Karantınge deıin de halyqtyń qasynan tabyla bermeıtin parlamenttegi túrli partııa frakııasynyń ókilderi sońǵy ýaqytta tym belsendilik tanytýda. Nur Otan, «Aq Jol», «Halyqtyq kommýnıster» partııasy ókilderiniń usynystary dáp bir astyrtyn aıqastaı kórinedi. Depýtattar birinen biri asyp túspekke umtylǵandaı,bir máselege túrli usynys jasap, jurtty ári sári kúıge túsirdi.
Tarqatyp aıtar bolsaq, 16qyrkúıekte kommýnıst Aıqyn Qońyrov nesıelik amnıstııa jarııalaýdy usynyp, úkimetke saýal joldady. Karantın kezinde 4 mln 200 myń adam jumyssyz qalyp, nesıesi tólenbeı qalǵandardyń kórsetkishi 145 paıyzdan 332 paıyzǵa artypty. Osyndaı derekterdi keltirgen depýtat Qońyrov halyq qazir nesıeni erikkennen emes, tamaǵy men densaýlyǵy úshin alatynyn da tilge tıek etti.
Osyndaı qajettilik saldarynan qaryzǵa batqan azamattarǵa qoldaý kórsetý retinde kommýnıster nesıelik amnıstııa jarııalaýǵa usynys bildirdi. Memleketke salyqtyń kez kelgen túrin ýaqytyly tólep júrgen azamattardyń nesıesin keshirý týraly bul usynys ázirge jurtqa unaǵanymen, parlamenttegi basqa partııa ókilderi nesıelik amnıstııany jaqtyra qoımaǵandaı.
Kommýnısterdiń osy usynysynan keıin úsh apta «oılanǵan»«Aq Jol» partııasynyń parlamenttegi ókili Azat Perýashev eldegi bankterdiń nesıelik paıyzy óte joǵary ekenin, sondaı paıyzdyń saldarynan qarapaıym jurt qaryzǵa belshesinen batýda dep, kedeılik qamyty qysa túsken halyqqa kómektesýdi surap minberge shyqty. Premer mınıstr men Ulttyq bank jáne Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵalarynyń atyna joldaǵan saýalynda Perýashev nesıege amnıstııa jarııalaý halyqty kedeıshilikten qutqara almaıtynyn aıta kelip: «2019 jyly 160 mlrd teńgelik nesıe qaryzy keshirilgen edi. Alaıda qaryzǵa batqan halyqtyń jaǵdaıy osydan keıin jaqsaryp ketpedi.
Kerisinshe, másele ýshyǵyp ketti. Óıtkeni, máseleniń tórkini sheshilmedi. Negizgi problema bankterdiń nesıe paıyzy óte joǵary ekeninde. Kelesi problema Qarjy mınıstrliginiń jeke tulǵa bankrottyǵy týraly zań qabyldanýyna enjarlyq tanytýynda. Eger bank nesıesiniń paıyzy tómendetilse jáne jeke tulǵanyń bankrot bolýy týraly zań qabyldansa, onda halyq ta qazirgideı qaryzdan tıtyqtamas edi», deıdi Perýashev.
Arada birer kún ótkende, úndemeı qalýdy jón kórmedi me, NurOtan partııasynan da nesıege baılanysty usynys tústi. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Madına ÁBILQASYMOVANYŃ atyna saýal joldaǵan depýtat Amanjan Jamalov ta: «Karantınniń saldarynan kóp adam jumysynda qysqarýǵa ushyrady nemese tipti jumyssyz da qalýda. Kirisi toqtaǵan sondaı adamdar bankten nesıe de ala almaı, shaǵyn qarjy uıymdar men lombardtardyń óte joǵary paıyzdyq qaryz aqshasyn alýǵa májbúr bolýda.
Karantın kezinde tabysynan aıyrylǵan adamdardyń basym bóligi banktegi nesıesin ýaqytyly tóleı almaı, «qara tizimge» kirip ketken. Banktiń osyndaı «qara tizimi» beresheginen qutylǵan adamdarǵa da kedergi keltirýde. Banktegi nesıe qaryzyn túgel tólese de, adamdar «qara tizimnen» tez arada shyǵarylmaıdy. Qazirdiń ózinde elimizde shamamen 1,4 mln azamat «qara tizimde». «Qara tizimniń» kesirinen adamdar nesıe ala almaýda», dep, «qara tizimnen» halyqty shyǵarýdy surady.
Parlamenttegi úsh partııanyń ókilderi kótergen másele bireý, ıaǵnı halyqty qaryzynan qutqarý. Óte utymdy jáne qajetti usynystar úsheýi de. Alaıda bul usynystar nege dál qazir bıik minberden aıtyla bastady? Osyǵan deıin bank nesıeni birneshe ese paıyzben berip kelgenin depýtattar bilmegen be? Álde nesıelik amnıstııa halyqtyń qaryz máselesin sheshpeıtinin depýtattar túsinbegen be? Bálkim, «qara tizim» arqyly áriptesterin basyp ozý maqsatyn kózdegen bolar?
Qalaı desek te, qazaqstandyqtardyń eń álsiz tusyn sóz ete otyryp depýtattardyń belgili bir kóksegen, hám kózdegen nársesi bar-aý, shamasy. Óıtkeni parlamenttegiler halyqty qashan jáne qalaı «esine túsiretinin» sońǵy otyz jyl kórsetken. Parlament saılaýynyń aldynda osyndaı salmaqty dúnıeler sóz etile bastaıdy nemese ózara tartys kezinde halyqshyl bola qalady bizdiń depýtattar. Olaı bolsa, úsh partııa serkeleriniń bir másele tóńiregindegi teketiresiniń mánin anyqtaý jáne shyǵatyn nátıjesi de ýaqyttyń enshisinde.
Merýert HÝSAINOVA,
«Adyrna» ulttyq portaly.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
