizemiz.

Bul sózdiń tórkini qaıdan? Nelikten as/ash túrinde qalyptasqan? Bul máseleni taǵy da sol este joq eski dáýirdegi ata-babanyń tanymdyq, senimdik sanasynan izdegen maqul. Endeshe «as» túbirinen 26 mándi bildiretin sózderge nazar aýdaraıyq:

As: 1) mártebeli marqumǵa beriletin keń aýqymdy, odúnıedegi onyń mereıin asyrý sharasy;

2) dastarqandaǵy basty da mańyzdy tamaq, qorek,aýqat;

3) ilip qoı,asyp qoı, Kók pen Jerdiń arasyna ilip qoı;

4) tamaqty, etti pisir.

Asa: 1) eń; 2) asap je;

Asaba – as berý sharasynda tamaq tartý úderisin basqarýshy kisi;

Asam et  alaqan toly et;

Asar – Kókti qýantýǵa baǵyttalǵan adamdardyń jumyla júrip jumys isteýi;

Asat – alaqanǵa et salyp aýyzǵa toltyryp asatyp jegizý;

Asatý – qazaq dástúrimen mártebesi joǵary adamnyń alaqanǵa et toltyryp jegize syılaýy;

Asaý: 1) tamaqty asap jeý; aýyzdy toltyra jeý;

2) adam ustap kórmegen jylqy, ejelgi zamanda adamǵa úıretilmegen jylqyny Kóktiń maly dep uqsa kerek;

Aspan/asman – Kók; árýaqtar álemi, aspan eli, keńistigi;

Astabaq – et salynatyn arnaıy aǵash tabaq;

Astaý – as taǵamy salynatyn sopaq aǵash ydys;

Astyq – nan pisiriletin daqyl qory, sózbe-sóz alǵanda: asqa qosymsha dám;

Asý:

  • asyp qoıý, ilip qoıý;
  • asyp óltirý;
  • Jerdiń Aspanǵa qaraǵan bıik tusy;
  • Asyp túsý, asyp ótý, asyp ketý;

        Asyq – Kókke laqtyra otyryp, oınaý, áýbasta bul baqsylardyń boljaý súıegi bolǵan.

        Asyl – adamnyń ne zattyń ishindegi eń qymbaty, qadyrlysy;

       Asym et – 3-4 adamǵa arnalǵan et kólemi;

Ashamaı:

1) Kók pen Jerdi tutastyrý tańbasy - H;

2) balaǵa arnalǵan er;

Osy sózdiktegi «astyq» sózine  basa toqtalǵan jón: bul sóz de «as» túbirinen jasalyp, onyń Kók uǵymy men «as» taǵamyna qatysty túzilgenin baıqatyp tur; «as» – qurmaldyq eti bolsa, «astyq» soǵan qosalqy nanyń rólin meńzeıdi. Sózdiń barlyǵy da joǵaryda aıtylǵan qazaq tanymy men bolmysyna tán as berý dástúrinen týyndaǵan uǵymdar men túsinikterdi ashatyn leksıkalyq qor.

Astan «asamyq» shyqqan dáýir

Búginde «besh/beshbarmak» atalyp bara jatqan qazaqtyń aıaýly da qasıetti tamaǵy áý basta nege «as» ataldy? Bul taǵam qandaı dáýirlerden ótip bizge «besh» kúıine tústi? Osyǵan toqtalaıyq.

As berý joralǵysynyń tarıhy men mazmunyna toqtalǵanda úsh satyny qarastyrdyq. Sonyń alǵashqy eki satysy taza as berý sharasynyń basty atrıbýty esebinde qurmaldyq eti bolǵan edi. Atalmysh joralǵy dástúrden yǵysyp,mańyzy solǵyn tartqanda, onyń atrıbýty taǵamǵa aınala bastaǵanda, bastapqy nansadaqa men malsadaqa birigip ketip, etnoqundylyqqa aınaldy. Sóıtip, teoqundylyq etnoqundylyqqa jol berdi. Aqyrynda as berý sharasynda tek qana óńkeı beriletin maldyń músheleri, endi jaımanan qosylyp taǵamǵa aınaldy. Osy kezeńde bul taǵamnyń atyn qoıýǵa teoıdeologııa kedergi jasap, jaı ǵana «et» delinip ketti. Buǵan taǵam esebinde tek qana syrtkóz ıaǵnı, basqa halyqtar «beshbarmak» ataýyn tańyp jiberdi.

Osy jerde biz «qazaqsha et» taǵamynyń eki nusqasy bar ekenin baıqamaı otyrmyz: bir nusqasy – as, ıaǵnı bul maldyń múshege bólinip týralmaǵan ettiń tabaqpen tartylatyn nusqasy; ekinshi nusqa – jaıma nan nemese kúrish salynyp, onyń ústine týralǵan et tartylatyn nusqasy.
«Beshbarmak» dep júrgenimiz osy, ony bashqurttar «salma» ne «qulama» dese, noǵaılar - «týrama», qaraqalpaq – «torama» ataıdy. Alǵashqysyn «as» desek, sońǵysyn «myq»jurnaǵymen jasalatyn neolog retinde «asamyq» deýge ábden bolady. Óıtkeni, bul taǵam shynynda da alaqanǵa toltyryp, bas barmaqpen ıterip asaýǵa arnalǵan taǵam!

«Asamyq» tarıhyn «astan» alǵanmen, negizinen et pen «jaıma» atalatyn ysylǵan qamyrdy sorpaǵa pisirip, oǵan búginde túrli tuzdyqtar, kókónister men dámdeýishter qosylyp, osylaı etnotaǵam týyndady.

«Beshti» «asamyq» ataý týrasynda

Sovet dáýirinde bul taǵamnyń «qazaqsha et» atalýy soǵan birtaban búırek burý qadamy edi, ókinishke oraı odan aryǵa tereńdeý úrdisi júrmedi. Árıne, biz usynyp otyrǵan «asamyq» jańa sózi daý týdyrary haq. Biraq bul neolog bolǵanmen, qazaq tiline sińisti zańdylyqtan shyqqan jańa sóz: túbiri «as», al «myq» jurnaǵy tilimizdegi talaı sózdi týdyrǵan ornyqty jurnaqtardyń biri: byla+myq, qyza+myq, qara+myq, jyly+myq... Bul sózder kóbine birinshi bóligi buıryq raıly etistikti nemese syn esim túrindegi túbirge – myq jurnaǵy jalǵaný arqyly jasalady. Bizdiń jaǵdaıda «asa» etistigine jalǵanyp tur. Demek, bul eshqandaı jańalyq emes, jańa sóz deýge de kelmeıdi. Eshkimniń avtorlyǵy qajet emes, qazaqtyń aıtylmaı kelgen óz sózi.

Jańasha ataýǵa barmaýǵa bolmaıdy, til men tanymdy mazaq eterlik jasandy «beshbarmak» sózin kalkalap «besbarmaq» túrinde ataý tipti de tildi ózimiz qorlaý ári asymyzdy óz erkimizben mazaq etý.

Árıne, jańa sózdi qulaq jatyrqaıdy, psıhologııa birden qabyldamaıdy, alaıda bir sózdi qaıtalaı otyryp, qulaqqa zorlap sińiretin estrada ániniń sózi bolmasa da, kózimiz jetip turǵan tanymdy qaýymǵa osylaısha tańýǵa ábden bolady. Qasıetti basty asymyzdy ógeı sózben ataý, onyń da avtorlyq quqyǵyn basqaǵa telýmen teń ekenin eskergen jón.

Pikirler
Redakııa tańdaýy