Belgili etnolog, mádenıettanýshy Serik Erǵalı Naýryz meıramyna qatysty qundy derekterdi tapty. Ol bul týraly Facebook jelisindegi resmı paraqshasynda jazdy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi.
Nazarlaryńyzǵa avtordyń jazbasyn usynamyz.
1- SÚIINShI! NAÝRYZDYŃ TARIHI KÝÁLIGI TABYLDY!
Shamamen 5000 jyl burynǵy Almatynyń soltus-batysyndaǵy 170 shm jerdegi Ańyraqaı taýyndaǵy jartasta qashalǵan ejelgi sýretter. Onda jer betilik maqulyqtardan birneshe ese iri eki tulǵa beınelenipti: oń jaǵynda kúndıdarly adamkeıipti kıeli tulǵa beri qarap tur, bul «Táńir» atalyp júrgen jarqyn kúsh bolsa kerek, onyń sol jaǵynda ári qarap, túndıdarly saıtankeıipti - Yńyr (Ińir – bul qazaqtarda kún batqannan keıingi kesh túsken ýaqytty bildiretin uǵym túrinde qalǵan); olardyń ortasynda saǵat tiline qarsy baǵyt boıynsha Sıyr jylynyń tórt maýsymy beınelengen: jańa týǵan buzaý, onyń ústin ala baspaq jaıylyp tur, al onyń sol jaǵynda semiz de múıizi qaraǵaıdaı iri buqa Táńirge qarap tur da, onyń astyn ala múıizi túsken, aýrý da kóterem syıyr táltirektep tur. Bul sáıkes túrde beınelengen jyldyń tórt mezgili – kóktem, jaz, kúz jáne qys. Bulardyń báriniń astynda túrli aıýan beınesindegi on eki adam bılep júr. Bul – ejelgi naýryz merekesiniń rásimi, joralǵysy! Bul - sıyr jylynyń Naýryzyn meıramdaý kórinisi! Bul – Kún men Túnniń teńesý sáti.
2-SÚIINShI! NAÝRYZBÓRIK TABYLDY!
Atalmysh bórik, reseılik baskıimder saıtynda orystyń ulttyq baskıiminiń tiziminde júr, ataýy - NAÝRYZ!
NAÝRYZBÓRIK. Sıpaty: bóriktiń bir túri bolǵanymen negizi qalpaq pen bórikti biriktirip jasaǵandaı áser bar; bul - aı men kúnniń, Kún men Túnniń birleskenin, teńeskenin bildiredi; qalpaqtyń alasa etegi joǵary qaraı burysh jasaı qaıyrylǵan, túımeler nemese tastarmen áshekeılengen; bórik etegi baǵaly terimen kómkerilgen. Naýryzbórik tóbesi kúnniń qyzýyn bildiretindeı qyzyltústi bolmasa jeti túspen quraqtap tigýge de bolady. Atalmysh baskıim Altynorda dáýirinen qalǵan orys erleriniń baskıimi tiziminde sýretimen júr. Biraq ataýy – naýryz.
3-SÚIINShI! NAÝRYZQALPAQ TABYLDY!
Altynordalyq naýryz qalpaq. Orystardyń ulttyq bas kıimderiniń arasynda júr.
NAÝRYZQALPAQ. Sıpaty: qalpaqtyń tóbesi eki jolaqtyń aralasa tigilýinen quralady; kóktústi jolaq – aspan, topyraqtústi jolaq – jerdi bildiredi. Aıyr qalpaqtyń eki bólektengen etegi Aıdyń beınesin beredi, onyń betine aıqysh/krest kestelengen, bul Kúnniń tańbasy. Aı men Kúnniń birigýi astronomııalyq Kúndiz ben Túndizdiń teńesýin nusqaıdy.
Atalmysh baskıim Altynorda dáýirinen qalǵan orys erleriniń baskıimi tiziminde sýretimen júr. Kıgen adamnyń sýreti de tekti qypshaq ekeni kórinip tur, onyń shıratylǵan murty Kókke qaraǵan.
4-SÚIINShI! Ábilqaıyr hannyń ordasyndaǵy Kórisý ǵurpy.
1736 jyldyń jazy. Jem-Embi ózeniniń boıy.
Aǵylshyn sýretshisiniń salǵan sýreti.
* Sataev A. «V lebedeı ne strelıaıýt». — A.: Qaınar, 2011.
5- SÚIINShI! KÓRISÝ ǴURPYNA – 5000 JYL!
Uly qazaq aqyny Abaıdyń «Jazǵyturym» óleńinde «... Qyrdaǵy el, oıdaǵy elmen aralasyp, Kúlimdesip, KÓRISIP, qushaqtasyp...» dep sıpattaýy qazaq halqynyń tól jańa jyly men kóktemniń alǵashqy kúnin qarsy alý ǵurpy retinde nasıhaty bolatyn. Alaıda bul ǵuryptyń tastaǵy nasıhaty tabyldy! Shamamen 5000 jyl burynǵy Almatynyń soltus-batysyndaǵy 170 shm jerdegi Ańyraqaı jotasyndaǵy Tańbaly jartasta qashalǵan ejelgi sýretter. Onda jer betilik maqulyqtardan birneshe ese iri eki tulǵa beınelenipti: oń jaǵynda kúndıdarly adamkeıipti kıeli tulǵa beri qarap tur, bul «Táńir» atalyp júrgen jarqyn kúsh bolsa kerek, onyń sol jaǵynda ári qarap, túndıdarly - Ińir; tolyq sıpattamasy - 1-SÚIINShIDE!
Bular bir birine qushaq jaıa kórisý ǵurpyn jasap tur! Bul – ejelgi naýryz merekesiniń rásimi, joralǵysy! Bul – Kún men Túnniń teńesý qarsańyndaǵy ǵalamdyq úılesimdi pash etý saltanaty!
«Adyrna» ulttyq portaly
