Orys tili kóne túrik tili me?

955

Jýyrda  belgili  qoǵam jáne óner qaıratkeri Hasen Qoja-Ahmet (Qoja-Túrk) «Rýsskıı ıazyk drevnetıýrkskıı?» degen kitabyn aıaqtady. Bul eńbeginde ol slavıan halyqtarynyń tildik tamyry kóne túrk tilinen bastaý alatynyn KSRO  ǴA shyǵarǵan «Kónetúrk sózdigi» (Drevnetıýrkskıı slovar), «Tuńǵus-manjur tilderiniń salystyrmaly sózdigi» (Sravnıtelnyı slovar týngýso-manchjýrskıh ıazykov) basylymdary boıynsha  dáleldeıdi. Onyń bul zertteý kitaby qazaq (túrk) tiliniń qadirin arttyrýǵa eleýli úles qosady dep oılaımyz.     "Ult.kz"

 Orys halqynyń paıda bolýy, shyqqan túp-tegi  týraly jazylǵan eńbekter kóptep sanalady. Alaıda zertteýshiler pikiri ártúrli jáne áli kúnge sheıin tııanaqty bir tujyrymǵa kele almaǵan. V.M.Moshın 1931 jyly jarııalaǵan maqalasynda orys halqynyń shyǵý tegi týraly buryn-sońdy aıtylǵan mynadaı boljamdardy keltiredi: 1. Skandınavtardan. 2. Baltyq slavıandarynan. 3. Edil fınnderinen. 4. Skandınavııa fınnderinen. 5. Lıtvalyqtardan. 6. Madııarlardan. 7. Hazarlardan. 8. Gottardan. 9. Grýzındardan. 10. Irandyqtardan. 11. Iafetıdterden. 12. Keltterden. 13. Evreılerden. 14. Nemese «belgisiz bir taıpadan» deı kele, avtor: «Jýyq arada «Rýstar Rodos aralynan, Rodezııadan, tipti, Súleımen araldarynan shyqty» deıtin de bolarmyz», – deıdi  («Slavııa» jýrnaly, 1931 j., Praga.).

Keıingi kezderi «orystar arabtan shyqqan, óıtkeni Egıpet pıramıdalaryndaǵy jazýlarda orys sózderi bar eken» degen de pikir teledıdar habarlarynda aıtylyp júr. Orys tilinde arab sózderiniń kezdesetini ras. Mysaly orystyń kóne  ańyzdaryndaǵy jyraýdyń Baıan (Boıan) aty onyń kásibine baılanysty bolsa, onda bul arabtyń «baıandaý» sózi, eger esimi bolsa túrktiń «baıandy» sózinen. «Pıramıdalardaǵy jazýlarǵa» kelsek, ol qurylystar Egıpetti arabtardyń jaýlaýynan 3-4 myń jyl erte salynǵanyn álgi pikir aıtýshy eskermegen. Reseı zertteýshisi N. Vashkevıch te «Za semıý pechatıý» atty kitabynda: «Vse nemotıvırovannye slova ı vyrajenııa drýgıh ıazykov v konechnom schete voshodıat k rýsskomý ıazyký ılı arabskomý. I eto nezavısımo nı ot ıstorıı, nı ot geografıı», – depti. Shyn máninde, osy zertteýshiniń arab sózderinen keltirgen mysaldary latyn, grek arqyly orys tiline engen ǵylymı termınderi (al-gebra, al-kogol, t.b.).

Sondaı-aq: «Orystar tym ertede Soltústik Muzdy muhıtynyń ornynda bolǵan, antıkalyq avtorlar Gıperboreıa dep ataǵan materıktiń turǵyndary «arııler» eken, «muz dáýiri» bastalǵan soń ońtústikke aýypty», «Gıperboreıa» – soltústik borany» maǵynasyn bildiretin sóz», – degen de pikir jıi aıtylýda» (V. Demın. «Taıny rýsskogo naroda». M. “Veche”. 1997).

Muz dáýiri bastalǵanda orystar ǵana emes, ózge de, búginde «arıı» delinip júrgen halyqtardyń barshasy da  Gıperboreıadan ońtústikke qonys aýdarǵan bolar? Al «boreı, boreıa» orys tilindegi býran, ýragan, pýrga sózderine keledi desek, mundaı sózder túrk tilinde de bora, boran, boraǵan, boraý, burqasyn, býyrqaný, t.b. túrde bar. Bulardyń túbiri túrk tilindegi  úr, úrý, úrleý sózi.

  Endi bir aıtýshy: «Apennın túbeginde latyndardan buryn turǵan etrýs  halqy orystan shyqqan», – dep, dálel retinde Polshaǵa baryp polıak tilin estigen ıtalııalyqtyń osy tildi etrýs jazýlarymen salystyrǵanyn aıtady. Solaı-aq bolsyn. Onda nege etrýs tilin polıaktiki ıa jalpy slavıan tili dep aıtpasqa, tek «orys tili» dep kórpeni kúshtep tartýdyń keregi qansha degen suraq týady. Etrýstardan qalǵan boıaýly sýretterde olardyń shashtary, qastary qara, óńderi qońyrqaı. «Eger olar soltústiktiń halqynan shyqqan bolsa, geografııalyq jaǵdaıǵa baılanysty  shash-qastary, reńderi aq-sary bolar edi ǵoı?» degen kúmán týady.

  Batys Evropa tarıhshylarynda etrýstardyń Apennın túbegine shyǵystan kelgendigi týraly pikir áldeqashan qalyptasqan. Rım tarıhshysy Seneka: “Tuscos Asia sibi vindicat” («Azııa týsktar bizden paıda boldy dep sanaıdy»)», – dep jazǵan. Al ertede «Azııa» dep batysevropalyqtar qazirgi Taıaý Shyǵysty ataǵan. Sońǵy kezderi etrýstar shýmerlikterdiń bir tarmaǵy degen boljam aıtylýda. Túrkter de shýmerlikterdiń Ortalyq Azııaǵa aýǵan bóligi degen pikir bary belgili. Zertteýshiler etrýstar men túrkterdiń tilinen, salt-dástúrinen kóptegen uqsastyqtar tabýda.

Tarıhta «etrýs» degen atpen qalǵan bul halyq ózin «rasna» dep, al rımdikter «týsk» dep ataǵan eken. «Rýs» pen «etrýs», «rasna» sózderiniń uqsastyǵy orys zertteýshilerine oı salary túsinikti. Alaıda etrýs halqy Rım ımperııasy paıda bolardan erte, bizdiń dáýirge deıingi VII ǵasyrlarda ómir keshse, al slavıandardyń «Povest vremennyh let» jylnamasynda «rýs» ataýy tek  862 jyly, slavıandar men ýgro-fınn taıpalaryn varıagtyń Rýs taıpasynan shyqqan Rıýrık, Sıneýs, Trývor atty aǵaıyndylardyń bıleýge kelgen kezden paıda bolǵany jazylǵan.

  Baıqaǵanymyz: orys zertteýshileri ózderin slavıan tekti sanaı tura, orys ultynyń  paıda bolýyn polıak, ýkraın, belarýs, cheh, serb, horvat sııaqty slavıan halyqtardan bólek qarastyrady eken. Osyǵan oraı Reseıdiń ımperııalyq pıǵylynan kóp teperish kórgen polıak, ýkraın halyqtarynyń tarıhshylary da múmkindiginshe ózderin orys halqynan aýlaqtatpaqqa tyrysýda. Osyndaı pikirlerdiń biri – ýkraın halqynyń Baltyq teńizi mańynda ómir keshken Ýkr taıpasynyn shyqqandyǵy týraly. Alǵashqy derek retinde ýkrlardyń 989 jyly germandyqtarmen soǵysy aıtylady. «Ondaı bolsa Kıev Rýsinde 889 jyly hrıstıan dinin qabyldaǵan halyq kim, qazirgi ýkraındyqtardyń ata-babasy emes pe?» degen suraq týady.

 Ýkraına zertteýshisi V.Belınskıı óziniń «Strana Moksel» atty kitabynda orys halqynyń slavıandarǵa jatpaıtynyn, soltústik ormandaryndaǵy ýgoro-fınndik taıpalardan HI ǵasyrda Kıev knıaziniń kenje uly Iýrıı Dolgorýkııdiń uıymdastyrýymen paıda bolǵan halyq ekenin jazady: «V IX-XII vekah ne sýestvovalo rýsskogo naroda (ı v osobennostı velıkorossov!). Slavıanskıe plemena (polıane, drevlıane, sıverıane, dýlıby, tıvery ı t.d.), na bazıse kotoryh v ıstorıcheskom razvıtıı obrazovalsıa ýkraınskıı narod, ı fınskıe plemena (mýroma, merıa, ves, meera, moksha, perm, narova ı t.d.), stavshıe vposledstvıı osnovoı velıkorossov, nıkogda ne ımelı ıstorıcheskogo edınstva, hozıaıstvenno ne soprıkasalıs do XVI veka. Sıı ıstıny ýstanovleny rýsskımı ıstorıkamı-professoramı», – deıdi. Sóıtip orys halqynyń shyǵý tegi jaıyndaǵy suraqqa qosa endi «kim slavıan, kim bóten?» degen másele týyndap otyr.

  Orys  aqyny A.Blok óziniń «Skıf» shyǵarmasynda: «Da, skıfy my! Da, azıaty my!» dep, óz zamandastarynyń (orys zııalylarynyń) birqatarynyń oıyndaǵy pikirdi óleńmen bildirgen. Orys halqynyń skıftigin A.I.Geren de nasıhattaǵan eken. Bul týraly V.A.Týnımanov: «Svoe polojenıe v Evrope Geren mnogo raz opredelıal kak pozıııý chýjego, postoronnego, skıtala, skıfa, varvara, týrana»,– dep jazady.

Turan demekshi, «tarıh atasy» sanalatyn Gerodot skıfter jaıynda: «Kochevye plemena skıfov obıtalı v Azıı. Kogda massagety vytesnılı ıh ottýda voennoı sıloı, skıfy pereshlı Araks ı prıbylı v kımmerııskýıý zemlıý», – dep jazǵan edi. Osylaısha skıfterdiń Turannan (Túrkistannan) Qara teńizdiń soltústigindegi jerlerge kelgeni aıtylady. Sondaı-aq, Gerodot skıfterdiń aıtýynsha bul jerdegi olardyń alǵashqy bıleýshisiniń aty Tarǵytaı bolǵanyn, Tarǵytaı bılik qurǵan kezeń men parsy shahy Darııdiń skıf jerine joryq jasaýynyń arasy tup-týra myń jyl ekenin baıandaǵan. Darıı joryǵynyń jańa jylsanaýǵa deıingi 514 jyly bolǵany belgili. Buǵan myń jyldy qossaq, skıfterdiń Azııadan Qara teńiz soltústigine kelý mezgili shamamen jańa jylsanaýǵa deıingi 1500 jyl bolmaq.

J. j. deıingi V ǵasyrda ómir súrgen grek táýipi ári oıshyly Gıppokrat óziniń «O vozdýhe, vodah ı mestnostıah» atalatyn eńbeginde: «V Evrope est skıfskıı narod, jıvýıı vokrýg ozera Meotıda ı otlıchaıýıısıa ot drýgıh narodov. Nazvanıe ego – savromaty», – degen. Gerodot «Tarıhynda» osy, skıfterdiń bir butaǵy sarmattar týraly: «Savromaty  zanımaıýt polosý zemlı k severý, nachınaıa ot vpadıny Meotııskogo ozera, na pıatnadat dneı pýtı, gde net nı dıkıh, nı sajenyh derevev», – dep olardyń jeri Azov teńiziniń oıpatynan bastalyp, Don ózeniniń shyǵys jaǵalaýymen soltústikke sozylǵanyn jazǵan.

Reseılik jazýshy A.Býshkov «Chıngıshan: Neızvestnaıa Azııa» kitabynda: «Kstatı, o Polshe. Tam sredı shlıahty stoletııamı otchego-to derjalos stoıkoe ýbejdenıe, chto polıakı proıshodıat neposredstvenno ot sarmatov. Tolko posle HV veka etı vzglıady stalı pomalenký zamenıatsıa na chývstvo prınadlejnostı k seme evropeıskıh narodov», – dep, HVIII ǵasyrǵa deıin polıak aqsúıekteri ózderin «sarmat knıazdary» ataǵanyn jazady.

  P.T.Fırov ta «Getmany ýkraınskogo kazachestva» atty kitabynda (Sımferopol, 2005) Bogdan Hmelnıkııdiń kishi uly Iýrıı Hmelnıkıı týraly: «Týrkı provozglasılı Iýrııa getmanom ı «knıazem malorosskoı Ýkraıny». Svoeı stolıeı on vybral Nemırov, ı ottýda rassylal ýnıversaly, v kotoryh tıtýloval sebıa «knıazem sarmatskım Maloı Rossıı – Ýkraıny, vojdem Voıska Zaporojskogo», – deıdi. Eger slavıandarǵa jatatyn polıaktar men ýkraındar ózderin skıfterdiń bir butaǵy bolǵan sarmattarǵa jatqyzady eken, olarmen tili bir orys halqy nelikten skıf urpaǵy bolmaýǵa tıis  degen suraq týady.

 Alaıda, qazir  osy halyqtar ózderin tek «slavıan» dep atap, skıf, sarmat ataýlaryn aıtýdy qoıǵan. Ara-tura eske alsa da, Gerodot «Tarıhyndaǵy» skıfterdiń Azııadan kelgendigi týraly derekti múlde kórgisi kelmeıdi.

Derektanýshy ǵalymdar «til birligi, uqsastyǵy etnostardyń tamyrynyń birliginiń eń kórnekti dáleli» ekenin aıtady. Endeshe, Qara teńiz soltústigine kelgen skıfterdiń (sarmat) burynda Turandaǵy massagettermen baılanysy bolǵan-bolmaǵanyn osy halyqtyń tili arqyly anyqtaýǵa bolady.

Vızantııa elshisi Zemarhtyń 568 jyly Túrk qaǵanatynyń batystaǵy jerleriniń bıleýshisine sapary jaıly tarıhshy Menandrdyń jazýynsha «túrk baqsylary skıf tilinde anaıy sózderdi sybyrlap, qońyraýlaryn kúńgirletken» (Vızantııskıe ıstorıkı, SPb, 1860, 376 bet). Sóıtip ózderiniń myń jyldyq kórshileri skıfterdiń tilin jaqsy tanıtyn vızantııalyqtardyń aıtýynsha túrk baqsylary skıfshe sóılegen. Bul derek skıf pen túrk tili bir ekenin ańǵartady.  Sondaı-aq, Gerodot  amazonkalar týraly:  «Skıfter amazonkalardy «eor pata» dep ataıdy, bul ellınshe «erlerdi óltirýshiler»  degen maǵynada; skıfshe «eor» – erkek, al «pata» – óltirý sózi», dep jazypty. Qazirgi qazaq (túrk) tilinde de «er» – erkek, al «opat» – óltirý. «Opat» (bat, batý, batys) sózi qazirgi orys tilinde «padat, ýpast, zapad; ýkraınsha «padat, vpastı»; polıaksha «spasch»; chehshe «spadı»; horvatsha «pastı, pao». Bul sonaý Gerodot dáýirindegi skıf tili qazirgi túrk jáne slavıan tilderimen birdeı bolǵanyn kórsetedi. Skıfterdiń alǵashqy bıleýshisi Tarǵytaıdyń esimin 2800 jyldan soń shyǵys túrkterinen kezdestiremiz. Mysalǵa Shyńǵyz hannyń týystary ishinde taıshýyt rýynyń kósemi  Tarǵytaı-Qyryldaqty, tarǵyt rýynan shyqqan Taǵytaıdy, Túmbene hannyń shóberesi Tarǵytaıdy, t.b. aıta alamyz.

* * *

Slavıan men túrk tilderin salystyra zertteý orystyń HII ǵasyrda (1185 j.) jazylǵan eń kóne ádebı shyǵarmasy sanalatyn «Igor polky týraly sózge» qatysty HIH ǵasyrdyń birinshi jartysynda-aq bastalǵan. Osy shyǵarmadaǵy «kýr» sóziniń «kýrıa» emes, túrktiń qur, qora, qurǵan sózderine keletinine tarıhshy A.F.Voltman 1833 jyly nazar aýdarýdy usynsa, al Qazan ýnıversıtetiniń professory F.I.Erdman osy shyǵarmadaǵy orıentalızmderge arnaǵan maqalasynda: «Nıkto ee ne zametıl azıatskogo kolorıta sego stıhotvorenııa»,–dep jazdy (Erdeman. 1842, 20 b.). Osy ýnıversıtettiń túrk tilderi kafedrasynyń professory I.N.Berezın, «Igor polkyn...» N.Gerbeldiń aýdarýyna oraı,  1854 jyly  jazǵan reenzııasynda birqatar sózderdiń etımologııalaryn túsindirgen. Orys shyǵystanýshy-túrkolog P.M.Melıoranskıı bul shyǵarmaǵa 1902 jáne 1905 jyldary «Týrekıe elementy v ıazyke «Slova o polký Igoreve» dep atalǵan kólemdi eki maqala jazdy. Melıoranskıı pýblıkaııalaryndaǵy etımologııalardy joǵary baǵalaǵan akademık F.E.Korsh óz maqalasynda ondaǵy bolvan, boıarın, býsyı, bylıa, jemchýg, kagan, nogata, haralýg sózderine qatysty ózindik pikir aıtady.

  Belgili túrkolog S.E.Malov ta osy shyǵarmadaǵy túrkızmderge birneshe zertteýler arnap,  «Tıýrkızmy v ıazyke «Slova o polký Igoreve» atty maqalasynda birqatar túrk sózderin taldaǵan (Malov, 1946, 129-139 bb.).  Nemis slavıt-túrkologi K.G.Menges 1951 j. jaryq kórgen kitabynda  osy shyǵarmadaǵy túrk sózderi dep eseptegen 40 leksemge taldaý jasaıdy. Keńesik  túrkolog N.A.Baskakov óziniń osy taqyrypqa qatysty ár jyldardaǵy zertteýlerin «Tıýrkskaıa leksıka v «Slove o polký Igoreve» atty monografııasynda jınaqtady. Munda ol 44 leksemany taldaǵan. (Baskakov, 1985, 99-172 bb.). 1975 jyly dál osy kóne orys shyǵarmasynyń túrktigin zerttegen O.Súleımenovtiń «AZıIa» atalatyn kitaby jaryq kórdi. Osy taqyryp bir jarym ǵasyr boıyna orys, nemis ǵalymdary ortasynda talqylanyp júrgendigine qaramastan «AZıIa» kitabyna baılanysty Reseı ǵalymdary edáýir daý kóterdi.

Atalǵan zertteýshilerdiń barshasyna ortaq nárse – olar «Igor polky týraly sóz» shyǵarmasyndaǵy túrk sózderin H-HI ǵasyrlarda Kıev Rýsiniń Deshti Qypshaqpen kórshi bolýynan engen «kirme sózder» degen pikirde boldy.

  2008-2012 jyldary «Ǵasyrlarǵa jalǵasqan jańsaqtyq» atty kitabymdy jazý kezinde (bul eńbekte «mońǵol» sózi ertede etnostyń emes, memlekettiń (Meńgý el, Máńgi el)  ataýy bolǵanyn, «kóne mońǵol tili» delinip  júrgenniń, shyn máninde, shyǵys túrk dıalekti ekendigin anyqtaǵanmyn) KSRO Ǵylym akademııasynyń Til bilimi ınstıtýty shyǵarǵan «Drevnetıýrkskıı slovar» (1969 j.)  jáne «Sravnıtelnyı slovar týngýso-manchjýrskıh ıazykov» (1975 j.) jınaqtaryna kóp ret úńilgen edim, kóne túrk jáne qazirgi qazaq tilimen dybystalýy da, maǵynasy da birdeı myńdaǵan orys (slavıan) sózderin ushyrattym.

 Alaıda zertteý kezinde kózim túsken túrk negizdi orys sózderin tek H-HI ǵǵ. Rýs Deshti Qypshaqpen kórshi bolǵanda nemese  HIII-HVǵ.ǵ. Altyn Orda ıelik etken kezeńde juǵysqan deýge kelmeıdi. Tipti, qazirgi qazaq tilinde saqtalmaǵan ıa tym ózgeriske ushyraǵan kóne túrk sózderi orys tilinde jeterlik eken. Bul – máseleniń «engen sózderden» kúrdeli ekendigin baıqatady. Mysaly «ıkona» sózi 732 jyl turǵyzylǵan Kóltegin máńgi tasynda «Tizesi bardy júgindirdim» (ıúgúný) dep jazylyp tur. Al Rýstiń tek osydan bir jarym ǵasyr ótken soń ǵana (889 jyly) hrıstıan dinin qabyldaǵany belgili. Bul sózdi Mahmut Qashqarıdiń 1074 jyly jazylǵan «Dıýan luńat at-Túrk» shyǵarmasynan da kóremiz.

KSRO ǴA shyǵarǵan «Drevnetıýrkskıı slovar» jınaǵynda berilgen mysaldardan   júzdegen orys sózderiniń túrk sózderiniń túbirinen ǵana emes, jalǵaý, jurnaqtarynan da, teris qaraı oqylýynan da, býyndar aýysyp ta jasalynǵanyn kóremiz. (Keıbir sózderdiń  eki tilge ortaqtyǵy tym kómeskilenip, jalpylama jańǵyryqtaı estiledi). Mysaly atalǵan «Sózdiktiń» 387 betinde «Oǵyz-namadan» keltirilgen «óńlik» sózi «lıo» dep aýdarylǵan. «Óń» túbiriniń maǵynasy demesek, dybystalýy «lıo» sózine kelmeıtini  aıqyn. Munda «lik» jurnaǵynan orystyń «lık», odan lıchıko, lıo, lıemer, lıevaıa, t.b. týyndaǵan. Al shyǵys túrkterinde de (mońǵol), oǵyz dıalektinde de (Túrkııa, ázirbaıjan) bar «ambar», «anbar»  (aýyzǵy bólme, kireberis) sózi orys tilinde «ambar» dep te, «anbar» sózindegi býyndar oryn aýystyrýynan (bar+an)  «veranda»  túrinde de kezdesedi.

  Talasqa túsip otyrǵan «slavıan» ataýy, shyn máninde, kóne túrk sózi. «Drevnetıýrkskıı slovar» jınaǵynda: «ÇAV (chab, chavi) – slava, ızvestnost, molva: bilig esi  çab esi ben-ok ertim  – obladatelem mýdrostı, obladatelem slavy byl ımenno ıa (Tonıýkýk, 7- stroka)», dep 734 jyly turǵyzylǵan Tonykók eskertkishi jazýynan, jáne de: «ÇAVLIN,  ÇAVLAN – proslavıtsıa, stanovıtsıa ızvestnym: er  çavlandi  – mýjchına proslavılsıa (M.Kashgarı. str. 388, stroka 17)»,  dep 1074 jyly jazylǵan M.Qashǵarıdiń «Dıýan lýǵat at-Túrk» kitabynan mysaldar keltirilgen. Tipti, «Slavıan» sóziniń túp-tamyryn tuńǵus-shúrshit tilderinen tabamyz. STM jınaǵynda: «SÁ – znat» delinip, Evenkshe «sáv, savýn» – byt ızvestnym; byt znamenıtym; Ýchr. dıalektinde «sálen, hálen, shálen» –  svedýıýıı, talantlıvyı; Ýlch tilinde «sávan, sevchý» – soobshıt, ývedomıt; Manjursha «sabýlá» – znat, ponımat; Shúrjen tilinde (kóne manjur) «sáh-hi» – znat; pısm. mong. «sana» – dýmat; Dr. tıýrk. «san» – dýmat», dep jazylǵan. Qazaq tilinde bul «sanaly», «saqı» sózderi eken. Osyǵan qaramastan qazirgi orys, ýkraın, t.b. halyqtar «slavıan» ataýyn latyndardyń «qul» degen sózinen shyqty dep etnostyq ataýlaryn evropa sózinen shyǵaryp máz bolýda.

 Menińshe «slavıan» ataýyn Edil bulǵar-túrkteriniń hany Asparýh 680 jyly Dýnaı ózeniniń ońtústigindegi skıf tektes taıpalardy bıligine alǵanda jalpy halqyna bergen de, keıin bul ataý soltústik-shyǵystaǵy skıf-sarmat (polıak, ýkraın, cheh, t.b.) jáne ýgro-fın taıpalaryna da  jaıylǵan syńaıly.

Qazirde biz «qazaq (túrk) tiline orystan engen» dep júrgen birtalaı sózder de, shyn máninde, bir kezderi túrk tilinen orys tiline enip, keıinnen ózimizge qaıta oralǵanyn kóremiz. Mysaly M. Qashqarı eńbeginde kórsetilgen «shyt» sózi orys tilinde «sıta» bolyp, qaıtadan qazaq tiline «sısa» bolyp oralǵan (aq sısa, qyzyl sısa, sısa kóılek). Al   «aran» sózi «krovat» bolyp, búginde tilimizde «kerýet» delinip júr (STM: Even. arán – postel, krovat; haránt – polzovatsıa krovatıý;  dr.tıýrk. aran – skotnyı dvor). Iakýt tilindegi «týrke»  (bytyramen atatyn myltyq) orystyń «dro)bovık» sózinen engen delingenimen negizinde túrktiń «tara», «by(tyra)» sózi jatyr, t.b.

Osy kitabymda 3-4 myńdaı túrk negizdi orys sózderin kórsetkenimmen, bul sózderden ondaǵan myń sózder týyndaıtynyn joǵarydaǵy mysaldardan-aq baıqaýǵa bolady. Ázirge zertteý nátıjeleri orys (slavıan) tiliniń ózindik etnostyq negizi joq ekendigin, sózderiniń basym kópshiligi (tatar zertteýshileriniń aıtýynsha 95 paıyzy) túrk tili negizinde, al ózgesi grek, latyn, túrk tili arqyly engen parsy, arab sózderinen quralǵanyn kórsetip otyr. Sondaı-aq tuńǵys jáne orys tilderine ortaq kóptegen sózder ushyrasty.

Qazirgi orys zertteýshileri G.Noskovskıı  men A.Fomenko: «Tıýrkskıı ıazyk, vpolne veroıatno, byl prostonarodnym ıazykom nashıh predkov, a rýsskıı ıazyk ıavlıaetsıa, skoree vsego, razgovornym ýproenıem erkovno-slavıanskogo ıazyka. Emý nashıh predkov naýchılı v erkvı, ı on postepenno vytesnıl razgovornyı tıýrkskıı ıazyk», – degen pikir aıtady («Rýs ı Rım», 5 tom, 99 b).  Al Tatarstan zertteýshisi N.Hýsaınov «Orys tiliniń túrki negizderiniń sózdigi» jınaǵynda: «Erte zamanda arnaıy til mamany (grammatıst) túrk tilinen túrli joldarmen slavıan tilin qurastyryp shyǵarǵan», – deıdi.

Aıta keter másele – «túrk tiline arab, parsydan engen» delinetin sózder jaıy. Ádette «kirme sózder» halyqtar aralas, kórshi turǵannan ıa din birliginen dinı kitaptary (keıingi 1-2 ǵasyrda ǵylymı termınder) arqyly enetini belgili. Kóptegen «túrk tiline arab, parsydan engen» delinetin sózderdiń (nyshan, sýret, qoja, stan, baqı, dos, ıman, amal, saqı, ómir, hasan, halyq, ǵylym, mal, aram, zapa, sahara, zalym, t.s.s.) altaı tilderi tobyna jatatyn, musylman dini barmaǵan tuńǵys-manjur tilderinde bolýy – osy sózderdiń, kersinshe,  túrkterden parsy men arabtarǵa engenin baıqatsa kerek. Tarıhtaǵy oqıǵalar da osylaı bolǵandyǵyna dálel. Parsylar da, arabtar da dinin taratqanymen Túrkistan jerinde turaqtamaǵan. Al H ǵasyrda Aral teńizi óńirinen qozǵalǵan oǵyz túrkteriniń Ierýsalımge deıin barǵany, HII ǵasyr aıaǵynda Horezm ımperııasynyń batys shekarasy Irakka sheıin sozylǵany, HIII ǵasyr basynda Shyńǵyz han áskeri Mysyr men Vızantııa shekarasyna at basyn tiregeni belgili. Parsylar tek bes ǵasyrdan soń (1510 j. Gerat qalasy mańynda Muhammed Shaıbanı qazasynan soń) túrkterden qutylsa, al arabtar 1918 jyly ǵana aǵylshyndardyń járdemimen Osman ımperııasynan táýelsizdigin alǵany belgili. Mádıná qalasyndaǵy Muhammed paıǵambar jerlengen meshitti ulǵaıtyp,  qabyrǵalaryn qaı túrk sultany qaı jyly saldyrǵany sol qurylystarda jazýly tur. Sondyqtan burynǵy «túrk tiline bálen halyqtan engen» degen sózder de qaıta zertteýdi qajet etedi.

Sondaı-aq túrktiń «kirit» sózine (M.Qashqarı: KIRIT klıých (I t. 357);KIRITLÁ zakryvat: qapuú  kiritladi – dver zaperlı (MK III t. 345) «za» qosymshasy (prıstavka) arqyly orystyń «zakryt» sózi paıda bolsa, al osy sózben maǵynalas «zaperet» sózindegi «za» esh qosymsha emes, «zap» – túrktiń «jap» sózi; «Nelzıa» sózindegi «ne» prıstavka sanalyp, «lzıa» túbiriniń qandaı maǵyna beretinin izdep te orys fılologtary talaıdan bastaryn qatyryp júr. Shyn máninde «nelzıa» – sózdiń túbiri. Ol evenk tilindegi «eńeze», qazaqtyń «meńze» sózi (STM sózdigi: EŃEZE zapret (nelzıa!) (Evenk.): govorıt ınoskazatelno).

Túrktiń «qopar»  sózinen paıda bolǵan orys tilindegi  «kopat», ydystyń tyǵynyn alý, qoparý maǵynasyndaǵy «otkýporıt» sózimen keliselik. Al ydysty tyǵyndaýdy  «zakýporıt»  dep, «qoparý»  maǵynasyna keri áreketke de «qoparý» sózin paıdalanǵan... Zertteý barysynda mundaı mysaldar kóptep kezdesti. Sondyqtan jalpy orys tili ǵylymyna qatysty qalyptasqan kóp qaǵıdalar da qaıta zerttýdi qajet etedi eken.

Til birligin eskersek, Gerodot jazǵandaı skıfter (slavıandar) de, V.Belınskıı aıtqandaı ýgro-fınnder (orystar) de Evropa shyǵysyna Azııadan (Turannan) barǵan degen tujyrym jasaýǵa bolady. (Mundaı tujyrym etrýs sózderiniń nelikten túrk, slavıan, orys sózderine birdeı uqsaıtynyn túsindire alady). Tek skıfter Evropaǵa Kaspıı teńiziniń ońtústigin aınalyp, Gerodot aıtqandaı «Araks ózenin ótip kelse», al ýgro-fınndar Azııadan (Sibirden) Kaspııdiń soltústigimen barǵan syńaıly. Muny orys tilindegi tuńǵus sózderinen ańǵarýǵa bolady.

Qazaqstandyq zertteýshi V.Sýhov: «Eslı stavıt vopros o edınom drevnem etnıcheskom ı ıazykovom korne tıýrok ı slavıan, to takovym mog byt tolko drevnıı etnos – dınlın. Iýjnoslavıanskaıa grýppa plemen tak je, kak ı vostochnoslavıanskaıa, ıavlıalıs potomkamı odnogo drevnego naroda – sıbırov-savırov, kotoryı v svoıý ochered ıavlıalsıa potomkom drevnego sıbırskogo naroda – dınlın», – dep jazady. Dınlın máselesine orys ǵalymdary kóptegen zertteýler arnaǵan. «Istochnıkı nedvýmyslenno podcherkıvaıýt kochevoı hozıaıstvenno-kýltýrnyı tıp ı tıýrkoıazychıe dınlınov», – deıdi «Vıkıpedııa».

Dınlın násiline ǵalymdar Ortalyq Azııanyń kóne tórt halqyn jatqyzyp, osy qatarda Enıseı qyrǵyzdaryn, Soltústik Tıan-Shanda turatyn úısinderdi, sondaı-aq baegýdi (baıergý)  ataıdy. Qyrǵyz ben Úısin ataýlary barshamyzǵa jaqsy belgili. Al baegý taıpasyn búgingi tarıhshylarymyz birde Qorqyttyń rýy baıatpen, birde kóne Qııattyń Ergeneqonda bolyp shyqqan baıaýt rýymen shatastyrýda. Shákerim «Shejiresinde» baergýdi (dybystalý uqsastyǵyna oraı bolsa kerek) «baı arǵyn» sózi degen boljam aıtady. Baegý taıpasy jaıy Kóltegin, Tonykók eskertkishterinde jazylǵan. Kóterilis kezinde túrk  qaǵany Qapaǵandy óltirgen osy baegýler degen derekter bar.

Reseı zertteýshisi A.Býshkov «Chıngıshan: Neızvestnaıa Azııa» kitabynda orystardyń minezin, keıbir dástúrin, turmysyn túrk halyqtarymen salystyra kele: «Gýnny, nastolko ızvestno – nesomnennye tıýrkı, prıshedshıe ız entralnoı Azıı. A sledovatelno, mojno slagatelnye prespokoıneıshım obrazom pomenıat: eslı ımeıýtsıa veskıe osnovanııa schıtat, chto gýnny-tıýrkı – eto slavıane, to ostaetsıa vsego odın shag do logıcheskogo zavershenııa: slavıane – eto tıýrkı», – degen tujyrym jasaıdy (144 b.).

(Geredot pen Rashıd ad-Dın eńbekterindegi derekter yqylym zamandarda Turannan (Túrkistannan) batysqa aýǵan  túrkterdiń bir bóligin grekter «skıf» dep, al shyǵysqa aýǵan túrkterdi qytaılar «sıýńný» (hýnný, ǵun) ataǵanyn kórsetedi. Al «slavıan jerine» kelgen ǵundar 155-158 jyldarda qytaı áskeri men sánbılikter qolbasshysy Tańshyqaıdan yǵysyp, Jaıyq pen Edil ózenderi óńirine qonys aýdaryp, ósip-ónip, 448 jyly Edil ( Attıla) qaǵannyń basqarýymen Rım ımperııasyna soǵysýǵa attanǵan shyǵys túrkteriniń bir bóligi bolatyn. Endi bir bólik hýnnýlar (kóne Qııattar) Ergeneqonda jan saýǵalap (Shyńǵyz han atalary), al ózge hýnnýlar sánbılerge óz erkimen baǵynyp, sol II ǵasyrdan shyǵys túrkteri «tatar» atanǵanyn «Ǵasyrlarǵa jalǵasqan jańsaqtyq» atty kitabymda jazǵanmyn).

 Baǵzy zamandarda túrkter men slavıandardyń tildik, etnıkalyq tamyry ortaq bolǵandyǵy týraly qazirde  birshama  aıtyla bastady. Qazaq zertteýshisi Qaırat Zakırıanov: «Chto greha taıt, sovremennoe rossııskoe obestvo stremıtsıa prıobıtsıa k evropeıskoı jıznı. Odnako Evropa Rossııý kak evropeıskýıý derjavý ne vosprınımaet, ne ottogo, chto ona nedostoına etogo – ý nee svoe, osobennoe mesto»,– dep jazady (K.Zakırıanov. «Pod znakom volka: tıýrkskaıa rapsodııa», Almaty, 2012).

Batys Evropanyń birneshe ulty, ásirese vengrler, Úshinshi Reıh kezinde ózderin «arıılyq» sanaǵan nemister de ózderiniń shyǵý tegin zertteýde Azııa shyǵysyna nazar aýdarǵany belgili. Al olardan áldeqaıda Azııaǵa jaqyn ornalasqan orys halqy bolsa óz tamyryn tek Evropadan izdeýmen keledi. Tipti óz ǵalymdarynyń «Igor polky...» shyǵarmasynan tapqan túrk sózderin de ár saqqa júgirtip, nátıjesinde osy shyǵarmanyń aýdarmasy máselesinde lıngvıster áli de bir tujyrymǵa kele almaı otyr.

  Osyndaı sebepten men burynǵy zertteýshilerdeı oıyma kelgen kez-kelgen túrk negizdi orys sózderin bul kitabyma engizbedim. Orys tilindegi «ýstav» sózi qazaqsha «ustanym» sózine keletinin, «molı, molıt» sózi «mólııý», «karkas» – qańqasy eken» dep myńdaǵan sózderdi tizýdi maqsat etpedim. Tek orys ǵalymdary (KSRO Ǵylym akademııasy) ózderi shyǵarǵan «Drevnetıýrkskıı slovar» jınaǵynyń ishindegi kózime túsken orys (slavıan) sózderin terip alyp, «qazaqsha bul sóz mynadaı» degen qysqa ǵana túsinik jazyp usynyp otyrmyn. Oqyp shyqqannan soń ár adam orys halqynyń qaıdan paıda bolǵanyn ózi paıymdaı jatar.

  Túrk pen slavıan tilderindegi uqsastyq orystarǵa HIII-HVǵasyrlarda Altyn Orda ıelik etken kezeńde engen degen qate pikir týmaýy úshin kitapqa Máńgi el memleketi túgil, Shyńǵyz han dúnıege kelmesten ertede – VIII-HII ǵasyrlardaǵy kóne túrk jazba eskertkishterinen ǵana mysaldar alyndy.

 «Drevnetıýrkskıı slovar» jınaǵynda kezdespeıtin, alaıda dybystalýy da, maǵynasy da túrk jáne orys (slavıan) tilderinde (jáne tuńus) birdeı sózderdiń birqataryn kórsetý úshin «Sravnıtelnyı slovar týngýso-manchjýrskıh ıazykov» jınaǵynan mysaldar keltirildi. Sondaı-aq «Qosymsha» taraýda tek tuńǵus pen orys tilderine ortaq (túrk tilinde kezdespeıtin) sózderdi jeke kórsettik. Osy kitabyma zertteý nysany retinde paıdalanylǵan KSRO ǴA shyǵarǵan eki jınaqtaǵy mysaldar orys tilinde bolǵandyqtan  aýdarylmaı berildi.


Hasen QOJA-TÚRK,

"Juldyz" jýrnaly

Pikirler