Qazaq topyraǵynda nebir uly tulǵalar dúnıege keldi. Solardyń biri de biregeıi – Jumabek Táshenov. Qaıretker Keńestik kezeńde qazaq jeriniń aýmaqtyq tutastyǵynyń saqtalýyna orasan zor úles qosty. Dese de, ultshyl azamattyń erligi kópshilikke beımálim. Osy týrasynda «Adyrna» tilshisi ultyn sheksiz súıgen tulǵanyń ómir jolyn nazarlaryńyzǵa usynady.
Jumabek Táshenov kim?
Jumabek Ahmetuly – memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ekonomıka ǵylymynyń kandıdaty. Ol Qazaqstannyń Qostanaı, Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Kókshetaý, Aqmola sekildi bes oblysyn Reseıge berilýden saqtap qalǵan.
1960 jyldary N.S. Hrýev qazaq jerin bólshekteý ıdeıasyn júzege asyrǵysy keledi. KOKP OK birinshi hatshysy soltústiktegi bes oblysty - Reseıge, maqta egetin aýdandardy - Ózbekstanǵa, Mańǵystaý túbegin - Túrkimenstanǵa berýdi josparlap, Aqmolada keńes ótkizedi. Bul jıynda tyń ólkesine biriktirilgen oblystardy Reseı jerine erikti túrde qosý máselesi qozǵalǵan bolatyn. Alaıda Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń Tóraǵasy Táshenov Hrýevtiń josparyna qarsy turady.
«Elimniń jerin taqqa aıyrbastamaımyn!»
«Meniń ata-anam men olardyń áke-shesheleri jáne bizdiń barlyq ata-babalarymyz osy jerde jerlengen. Endi siz sol jerdi Reseıge bermekpisiz? Joldastar, oılanyńyzdar, qaı qazaq bunymen kelispek?! Mysalǵa men bul máseleniń qarastyrylýyna ǵana emes, tipti kún tártibine qoıylýyna múlde qarsymyn!»-deıdi ol.
Buǵan shamdanyp qalǵan Hrýev: «Qaı jerdi qaı respýblıkanyń menshigine berý - KSRO Joǵarǵy Keńesiniń erki. Saıası Bıýronyń kelisimine qarsy shyǵatyn sen kimsiń?»-dep jaýap qaıtara bergende, Jumabek atamyz: «Olaı bolsa bul KSRO Konstıtýııasyna qarsy shyqqandaryńyz. Al onda árbir respýblıkanyń aýmaǵy onyń buljymas menshigi delingen. Ony ózgertýge eshkimniń, eshbir organnyń quqyǵy joq. Eger Konstıtýııanyń bul talaby buzylatyn bolsa, bizdiń halyqaralyq uıymdardyń aralasýyn suraýǵa haqymyz bar», - dep basshyny toıtaryp tastaıdy. Osylaısha Hrýev óz raıynan qaıtýǵa májbúr bolady.
«Júregińiz adamdiki emes, arystandiki shyǵar..»
Táshenovtyń bul sózderin estip, qatarlas otyrǵan D. Qonaev onyń batyldyǵyna tańǵalǵanyn jasyra almaı, qonaq úıge kele jatyp: «Sizdiń júregińiz, Jumeke, adamdiki emes, arystandiki shyǵar» degen eken. Búginde biz atamyzdyń osy erliginiń arqasynda ulan-baıtaq dalanyń murageri bolyp otyrmyz.
Totılatarlyq júıege qarsy turǵan adamdy Keńes úkimetiniń unatpaıtyny aıdan anyq. Osy oqıǵadan soń Jumabek Ahmetuly tóraǵa qyzmetinen bosatylyp, Shymkent oblystyq atqarý komıteti tóraǵasynyń qatardaǵy orynbasary qyzmetine tómendetiledi. Al 1975 jyly derbes zeınetkerlikke shyǵady. Alaıda ol zań boıynsha beriletin 500 som zeınetaqynyń tek 180 somyn ǵana alady.
Respýblıka basshylyǵynda bolǵan 6 jylda Táshenov ne istedi?
Qazaqstan Respýblıkasyna eńbegi sińgen ekonomıst Ǵaraı Saǵymbaev J.Táshenev respýblıka basshylyǵynda bolǵan 6 jylda Qazaqstannyń ekonomıkasy men mádenıeti qaryshtap alǵa basqanyn aıtady. Professordyń aıtýynsha, sol jyldar aralyǵynda elde elektr energııasy qýatyn óndirý – 2 ese, munaı qazý - 1,6 ese, kómir óndirý - 2 ese, ement shyǵarý – 15 ese, maqtadan mata toqý – 5 ese, toqyma syrt kıim shyǵarý – 3 ese, mıneraldy tyńaıtqysh óndirý – 2 ese, aıaq kıim tigý – 4 ese, et óndirý – 2 ese, qant óndirý – 1,5 ese, mal maıyn shyǵarý – 1,4 ese, ósimdik maıyn shyǵarý – 2 ese ósken. Egis kólemi – 6 mıllıonnan 22 mıllıon gektarǵa, iri qara mal sany – 5,5 mıllıon, qoı men eshki – 28,5 mıllıon basqa deıin ósti. Halyq sharýashylyǵynda 125 myń joǵary bilimdi, 215 myń orta bilimdi mamandar qyzmet etti. Bes jylda 690 myń páter salynyp, 2,4 myń kásiporyndar men mekemeler iske qosylady. 6140 kitaphana, 5140 klýb, 4777 kınoqondyrǵylar, 25 mýzeı, 19 oblystyq teatrlar jumys istep turdy. Osylaısha, halyqtyń turmys-tirshiligi edáýir jaqsarǵan.Aıta keteıik, Jumabek atamyzdyń usynysy boıynsha «Abaı joly» romany Búkilodaqtyq Lenındik syılyǵyna usynyldy.
«Ashqan da sen emes, jabatyn da sen emes..»
Sondaı-aq, kórnekti tulǵa 1958 jyly elimizge belgili «Qazaq ádebıeti» gazetiniń jabylmaýyna sebepker bolady. Ol Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti bıýrosynyń otyrysynda qazaq gazetterin jaýyp, aýdarma basylymdarǵa aınaldyrý kerek degen barlyq janǵa qarsy shyǵady. Sol kezde tipti «Soıalıstik Qazaqstannyń» bas redaktory Qasym Sháripov te basylymdy «Kazpravdanyń» aýdarmasyna aınaldyrýǵa qarsylyq tanytpaıdy. Onyń bul áreketine narazy bolǵan Táshenov jýrnalıstke: «Soıalıstik Qazaqstandy» ashqan da sen emes, jabatyn da sen emessiń, ne dep tursyń óziń!»– dep dúrse qoıady. Úsh saǵatqa sozylǵan bul jınalysta Jumabek Ahmetuly birneshe ret sóz sóılep, qazaq gazetterin jabýdyń negizsiz ekenin dáleldep shyǵady.
Keńestik kezeńde Táshenov syndy elin súıgen batyrlar bolmaǵan jaǵdaıda jerimiz ustaǵannyń qolynda, tistegenniń tisinde kete barar edi. Qazaq eli qasyq qany tamǵansha halqyna adal qyzmet etken dara tulǵany máńgilik ardaqtap ótedi dep senemiz...
Dıana ASAN,
«Adyrna» ulttyq portaly
