Eset Kókiuly 1667 jyly elimizdiń batys óńirinde ómir esigin ashqan. Kishi júz jetirýdyń ishindegi tama rýynan taraıdy. Onyń ákesi Kóki de batyr bolǵan, kezinde Salqam Jáńgirge kómekke barǵan Jalańtós Bahadúrdiń jasaǵynda jońǵarǵa qarsy kúresken adam. Onyń laqap aty – Taımas batyr. Orbulaq shaıqasynda shep buzyp, júrektiligimen kózge túsipti.
Eset – qazaq tarıhynda «Tarhan» (feldmarshal) shenine ıe bolǵan úsh batyrdyń biri. Jońǵar shapqynshylyǵy kezinde erekshe erlik kórsetip, kishi júz hany Ábilqaıyrdyń adal serigi bolǵan.
1667-1749 jyldardyń aralyǵynda ómir súrgen Eset Kókiuly – qazaq halqynyń jońǵar basqynshylaryna qarsy kúreste esimi elge tanylǵan áıgili batyrlarynyń biri. Eset batyr áıgili «Aqtaban shubyryndydan» keıin el bolyp birigip, jońǵarlarǵa alǵashqy alapat soqqy bergen Bulanty shaıqasyna qatysyp, ezilgen eldiń eńsesin kótertken. Ańyraqaı soǵysynda Kishi júz quramynyń týyn kótergen batyr. 1743 jyly 3-shildede Reseı patsha úkimetiniń jarlyǵymen Eset Kókiulyna «Tarhan» ataǵy beriledi.
Qazaqtyń áıgili batyry Eset Kókiuly týraly tarıhı derekter Orynbor oblystyq memlekettik muraǵatynda, Sankt-Peterbýrgtegi Ortalyq memlekettik muraǵatta, Máskeýdegi ortalyq memlekettik áskerı muraǵatynda, Almatydaǵy jáne Tashkenttegi ortalyq memlekettik muraǵattarynda saqtalǵan. Orys elshi-ofıerleri Tevkeleevtiń kúndelikterinde, Neplıýevtiń jazbalarynda, sonymen qatar aýyz ádebıeti men folklorlyq nusqalarda batyr esimi kezdesedi.
Eset batyr ómirin zertteýshi ǵalym, tarıhshy Zákiratdın Baıdosuly Orynbor ortalyq memlekettik muraǵatynda saqtalǵan batyr ómirine qatysty derekterdi saralap, onda «1690 jyly Eset batyrdyń 23 jasynda Tama ishindegi Torym atalyǵynyń jetekshiliginde bolǵandyǵyn» kórsetedi. Ǵalymdar Eset batyr Kókiulynyń búkil sanaly ǵumyryn eki kezeńge bólip qarastyrady. Alǵashqysy – 1690-1710 jyldar aralyǵyndaǵy ýaqyt. Bul kezeńde batyr Aıýke bastaǵan Edil qalmaqtarynyń áskerimen shaıqasyp, qazaq jeri úshin tóngen qaýiptermen kúres ústinde júredi.
Alǵa aýdanynyń aýmaǵyndaǵy Bestamaq aýylynan 3 shaqyrym shyǵysta ornalasqan Eset batyr Kókiulynyń memorıaldyq kesheni b.z.d VI-V ǵ.ǵ ejelgi kóshpendiler dáýiriniń arheologııalyq qorǵanynan, HIH ǵ. qulpytasy bar tas qorshaýlardan, shyraqshy úıinen turady.
1700 jyly Eset tamanyń ishindegi bir rýǵa bı, al, 1710 jyly búkil tama jurtynyń tóbe bıi atanady. 1722 jyldan bastap jetirý taıpasynan quralǵan áskerdiń bas qolbasshysy mindetin atqardy. Ári bı, ári batyr bolǵan Eset 1723-1726 jyldary Kishi júz hany Ábilqaıyr men birge elimizdiń soltústik-batysyna shabýyldaǵan Edil qalmaqtaryna qarsy kúresti. Sol shaıqastarda ol kishi júzdiń azamattarynan quralǵan iri jasaqty basqardy. Táýke hannyń tusynda da Eset únemi alǵy shepte Kishi júzdiń qolyn bastap júrdi. Onyń erligin ádil baǵalaǵan Táýke han bir shaıqasta Esetke «Aıbatyń asa tússin, naızań muqalmasyn, el namysy tuzdyǵyń bolsyn» dep bata beripti.
Eset «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» qasiretinen keıingi Bulanty shaıqasyndaǵy uly jeńiske óz úlesin qosty. Osy shaıqasta qazaqtar jaǵy jeńiske jetip, oırattar Ulytaýdy jaýlap alý týraly oılaryn iske asyra almady. Sol maıdan týraly el aýzynda mynadaı ańyz bar. Qan maıdanda Esettiń basy birneshe jerden jarylypty. Ony estigen batyrlar shaıqastan keıin aman ba dep, Esetti izdeıdi. Sóıtse, ol basyn tańyp otyr eken. Sonda jaýyngerler «Esettiń basy qattyma, Allanyń tasy qattyma?» dep taqpaqtap qoıa beripti. Al, Ańyraqaı shaıqasynda ol Kishi júzdiń 20 myńdyq jasaǵyn baıraq ustap, bastap júrdi. Sondyqtan, batyrdy el ishinde «Tý ustap, tarlan mingen Eset» dep ataǵan. Batyr jaıly «Pirdiń sońy – Beket, erdiń sońy – Eset» degen mátel sóz de bar.
Eset ómir boıy Ábilqaıyrdyń senimdi serigi, aınymas adal dosy bolyp ótti. Onyń ómiriniń ózi Ábilqaıyr júrgizgen saıasatpen tyǵyz baılanysta órilip otyrdy. Eset starshınalyq qyzmet atqaryp júrgende Kishijúz ben Orta júzdiń atynan Orynborda knıaz V.Ýrýsov pen el aralyq kelissózder júrgizdi. Osy eńbegi úshin 1743 jyly Reseı patshalyǵy tarapynan «tarhan» shenin aldy. Eset – qazaq batyrlary ishindegi «tarhan» dárejesin ıelengen úsh tarhannyń biri. Odan ózge Shaqshaq Jánibek pen onyń uly Dáýitbaı ǵana osy qurmetke ıe bolǵan.
Eset batyr 1749 jyly 82 jasynda ómirden ótti. Denesi qazirgi Aqtóbe oblysynyń Alǵa aýdany, Bestamaq degen eldi mekenge jerlengen. Mazarynyń basyna 1750 jyly sáýletti kesene salynǵan.
