Túrki ıntegraııasy - 1992 jyldan bastaý alatyn Túrki elderi basshylarynyń sammıtterimen bekemdelip, Nahchyvan kelisimimen (2009 j.) rásimdelgen, Túrki akademııasynyń súbeli eńbeginiń nátıjesinde memleketaralyq deńgeıde strategııalyq tujyrymdama retinde bekitilgen, Túrki keńesi uıymynyń keshendi baǵdarlamalary arqyly júıelenip kemeldene túsken birtutas qubylys.
Baıqaǵanyńyzdaı, jazbamyz osy qubylystyń negizgi uıytqylary - Túrki keńesi, Halyqaralyq túrki akademııasy, Túrksoı, TúrkPA, Túrik mádenıeti men mırasy qory týrasynda bolmaq, dáliregi, olardyń túgel túrkiniń jańa tarıhyndaǵy jańa belesi - Ekinshi Qarabaq soǵysy úderisindegi mıssııalaryna arnalmaq. Ondaǵy maqsatymyz – yntymaqtastyq uıymdarynyń atqarǵan naqty qyzmetterine sholý jasaı otyryp, qazirgi túrki ıntegraııasynyń ulasqan deńgeıin alternatıvti turǵydan baǵamdaý.
Sózsiz, 44 kúndik soǵys úderisiniń jeńispen aıaqtalýynda, eń aldymen Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıevtiń ustanǵan sarabdal saıasaty, ázerbaıjan halqynyń bekem birligi hám ozyq úlgidegi qarýly kúshteriniń qaharmandyǵy sheshýshi ról atqardy. Al halyqaralyq dıplomatııa maıdanynda «eki memleket, bir ult» ustanymyna negizdelgen «Túrkııa-Ázerbaıjan» yntymaqtastyǵy men halyqaralyq túrki uıymdarynyń mıssııasy resmı Bakýdyń halyqaralyq arenada tuǵyryn myǵymdap, mysyn arttyryp qana qoımaı, túgel túrkiniń baýyrlastyq rýhyn asqaqtatqany jasyryn emes.
Desek te, úderistiń halyqaralyq uıymdar úshin kúrdeli synaq bolǵanyn moıyndaýymyz kerek. Olaı deıtin sebebimiz, separatızm men agressııany emes, halyqaralyq quqyq pen bitimgerlikti tý etken atalǵan uıymdardyń eshbiri (shańyraq kótergeli) tap osy Ekinshi Qarabaq soǵysyndaı aımaqtyq mańyzǵa ıe geosaıası, áskerı úderisti óz tájirıbesinen buryn sońdy ótkermegen-di. Onyń ústine, Ázerbaıjan-Armenııa qatynastarynyń kúrdeliligin aıtpaǵannyń ózinde, barlyq geosaıası aktorlardyń múddeleri men múmkindikterin eskerer bolsaq, uıymdardyń arqalaǵan jaýapkershiliginiń salmaǵyn baǵamdaý qıynǵa soqpasy kerek.
Mine, dál osyndaı jaýapkershiligi asa zor, kúrmeýi qıyn tarıhı kezeńde túgel túrkiniń múddesin kúıttegen uıymdardyń qımyl-qareketi qandaı bolmaq edi? Óz mıssııalaryn tıisti deńgeıde oryndaı alar ma edi? Oryndaı aldy ma?
Qaqtyǵys qarsańynda...
Túrki uıymdarynyń qaıqaısysy bolmasyn Qarabaq máselesin áý bastan jiti nazarda ustap, onyń BUU sheshimderine sáıkes sheshilýin talap etip kelgen. Basqasyn aıtpaǵannyń ózinde, 12 shildedegi Armenııa-Ázerbaıjan shekarasyndaǵy janjal kezinde alǵash bolyp «Ázerbaıjan qarýly kúshteriniń qarymta toıtarysynyń halyqaralyq quqyq sheńberinde jasalǵanyn» jáne bul máselede «túrki elderiniń Ázerbaıjandy tolyq qoldaıtyndyǵyn», «daýdyń eki eldiń de halyqaralyq qaýymdastyq tarapynan bekitilgen memlekettik shekaralary, terrıtorııalyq tutastyǵy jáne egemendigi sheńberinde beıbit jolmen sheshilýin» talap etip, Ázerbaıjanǵa qoldaý kórsetken osy yntymaqtastyq uıymdary bolatyn.
Bitimgerlik kelisimi jasalǵannan soń da atalǵan uıymdar BUU sheshimderi sheńberinde resmı Bakýdyń ustanymy men múddesin kúntártibinen bir sátke de túsirgen emes. Buǵan táýelsiz túrki elderiniń ortaq saıası uıymy - Túrki keńesi Bas hatshysynyń uıymǵa múshe elderdiń ortaq jigerin dál kórsete bilgen málimdemesi men málimdemege qatysty Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıevtiń Túrki keńesiniń qurmetti tóraǵasy Nursultan Nazarbaevqa joldaǵan alǵys haty dálel. Atalǵan qujatta Álıevtiń «qujatqa joǵarǵy baǵa berip, munyń túrki yntymaqtasyǵynyń naqty kórinisi» dep aıryqsha atap ótýi joǵarydaǵy pikirimizdi tolyqtaı qýattaıdy. Sonymen qatar, Bas hatshy Baǵdat Ámreevtiń 8-9 qyrkúıek kúnderi Ázerbaıjanǵa jasaǵan isspary kezinde jarııalaǵan údeýinde «BUU Qaýipsizdik Keńesiniń 1993 jyly qabyldanǵan tıisti sheshimderi negizinde Armenııa qarýly kúshteriniń Ázerbaıjan Respýblıkasynyń okkýpaııalanǵan barlyq aýmaqtaryn jedel, sózsiz jáne tolyqtaı bosatýyn talap etkenin» aıryqsha atap ótýimiz kerek.
Ekinshi Qarabaq soǵysy: Tilde, iste, pikirde birlik!
Túrki yntymaqtastyq uıymdary Ekinshi Qarabaq soǵysy (27.09-10.11.2020 j.) tutanyp, tótenshe jaǵdaı ornaǵan syndarly kezeńniń alǵashqy kúnderin-aq «daýdy BUU Qaýipsizdik keńesiniń sheshimderiniń negizinde beıbit jolmen retteýge jáne EQYU Mınsk tobynyń qoldaýymen kelissózder proesine nuqsan keltirýi múmkin qandaı da bir arandatýshylyq málimdemeler men áreketterge jol bermeý kerektigine basa nazar aýdaryp», «Armenııa qarýly kúsheriniń Ázerbaıjan Respýblıkasynyń okkýpaııalaǵan barlyq aýmaqtaryn jedel, sózsiz jáne tolyqtaı bosatýy» jónindegi talybyn taǵy da qýattaı otyryp, «halyqaralyq qaýymdastyqtan okýpaııadaǵy Ázerbaıjan terıtorııalaryndaǵy mádenı muralardy joıýǵa baǵyttalǵan Armenııanyń agressorlyq saıastyna toqtaý salýdy» batyl túrde talap etip qana qoımaı, alańdaýshylyqpen úderisti jiti baqylaýda ustady. Al Túrki akademııasy Turkic Weekly bıýlleteni arqyly qoǵam men eksperttik ortany úderisten habardar etip otyrdy.
Óz kezeginde resmı Baký de mundaı qoldaýlardy elep-eskerip, rızashylyǵyn bildirip otyrdy. Osy turǵydan alǵanda Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Alıevtiń Túrki yntymaqtastyq kúni (3 qazan) men Túrki keńesiniń 28 qyrkúıekte jasaǵan qoldaýyna oraı Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevqa, Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shafkat Mırzııoevke, Qyrǵyzstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Sooranbaı Jeenbekovqa joldaǵan alǵys haty sózimizdi dáıekteıtin mańyzy zor qujat bolyp esepteledi.
Túrki yntymaqtastyq uıymdary Gánjá men Bárdaǵa arasha tústi!
Soǵys oty beıbit turǵyndardy sharpymaýy kerek! Bul halyqaralyq quqyqpen, Jeneva konvenııasymen bikitilgen mindetteme, asýǵa bolmaıtyn, tyıym salynǵan qyzyl jolaq! Solaı bola tura, Armenııa qarýly kúshteri 11 qazanda soǵys shebinen alys jatqan Ázerbaıjannyń Bakýdan keıingi eń iri qalasy Gánjáni, 27-28 qazan kúnderi Bárde qalasyna zymyranmen shabýyl jasady. Ozbyr shabýyldardyń saldarynan Gánjáde 9 beıbit turǵyn qaza taýyp, 30-dan astamy aýyr jaraqat alsa, Bárdede 27 adam qurban bolyp, 83 turǵyn jaraqat aldy.
Túrki ynytmaqtastyq uıymdary bul joly da asqan alańdaýshylyqpen halyqaralyq qaýymdastyqtyń nazaryn tragedııaǵa aýdarady. Atap aıtqanda, Túrki mádenıeti men murasy qorynyń Prezıdenti Gúnaı Efandıeva tarapynan jasalǵan úndeýde, halyqaralyq qaýymdastyqtyń shabýyldy halyqaralyq terrerozım retinde baǵalanýy men qylmyskerlerdiń jaýapqa tartylýy talap etildi. Al Túrksoı uıymynyń Bas hatshysy Dúısen Qaseınov Túrki áleminiń óner qaıraterleri atynan Armenııanyń bul zańsyz áretketterine toqtaý salýyn talap etti. Túrki akademııasynyń tóraǵasy Darhan Qydyráli «Túrki akademııasynyń Halyqaralyq quqyq normalary men qaǵıdattaryn qatań saqtaıtyndyǵyn rastaı otyryp, qaqtyǵysty BUU Qaýipsizdik Keńesiniń sheshimine sáıkes Ázerbaıjan Respýblıkasynyń egemendigi, aýmaqtyq tutastyǵy jáne halyqaralyq deńgeıde moıyndalǵan shekaralarynyń myzǵymastyǵy negizinde retteýge shaqyrdy».
Budan bólek Armenııa qarýly kúshteriniń Ázerbaıjannyń beıbit turǵyndaryna qarsy baǵyttaǵan shabýyldaryn údetýine baılanysty Túrki keńesiniń Bashatshysy Baǵdat Ámreevtiń Ázerbaıjannyń Syrtqy ister mınıstri Jeıýn Baıramovpen jasaǵan keńesinde Bas hatshy «Armenııa qarýly kúshterin soǵys aımaǵynan alys jatqan beıbit aımaqqa jasaǵan shabýylyn qatań aıyptaı otyryp, Túrki keńesiniń Ázerbaıjandy tolyq qoldaıtyndyǵyn» taǵy da qýattady. Al 19 qazanda Jastar platformasynyń (onlaın rejımde) jıynyn ótkizip, túrki jastarynyń agressııaǵa qarsy jigerin halyqaralyq qaýymdastyqqa jetkizdi. Barlyq túrki elderindegi ókilderi men músheleri qatysqan jıynda Jastar patformasy halyqaralyq qaýymdastyqtan shabýyldardy toqtatý úshin jedel shara qoldanýyn talap etip, Ázerbaıjandy zańdy kúresinde qoldaý úshin ortaq is-áreket jol kartasyn qabyldady. Al 20 qazan kúni Gánjá qalasyna arnaıy baryp, soqqy jasalǵan aımaqtarda tekseris jumystaryn ótkizip «bul qasiretti kúnderde Túrki áliminiń, túrki elderiniń Ázerbaıjanmen birge» ekendigin málimdedi.
Sózsiz, táýelsizdik pen terrıtorııalyq tutastyq - ár eldiń eń asyl muraty. Osyndaı asyl murat jolyndaǵy Ázerbaıjan halqynyń ádeletti kúresine qazaq halqynyń rýhanı demeý kórsetpeýi múmkin emes-ti. Solaı boldy da. Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráliniń muryndyq bolýymen osy bir qasterli de ataýly kúnniń qurmetine baýyrlas Qazaqstannyń elordasy Nur-Sultannyń eń kórikti ǵımarattarynyń biri – QTJ-nyń dıodty jaryq dıspleıinde eki kún boıy Ázerbaıjannyń memlekettik týy jelbiredi. Óz kezeginde bul akııa tek Qazaqstan men Ázerbaıjanda ǵana emes, sonymen qatar kúlli túrik áleminde rızashylyqpen oń qabyldanyp úlken qoǵamdyq rezons týdyrdy.
Sonymen qatar, Túrki keńesiniń úderis pen qatar Ázerbaıjannyń soǵystan keıingi jaǵdaıyna da mán berip, azat etilgen terrıtorııalaryn qalpyna keltirý, aımaqtyń ınfrastrýktýralyq, ónidiristik, saýda-ekonomıkalyq álaýqatyn kóterý maqsatynda «Ázerbaıjannyń áleýmettik jáne ekonomıkalyq damýynyń jańa kezeńi» baǵdarlamasyn daıyndap, ony Túrki saýda jáne ónerkásip palatasynyń retteýimen iske qosý jónindegi resmı Bakýǵa jasaǵan usynysy men soǵystan zardap shekken turǵyndar úshin gýmmanıtarlyq kómek jóneltkenin baýyrlastyqtyń shynaıy nyshany retinde baǵalanǵanyn erekshe atap ótýimiz kerek.
Jeńis: Sháhıtter ólmes bolar, otan bólinbes bolar!
10 qarasha 2020 jyl. Ázerbaıjanyń jeńisin áıgileıtin tarıhı kún bolýymen qatar, BUU sheshimderin basshylyqqa alyp, bitimgerlikti pen salıhaly saıasatty bıik qoıǵan túrki yntymaqtastyq uıymy men uıymǵa múshe táýelsiz túrki elderi úshin de asa mańyzdy kún – jeńis kúni!
Bul týraly Túrki keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámreev Ázerbaıjannyń jeńsine oraı jarııalaǵan úndeýinde «Túrki keńesiniń úsh jaqty Ortaq deklaraııany oń qabyldaıtyndyǵyn, Ázerbaıjan Prezıdenti men halqyn okkýpaııalanǵan terrıtorııalaryn BUU Qaýipsizdik keńesiniń shesheshimderine sáıkes keri qaıtarý kúresindegi tarıhı jeńismen quttyqtap, bul jeńistiń Túrki keńesine múshe elderdiń arasyndaǵy qatynastarǵa, túrki álemindegi ıntegraııalyq úderisterge tyń serpin beretindigin» erekshe atap ótti.
Surapyl soǵysty jeńispen aıaqatap, qasiretke toly jyldardy basynan ótkergen halyqtyń rýhanı jylýdy birinshi kezekte óz baýyrlarynan kútetindigi qanshalyqty tabıǵı qubylys bolsa, sol bir tarıhı kúnderde (indettiń qaýipin ekinshi kezekke yǵystyryp qoıyp) tek qazaqtyń atynan emes, sonymen qatar túgel túrkiniń atynan arnaıy baryp, qýanyshyna ortaqtasyp, qazaly jandarǵa kóńil aıtqandardyń baýyrlastar tarapynan iltıpatqa bólenýi sonshalyqty tabıǵı zańdylyq. Endeshe, jeńis kúnderinde Gánjá men Bakýge arnaıy issparamen barǵan Túrki akademııasy basshysy Darhan Qydyráliniń sol mıssısynyń tarıhı mánge ıe bolǵanyn da aıryqsha atap ótýimiz kerek.
Qorytyndy
Ókinishke oraı maqalamyzda ynymqtastyq uıymdarynyń úderis kezinde atqarǵan barlyq jumystaryn: úndeýleri men málimdemelerin, maqalalar men basylymdaryn, ártúrli deńgeıdegi resmı kezdesýler men talqylaýlaryn, onlaın/oflaın jıyndaryn t.b. túgel qamtý múmkin bolmaǵandyqtan, tek ynytmaqtastyń jarqyn úlgisi retinde qoǵamdyq rezonans týdyrǵan sharalardyń birqataryn ǵana toqtalyp óttik.
Áıtse de, úderis kezindegi túrki yntymaqtastyq uıymdarynyń bitimgerlik ustanymdary men biliktiligin áıgileıtin myna faktilerge arnaıy nazar aýdarýdy jón sanadyq:
1 – Túrki yntymaqtastyq uıymdarynyń barlyq úndeýleri men málimdemeleri BUU Qaýipsizdik keńesiniń sheshimderine negizdelip resmı Baký tarypynan rızashylyqpen qabyldandy. Osyǵan oraı Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıev tarapynan Túrki keńesiniń Qurmetti tóraǵasy Nursultan Nazarbaevqa, túrki eldiriniń prezıdentterine joldanǵan alǵys hattarynda «túrki ynytmaqtastyǵynyń kórinsi» dep baǵa berildi.
2- Halyqaralyq uıymdardyń Armenııa qarýly kúshteriniń soǵys shebinen alys jatqan Ázerbaıjannyń beıbit qalalaryna balıstıkalyq zymyranmen jasaǵan shabýylyna qatysty úndeýleri men málimdemeleri, sondaı-aq, uıym basyshylarynyń Gánjá qalasyna jasaǵan arnaıy issaparlary rezonanstyq mánge ıe boldy.
3- Túrki akademııasynyń Qarabaq máselesine qatysty qazaq tilinde jaryq kórgen basylymdary men aqparattyq qyzmeti (Turkic Weekly) yntymaqtastyń mańyzdy kórsetkishi retinde baǵalanady.
4- Túrki akademııasynyń basshysy D.Qydyráliniń muryndyq bolýy jáne QR Úkimetiniń qoldaýymen eki kún boıy Ázerbaıjannyń memlekettik týynyń QTJ ǵımaratynyń LED ekranynda kórsetilýi tek uıymnyń ǵana emes, sonymen qatar qazaq halqy men úkimetiniń ázerbaıjan halqyna degen shynaıy baýyrlastyq lebiziniń dáleli retinde kúlli túrki áleminde rezonans týdyrdy.
5- Túrki keńesiniń okkýpaııadan azat etilgen terrıtorııalardy qalpyna kelitirý, aımaqtyń saýda-eknomıkalyq álaýqatyn kóterýge baǵyttalǵan arnaıy baǵdarlamasy saýda-ekonomıkalyq ıntegraııanyń jańa belesi retinde baǵalandy.
6- Yntymaqtastyq uıymdarynyń úndeýleri men málimdemeleri mazmundyq turǵydan birin-biri tolyqtyryp, uıymdardyń salalary turǵysynan máseleni keshendi túrde qamtydy. Mysaly, Gánjá men Bárda qalalaryna jasalǵan shabýylǵa qatysty úndeýlerde Túrki keńesi men Túrki akademııasy máselege qatysty halyqaralyq quqyq pen túrki elderiniń ortaq ustanymyn alǵa shyǵarsa, Túriksoı uıymy tragedııaǵa qatysty túrki álemi óner qaıratkerleriniń alańdaýshylyǵyn jetkizdi, al Túrki mádenıeti men murasy qory halyqaralyq qýymdastyqtan shabýyldardyń terakt retinde baǵalanýyn talap etti.
Bizdiń esepteýimizshe, ynytymaqtastyq uıymdary úderis kezeńinde ártúrli platformalar men formatta jetpiske tarta shara atqarǵan, onnan astam úndeý men málimdeme jarııalap, túrki yntymaqtastyǵy men Qarabaq taqyrybynda bes basylym (Túrki akademııasy - 3, Túrki mádenıeti men murasy qory - 2) jaryqqa shyǵarǵan, Túrki akademııasynyń Turkic Weekly bıýlleteni tarapynan aqparattyq qoldaý jasalǵan.
Joǵaryda kelitirilgen derekterge súıene otyryp Túrki yntymaqtastyq uıymdarynyń (panmedııa jaǵdaıy men buryn sońdy soǵys tájirıbesin ótkermegendigine qaramastan) Ekinshi Qarabaq soǵysy úderisi kezinde BUU Qaýipsizdik Keńesiniń sheshimderine sáıkes Ázerbaıjannyń memlekettik terrıtorııasynyń tutastyǵyn qamtasyz etilýinde, Ázerbaıjannyń ádiletti kúresine qoǵam men halyqaralyq qaýymdastyqtyń nazaryn aýdarýda, halyqaralyq qaýymdastyqqa Ázerbaıjan men túrki elderiniń ortaq talaptaryn jetkizýde, sondaı-aq, músheles ár eldiń baýyrlastyq qoldaýyn resmı Baký men ázerbaıjan halqyna bildirýde(!) ózine júktelgen mıssııalaryn joǵarǵy deńgeıde atqardy dep naqty túrde aıta alamyz. Bul pikirimizge Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıevtiń Túrki keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámreevti qabyldaý kezinde «túrki uıymdarynyń kórsetken qoldaýlaryn joǵarǵy baǵalaıtyndyǵyn» málimdeýi tolyq aıǵaq bola alady. Al úderisten keıingi Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıevti quttyqtaýy men ózara yntymaqtastyq pen halyqaralyq arenadaǵy yqpaldastyq jaıyn talqylaǵandyǵy, sondaı-aq, Ilham Álıevtyń qazaqstandyq kompanııalardy Taýly Qarabaqty qaıta qalpyna keltirý jumystaryna atsalysýǵa shaqyrýy joǵarydaǵy pikrimizdi qýattaı túsedi.
Ekinshi Qarabaq soǵysy úderisiniń nátıjesi búginde Túrki ıntegraııasynyń jańa deńgeıge kóterilgenin, ózge geosaıası kúsh ortalyqtaryna yqpal ete alatyn jańa real, jańa kúsh, jańa qubylys retinde qalyptasqanyn aıqyndap berdi. Al túrki yntmaqtastyq uıymdary óz damý tarıhynda alǵash ret soǵys tájirıbesi men synaǵynan súrinbeı ótip, túrki ıntegraııasynyń ımmýndyq mehanızmi retinde shyńdala, kemeldene tústi.
Taqyryp tuzdyǵy (Sońǵy sóz orynyna)
Budan keıingi kezeńderde túrki yntymaqtastyq uıymdarynyń ótkergen úderisterden tıisti qorytyndy shyǵaryp, ár eldiń eń qymbaty – memlekettik táýelsizdik pen terrıtoııalyq tutastyqty, eldik pen egemendikti máńgi etýde jańa bastamalardy qolǵa alatyndyǵyna esh kúmán keltirmeımiz.
Táýelsizdik degennen kep shyǵady, taıaý kúnderi áldebir pıǵyldardyń asqyna bastaǵan shaǵynda Túrki akademııasy ýaqyttyń tynysyn dál tanyp «Túrki áleminiń tarıhı-mádenı atlasy» atty súbeli eńbekti jaryqqa shyǵarǵany barshaǵa málim. Osynyń ózin (basqasyn aıtpaǵannyń ózinde) táýelsizdikti táý etken atalǵan uıymdardyń mıssııasyn aıǵaqtaı túsetin tarıhı qaraket dep bilemiz...
Nurǵalı JÚSIPBAI
