«Adyrna» aqparattyq agenttigi oqyrmandarǵa qyzyǵyraq bolar degen oımen Aqtóbe oblysynyń tynys-tirshiligi týraly suhbattar men maqalalar serııasyn uıymdastyrýdy qolǵa alǵan edi. Endeshe oblystyń qorshaǵan ortaǵa qamqorlyǵy týrasyndaǵy portal tilshileriniń Aqtóbe oblysynyń ákimi Orazalın Ońdasyn Seıilulynan alǵan málimdemesin nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Oblystyń eldi mekenderiniń negizgi problemasy qatty turmystyq qaldyqtardyń paıda bolýy men jınaqtalýynyń ósýi bolyp tabylady. Kóptegen eldi mekenderde QTQ jınaýdyń, suryptaýdyń jáne áketýdiń jónge salynbaǵan júıesi, polıgondardyń jetkiliksiz sany, azamattardyń bir bóliginiń sanasynyń tómendigi surapyl úıindiler týyndaýyna ákep soqty. «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» UK AQ Aqtóbe qalasyndaǵy jerdi qashyqtyqtan baqylaý arqyly jáne odan 50 km qashyqtyqta júrgizilgen monıtorıng nátıjesinde 600-den astam stıhııalyq qoqys oryndary anyqtaldy.
Aǵymdaǵy jyly ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń tapsyrmasy boıynsha 617 qoqys ornyn joıý kestesi jasalyndy jáne bekitildi. Jergilikti atqarýshy organdarymen zańsyz ornalasqan qaldyqtardy joıý kestege sáıkes 617 jer ýchaskesi anyqtalǵan bolsa, qazirgi tańda joıylǵany:
Aqtóbe qalasy -419, joıylǵany – 361
Alǵa aýdany- 114, joıylǵany-114
Mártók aýdany- 35, joıylǵany 35
Hromtaý aýdany- 24, joıylǵany -24
Qarǵaly aýdany- 25, joıylǵany 25
Oblys boıynsha 12 qatty turmystyq qaldyqtar polıgony bar, olardyń 5 kommýnaldyq (Aqtóbe q., Alǵa, Shalqar, Hromtaý jáne Keńqııaq p.), qalǵandary jeke menshik, negizinen munaıshylar kentterine qyzmet kórsetedi. Sońǵy kommýnaldyq polıgon 2015 jyly Hromtaý qalasynda salyndy jáne 5 jyldan astam ýaqyt boıy polıgon qurylysyna qarajat bólingen joq. Polıgondardyń jetispeýshiligi problemasyn sheshý úshin aldaǵy úsh jylǵa qarjylandyrýdyń osyndaı shemasy josparlanǵan:
Aǵymdaǵy jyly Mártók, Qobda, Qaraýylkeldi aýdan ortalyqtarynda úsh polıgon qurylysyn bastaýǵa qarajat bólindi. 2021 jyly osy polıgondardyń qurylysy aıaqtalady jáne sonymen birge Badamsha jáne Shubarqudyq polıgondaryna jobalyq smetalyq qujattar jáne Oıyl, Yrǵyz, Komsomol jáne Qarabutaq aýyldarynda 4 tehnıkalyq ekonomıkalyq negizdemeler ázirleý josparlanǵan.
2022 jyly qolda bar jobalyq smetalyq qujattar (Badamsha, Shubarqudyq aýyldarynda) jáne qolda bar tehnıkalyq ekonomıkalyq negizdemeler (Oıyl, Yrǵyz, Komsomol jáne Qarabutaq) boıynsha jumys jobalaryn ázirleý bastalady.
2023 jyly Oıyl, Yrǵyz, Komsomol jáne Qarabutaq aýyldarynda 4 polıgon salynady. Osylaısha, aldaǵy jyldary qalǵan aýdan ortalyqtaryn qatty turmystyq qaldyqtar polıgondarymen qamtamasyz etý josparlanýda. Árbir eldi mekende polıgon salý maqsatyna sáıkes kelmeıdi. Polıgondarda qatty turmystyq qaldyqtardyń kádege jaratý komponentterin (plastık, makýlatýra, shyny jáne t.b.) kómýge tyıym salý týraly ekologııalyq zańnamanyń talaptaryn eskere otyryp) suryptalǵan frakııalardy jınaqtaý, qaıta tıeý jáne olardy odan ári óńdeýge súıemeldeý jóninde «habtar» ortalyqtaryn qurý qajet. Bul jumys kelesi jyly oblystyq máslıhattyń 2018 jylǵy naýryzdaǵy sheshimimen bekitilgen 2018-2025 jyldarǵa arnalǵan qorshaǵan orta sapasynyń nysanaly kórsetkishterin oryndaý jáne túzetý monıtorıngi sheńberinde atqarylatyn bolady. Barlyq faktorlardy halyqtyń sanyn, túziletin qatty turmystyq qaldyqtar kólemin, kólik aıryqtaryn eskere otyryp, polıgondar qajet eldi mekender aıqyndalatyn bolady.
2017 jyldan bastap Aqtóbe qalasynda qoqys suryptaý kesheni jumys jasaýda. Ótken jyly keshenniń ıesi aýysty. Búgingi kúni qoqysty suryptaý kesheni qalalyq polıgonǵa kelip túsetin qaldyqtardan 20% - ǵa deıin kádege jaratý komponentterin alady. Qalalyq polıgon «NEO PLUS» JShS senimdi basqarýynda, ol sondaı-aq qala aýmaǵynyń basym bóliginde qatty turmystyq qaldyqtardy jınaýmen jáne shyǵarýmen aınalysady. Seriktestik bólek jınaý úshin 195 konteıner ornatty, onyń ishinde:
- shyny jáne shyny synyqtary úshin – 10 birlik;
-plastmassa, plastık, polıetılen qaldyqtary jáne polıetılentereftalatty qaptama úshin – 160 birlik;
- makýlatýra, karton jáne qaǵaz qaldyqtary úshin – 25 birlik.
Ótken jyldan bastap qalada qaıtalama shıkizatty qabyldaýdyń 5 pýnkti ashyldy, onyń ishinde bir pýnkt «NEO PLUS» JShS ashyldy, qalǵandary «Syrevoı resýrs» JShS, taǵy osyndaı 20 qabyldaý pýnktin ornatýǵa nıet bar. Sonymen qatar, qabyldanǵan sharalardyń jetkiliksiz ekenin túsine otyryp, Aqtóbe qalasynda qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý men suryptaýdy engizý jónindegi pılottyq jobany iske asyrý boıynsha «Óndirýshilerdiń keńeıtilgen mindettemeleriniń operatory» JShS jáne Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligimen yntymaqtastyq jolǵa qoıyldy. Osy joba aıasynda taǵy bir suryptaý jelisin, plastıkalyq qaldyqtar men áınekti bólek jınaýǵa arnalǵan 962 konteınerdi, 10 birlik arnaıy tehnıkany jetkizý josparlanǵan. Sonymen qatar, atalǵan jobany iske asyrý sharttarynyń biri qala ákimdiginiń konteınerlik alańdardy tıisti túrge keltirýge jáne qatty turmystyq qaldyqtar bólek jınaýdy nasıhattaý boıynsha aýqymdy jumysty buqaralyq aqparattar quraldary óristetýge qarajat bólý bolyp tabylady. Taǵy bir jumys baǵyty – oblystyń birqatar aýdandary úshin kommýnaldyq qaldyqtardyń túzilý jáne jınaqtalý normalaryn ázirleý.
Qazirgi ýaqytta Aqtóbe oblysynda kommýnaldyq qaldyqtardyń túzilý jáne jınaqtalý normalary tek Aqtóbe qalasy, Yrǵyz, Shalqar, Baıǵanın aýdandary úshin ázirlengen, qalǵan aýdandar boıynsha normalar joq.
Aqtóbe oblysynyń aýdandary úshin kommýnaldyq qaldyqtardyń túzilý jáne jınaqtalý normalary QR Ekologııalyq kodeksine sáıkes ázirlenedi (20-b.8-1-t.). Kommýnaldyq qaldyqtardyń túzilý jáne jınaqtalý normalaryn esepteý qaǵıdalary Aqtóbe oblysy ákimdiginiń 2015 jylǵy 3 naýryzdaǵy №77 qaýlysymen bekitildi. Kommýnaldyq qaldyqtardyń túzilý jáne jınaqtalý normalaryn ázirleý keıinnen jeke jáne zańdy tulǵalardan eldi mekender boıynsha kommýnaldyq qaldyqtardy jınaýǵa jáne áketýge tarıfter jasaý kezinde negiz bolady. Atalǵan sharalar stıhııalyq qoqystardyń paıda bolý jaǵdaılaryn azaıtýǵa, TQQ suryptaý men qaıta óńdeýdiń kólemin arttyrýǵa múmkindik beredi jáne sonyń saldarynan polıgondarǵa júkteme azaıady.
«Adyrna» ulttyq portaly
