Almaty ákimdigi halyqty tyńdaı ma?

1595

Almatynyń ákimdigi qalanyń bas josparyna ózgeris engizgeli jatyr. Osy genplannyń ishinde «qalanyń tarıhı ortalyǵy» deıtin bir daýly bólim bar. Onyń aýmaǵyna shahardyń ortalyǵy men bertinde salynǵan kóshelerge deıin kirgen.

Negizi, qalanyń tarıhı ortalyǵy basqa jaqta. Al bul kóshelerde bálenbaı jyl buryn salynǵan, tozyp turǵan, jańalaýdy qajet etetin qanshama turǵyn úı bar. Eger bul joba bekitilip ketse, eskirgen, tozyǵy jetip qulaǵaly turǵan ondaǵy úı-jaılarǵa eshkim jolaı almaıdy. Olardyń tozyp, ózi qulap qalǵanyn ǵana kútip otyrýǵa týra keledi.  Qala ákimdigi bul jobany qandaı negizge súıenip jasady, osy jaǵy qyzyq bolyp tur. Sonda, ábden tozyp bitken eski úıde turyp jatqandar qaıtpek? Olardy jańalaýǵa bolmaı ma? Osy jaqynda bir top orystildi bloger ákimdikke hat jazypty. Olar sonda qaladaǵy keıbir eskirgen úılerdi buzyp tastap, ornyna kópqabatty jańa úı salyp berip jatqan bıznesmenderge qaradaı tıisken.

Tipti keıbireýi prezıdentke deıin hat jazyp, Almatynyń basyna qara bult tóndirip,  bárine bir zakaz túskendeı jan-jaqtan jamyrap ketipti. Bıznesmenderdi halyq jaýy sııaqty etip kórsetip, olardan aqsha alǵysy kep bopsalaýǵa deıin barǵanyn da estip jatyrmyz. Prezıdent sonda olardy tyńdaı ma, halyqty tyńdaı ma? Halyqtyń ózi jaza almaıdy. Al blogerlerdiń kóbi aqshasyz qolyn qımyldatpaıtynyn qazir besiktegi balaǵa deıin biledi. Ońdy-soldy úı salýǵa ruqsat bere beretin arhıtektorlar da aqymaq emes shyǵar?! Onyń bárin ólshep, jobasyn jasap, qalanyń sáýletine qııýlasa ma, qııýlaspaı ma, sonyń bárin eskerip baryp ruqsat beredi. Jón joq jerden daý shyǵaryp júretin olardyń aıtatyn bir syltaýy – jańaǵydaı záýlim úıler Almatynyń kelbetin buzyp, tarıhı dúnıelerdi búldirip jatyr eken.

Tarıhı eskertkish deıtindeı, ol úıler Rım men Parıjdegi sııaqty berisi 500, arysy myń jyl bolǵan ǵımarattar emes. Osydan júz-aq jyl buryn ǵana salynyp, ábden qańsyp turǵan, qulaǵaly turǵan, jańalamasa bolmaıtyn baspanalar.  Qalanyń ortalyǵy men tómengi jaǵynda 1930-1950  jyldary salynǵan úıler kóp. Olar da eskirip, jańalaýdy qajet etip tur. Mundaı páterler ary qaraı tura berýge jaramaıdy. Qaýipti dep aıtsa da bolady.  Almatyda qazir osyndaı tozyǵy jetip turǵan 1340 úı bar eken.  Bizdiń shendilerde bir jaman ádet bar: orystildi blogerlerdiń aıtqanymen júrip, aıdaǵanyna kónip otyrady únemi.  Sosyn qaladaǵy biraz úıler betonnan emes, aǵashtan salynǵan. Syqyrlap, áreń tur olar da. Qala ákimdigi onda turatyndarǵa basqa jaqtan úı alyp bere me, qaıtedi? Eger olar qalanyń «tarıhı ortalyǵyna» kirip ketse, onda úıleri qırap qalǵansha otyrady degen sóz. Óıtkeni qurylys kompanııalaryna ol úılerdi buzyp, ornyna jańa úı salýǵa bolmaıdy eken.  Qazir qalada barakta, eki qabatty úılerde, jataqhanada ıtshilep turyp jatqandar áli kóp.

Jańaǵy «tarıhı ortalyqtyń» aýmaǵyndaǵy osyndaı eski jataqtardan aıaq alyp júre almaısyz. Osyndaı barakta turyp jatqandardyń basyndaǵy jaǵdaıǵa baılanysty bir oqıǵa esime túsip otyr.  Biraz jyl buryn Almatydaǵy bir kósheniń qıylysynan záýlim úı salyndy. Buryn ol jerde úı sıqy joq bir barak qalqıyp turatyn. Onda úı-ishimen aýyldan qalaǵa jumys izdep kelgen qazaqtar turyp jatty. Almatyda turamyz degen aty bolmasa,  zamannyń keń kezinde barakty jekeshelendirip alyp, eriksiz sonda turaqtap qalǵandar edi. Keıin bir bıznesmen álgi barakty túgel satyp alyp, ornyna kópqabatty úlken úı saldy da, sol jerden bárine bir-bir jańa páterden berip, baraktyń turǵyndaryn jarylqap tastady. Biraq sol úıdi salmas buryn baraktaǵylarǵa irgeles turǵan, olarǵa tóbesinen qarap úırengen qasyndaǵy bes qabatty úıdegiler shý shyǵaryp, birazǵa deıin qurylysqa kedergi keltirip, daýlasyp júrip aldy. Bylaı qarasań, ishti órtep bara jatqan kádimgi qyzǵanysh. Anandaı záýlim úıdi qarapaıym qazaqqa qımaı turǵany  túsinikti jáıt bolatyn. Kimder ekenin ishterińiz sezip otyr ǵoı. Keıin úı salynyp, jańaǵy aıqaı-shý umytylyp ketti. Qazir bloger degenniń túkirigi jerge túspeı turǵan zaman ǵoı. Eldiń taǵdyryn solar sheshetin boldy.

Endi budan keıin ondaı eskirgen jaılardy buzsa da, eki qabatty úıdiń ornyna zań boıynsha eki-aq qabatty úı salýy kerek. Bıznesmender ondaıǵa bara almaıdy. Qurylysqa  ketetin shyǵynnyń ornyn jabý úshin eki qabatty úıdiń ornyna  kem degende 6 qabatty úı salynady eken. Eki qabatyn sodan  buzylǵan úıdiń burynǵy ıelerine beredi de, qalǵan qabatyn satyp, qurylysqa ketken shyǵyndy jaýyp, ústinen paıda tabady olar. Paıdasy joq nársege bıznesmender ólse de jolamaıdy. Al bul joba bekitiletin bolsa, qarapaıym halyq baspanasyn jańalaýdan qalyp, bıznesmender olardyń eskirgen úıiniń ornyna kópqabatty úı salyp berip, olardy da jańa pátermen jarylqap, ózderi de paıda tabýdan qalady. Sóıtip, barak pen jataqhanada turyp jatqandar eshqaıda ketpeı, sol otyrǵan jerinde máńgi baqı tóbesi ortasyna túskenshe otyra beredi.

Ákimdikte qańtar aıynyń aıaǵyna taman úlken jıyn ótip, osyǵan baılanysty kópshiliktiń pikirin tyńdamaqshy. Ol jerde eski úıde turyp jatqan qala turǵyndaryna sóz beriletinine sený qıyn. Blogerler taǵy da halyqtyń atynan sóılep, olardyń taǵdyryn 2 saǵattyq jıynda sheshe salýy múmkin. Sondyqtan qala ákimdigi bul jospardy qaıta qarap, eldi páterin jańalaıtyn múmkindikten aıyrmaıtyndaı bir sheshimge kelgeni durys. Osy jıynda sondaı  baspanada turyp jatqandardyń ózine sóz berip, eki jaq mámilege kelgende tipti jaqsy bolatyn edi. Onda, Almaty ákimdiginiń halyqty tyńdaıtynyna anyq kózimiz jetedi!

 

Erlan BEKEShEV,

Almaty qalasy.

"Adyrna" ulttyq portaly. 

Foto ashyq derekkózden alyndy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy