Älemge äigılı britaniialyq akter Şon Konneri qaitys boldy, dep habarlaidy "Adyrna" ūlttyq portaly.
Qarapaiym eden juuşy Efemi Maklin men jūmysşy Djozef Konneridıŋ otbasynda 1930 jyly düniege kelıp, 2000 jyly Ūlybritaniia korolevasy II Elizavetanyŋ pärmenımen «Rysar» därgeiıne deiın qoly jetken älemge tanymal kinoakter Şon Konneri (ataqty keiıpkerı Djeims Bond) 90 jasynda dünieden ozdy.
Küllı ǧūmyrynyŋ 50 jylyn kino salasyna arnaǧan öner iesı 70-ten asa filmge tüsken. Akter osydan 17 jyl būryn ülken ekrannan ketken edı.
Gollivud aŋyzyna ainalǧan tūlǧa 1988 jyly «Oskar» syilyǧyn aldy. Ekı ret Britaniia kino akademiiasy jäne televiziialyq öner syilyǧyn ielendı. Sonymen qatar üş märte «Altyn globusty» enşılegen talant retınde köpke belgılı.
Osyǧan deiın Şon Konneri obyr dertımen auyryp kelgen. Jüregı de syr bergen.
Bıraq akterdıŋ naqty neden qaitys bolǧany äzırge belgısız.
Şon Konneri tüsken filmder:
"Doktor Nou" (1962), "İz Rossii s liuboviu" (1963), "Goldfinger" (1964), "Şarovaia molniia" (1965), "Jiveş tolko dvajdy" (1967), "Brillianty navsegda" (1971), "Nikogda ne govori "nikogda" (1983).
Sondai-aq "İndiana Djons i poslednii krestovyi pohod", "Skala" jäne basqa filmderge qatysqan.
Ūlarbek Däleiūly
Ūqsas jaŋalyqtar
