Elimizde «ıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasynyń «elektrondyq saýda» baǵyty boıynsha iri reformalar bastalyp, olardyń jalǵasyn taýyp kele jatqanyn kórýdemiz. Mysaly, búginde Internet-bıznes degen júıe bar. Óz kásibin ashýshylar úshin bul qolaıly salalardyń biri. Jalpy, álemdik tájirıbege sáıkes, sońǵy jyldarda ınternet-saýda qarqyndy damý ústinde. Mysaly, Reseıde ınternet-dúkender arqyly tapsyrys berýshiler men onlaın satyp alýshylardyń sany artqan.
Qazirgi tańda Qazaqstanda «e-kommerııa» júıesi damý ústinde. Statıstıkalyq málimetterge sáıkes, 2017 jyly QR elektrondyq saýda naryǵynyń kólemi 106,9 mıllıard teńgeni qurasa, 2018 jyldyń 5 aıyndaǵy elektrondyq saýda naryǵynyń kólemi 101 mıllıard teńge nemese bólshek taýar aınalymynyń jalpy kóleminiń 2,9 paıyzyn kórsetken.
Elimizde elektrondyq saýdanyń búginde satu.kz, Tehnodom, kaspi.kz, flip.kz, AliExpress syndy iri júıeleriniń qyzmeti kúnnen kúnge jandanyp, suranysqa ıe bolýda. Aıtý kerek, elektrondy kommerııanyń geografııalyq shekteýi joq. Zaman talabyna saı adamdar búginde ámııanda aqsha ustamaı-aq, qarajatyn ınternet qosymshalary arqyly basqaryp, tólem kartochkalaryn birge alyp júredi. Bul yńǵaıly ári qaýipsiz ekeni belgili. Elektrondyq saýdanyń ereksheligi retinde: ýaqyt únemdeý, qaýipsizdik, bir teńgege deıingi dál eseptesýdi aıtýǵa bolady.
Qazaqstanda «Elektrondy saýda» túsinigi 2005 jyldardan bastap ene bastaǵan. Osy ýaqyttan bastap kásipkerler ǵalamtorda óz paraqshalaryn ashyp, kásipterin ǵalamtor júıesinde usynýdy úırendi. "Qazposhta" AQ málimetinshe, elektrondyq saýda naryǵynyń kólemi 2018 jyldyń 5 aıynda 101 mlrd teńge nemese bólshek saýda aınalymynyń jalpy kóleminiń 2,9 paıyzyn quraǵan (3,53 trln teńge). E-commerce platformasynyń negizgi ereksheligi: satyp alýshylar taýarlardy beıne, foto arqyly qarap, baǵalaı alady. Sonymen qatar, taýarlar týraly málimetti áleýmettik jelilerde bólisip, dos, jaqyndaryna usyna alady.
Búginde elektrondy saýdany damytý úshin aqparattyq-ımıdjdik jumystar júrgizilýde. Mysaly, elimizde elektrondy saýdany aqparattyq súıemeldeý jáne oǵan bıznesti tartý jóninde is-sharalardy qamtıtyn «Tehnologııalyq jańarý jáne ıfrlandyrý» jeke taqyryptyq jelisi qarastyrylǵan.
Qazirgi ýaqytta elimizdiń ár aımaǵyn ǵalamtor júıesimen tolyqtaı qamtamsyz etý jumystary bastalyp ketken. Aıta keteıik, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi 2022 jylǵa qaraı 22 myńǵa deıin ınternet dúken, 83 mln-ǵa deıin onlaın tapsyrystar sanyn arttyrý, elektrondy saýda jáne oǵan baılanysty salalarda qosymsha 200 myń jumys ornyn qurý josparlap otyr.
D.Arǵyngeldi,
«Adyrna» ulttyq portaly
