«Lılıýnıa mılaıa moıa!», «...mılaıa Lıalenka!», «Lıalıa, radost moıa!», «...Lıalıa rodnaıa!», «Lıalenka moıa!» dep bastaıdy jyraqta júrgen áke aıaýly qyzyna arnalǵan saǵynyshty sózderin. Bul meıirim men ákelik mahabbatqa toly jyly sózder uly jazýshymyz Muhtar Áýezovtiń dara qyzy, tek óziniń ǵana emes, barsha qazaqqa ortaq bolǵan dana qyzy Láılá Áýezovaǵa jazǵan hattarynan.
Láılá apamyzǵa arnalǵan eń jaqsy sózderdiń áýelgisi – Muhtar Áýezovtiń: «Meniń qutym, muragerim – Láılá», – degeni bolsa, keıingisi – qazaqqa syıly asqar taýdaı azamat, qaıyn aǵasy Dinmuhamed Qonaevtyń máńgilik mekenine keter aldyn aıtqan: «Yrysym da, syrlasym da, qamqorym da Láılá edi», - degen sózi bolǵan eken. Muqym qazaqqa syıly bolǵan qos áýlet – Áýezovter áýleti men Qonaevtar áýletiniń birinen túlep ushyp, al ekinshisiniń tútinin túzý ushyrǵan, tamyryna tartqan tekti arýdyń tek urpaq tárbıeleýde emes, qazaq tarıhy men ádebıetine sińirgen eńbegi de az bolmady. Onyń uly jazýshymyzdyń shyraǵynyń sónbeı, máńgi janyp turýy úshin «Áýezov úıiniń» negizin qalap, mýzeı isin jandandyrýy, áýezovtaný salasy úshin jasaǵan eńbekteri – búgingi urpaq úshin de, keleshek úshin de baǵa jetpes baılyq ispetti.
Láılá Muhtarqyzy jaıly estelikterdiń qaı-qaısysynda da kóz kórip, syılas bolǵandar onyń pendelikten ada – júreginiń tazalyǵyn, qarapaıymdylyǵyn, kishipeıildigin, mádenıettiligin, jumsaq únin, ár kez kishireıe biletin sypaıylyǵyna tánti bola jazady. Onyń Áýezovteı uly jazýshynyń mýzeıin ashý úshin eshqandaı kedergilerge qaramaı, qasqaıyp turyp, er-azamattardan artyq ter tókkenin, ózge eldiń qalamgerleriniń mýzeı-úılerimen terezesi teń bolýy úshin aqqar, kók muzda da el-eldi aralap, tájirıbe men derek jınap kelgenin aıtady. Áke murasynyń tıtteı bólshegine qylaý túspeýi úshin barynsha muqııat bolǵanyn, «Abaı joly» roman-epopeıasynyń qoljazbasynyń buzylmaı saqtalýyna baryn salǵanyn jetkizedi.
Alaıda, qazaq rýhanııaty úshin osyndaı eleýli eńbek sińirgen aıaýly qyzdyń esimi kópshilik úshin beıtanys ta. Dańǵyl ómir joly men ónegeli isi bar Láılá Muhtarqyzynyń esimin umytpaı, artynan ergen qarakóz sińlilerine úlgi etýdiń mańyzy zordaı.
Almaty qalasyndaǵy Muhtar Áýezovtiń 1951-1961 jyldar aralyǵynda turǵan, M. Tólebaev kóshesinde ornalasqan úıinde Láılá Áýezovaǵa da qatysty biraz derek saqtalǵan. Máselen, mýzeı qorynan Láılá Áýezovanyń jastyq shaǵynan saqtalǵan fotolaryn ushyrastyrýǵa bolady. Láılá apamyzdyń osyndaı jastyq shaǵynyń belgisindeı bolǵan fotolarynan ótken jyly feısbýk-ınstagram jelileriniń qoldanýshylarynyń arasynda jappaı jalǵasqan eski men jańany salystyrýǵa arnalǵan nostalgııalyq fleshmoby sekildi #10YearsChallenge jasap kórýdi jón kórdik. Árıne, bizdiń shallenge naqty on jyldyqtardy quramaıdy. Biraq halyq Láılá Muhtarqyzynyń jarqyn beınesin kórip, qazaqtyń birtýar qyzyn tanyp, ári ótkenge bir kóz júgirtip, estelikterge bir súńgip qaıtar:
1-foto. Láılá Muhtarqyzynyń bala beınesi. Sýret artyna ózi «detskıe gody» dep qaryndashpen jazyp qoıypty.
2-foto. «Shkolnye gody» dep jazylǵan. Mektep tabaldyryǵyndaǵy, endi boıjetip kele jatqan Láılániń beınesi. Láılá Muhtarqyzy Almaty qalasyndaǵy Abaı opera jáne balet teatrynyń mańyndaǵy №10 mektepte bilim alǵan. Búginde bul mekteptiń ornyna qonaqúı boı kótergen eken.
3-foto. «Tak ıa vygdıadela vo vremıa ekzamenov. Eta kartochka mojet slýjıt lýchsheı agıtaıeı protıv aspırantýry,» - dep jazypty. Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń stýdenti Láılá apamyz sol sáttegi emtıhandardyń qıyndaý bolǵanyn meńzegendeı.
4-foto. «1950-e, ınstıtýtskıe gody» dep jazylǵan. Láılá Muhtarqyzy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin 1952 jyly bitiredi. Keıin Dinmuhamed Qonaevtyń inisi, ǵalym-metallýrg Asqar Qonaevqa turmysqa shyǵady.
...Bul fotolarda Láılá Muhtarqyzynyń balalyq shaǵynan bastap turmys qurǵanǵa deıingi ómir kezeńderi qamtylyp tur. Asyldyń synyǵy Láılá apamyzdyń kúlim qaqqan jarqyn beınesinen onyń qarapaıymdylyǵy men tektiligi, mádenıettiligi, bekzadalyǵy esip turǵandaı áser qaldyrady.
Aıjan PERDEBEKQYZY,
«Adyrna» ulttyq portaly
