"...Júregine áz-ulty úshin bilim nurdy jınaǵan,
Keýdesine sar dalanyń ulylyǵyn jınaǵan,
Jınaǵanyn jomarttyqpen óz halqyna syılaǵan,
Sonda-daǵy óz halqynyń mańdaıyna syımaǵan...
Qasıetti, o, ór-tulǵa, jan Ahań!
Qaýyshtyń-aý, qaýyshtyń-aý, halqyńmenen,
Oǵan-daǵy myń táýba!!!" - dep, Alash kóseminiń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly izdenisim alǵash bastalǵanda jazylǵan tolǵanys edi.
Bul 7 jol shýmaqty tarıhı tulǵanyń qıly taǵdyryna arnalǵan "ǴASYR SAŃLAǴY..." atty kitabymnyń betashary retinde bergenmin.
Endi osy áleýjelide kitaptyń alǵashqy taraýyn bólip-bólip usynatyn bolamyn.
****
I.1. Ómirbaıandyq derekter
Ahmet Baıtursynuly 1872-shi jyly qyrkúıek aıynyń 5-i kúni Qostanaı okrýgi, Torǵaı ýezi, Tosyn bolysynyń 5-shi aýylyna qarasty Sarytúbek eldimekenindegi dáýletti otbasynda dúnıege kelgen [1, 2, 3, 4, 5]. Torǵaı dalasy – qazaqtyń keń baıtaq ólkesiniń álqıssadan áıgili, ári ataqty jerleriniń biri. Negizinen, bul ataý sol óńirdegi Torǵaı ózeniniń atymen baılanysty qoıylǵan bolýy kerek. Torǵaı ańǵary – Saryarqanyń ońtústik-batysyndaǵy Ulytaýdan bastaý alyp, sý jylymyǵy Shalqardyń soryna baryp quıady. El ishindegiler «...Qaratorǵaı, Sarytorǵaı, Ulyjylanshyq» degen ataýlarǵa ıe bolǵan Torǵaı ańǵarynynyń uzyndyǵy kól-kósir, sý aıaǵy qurdymǵa qulaıdy» deıdi eken. Osy ejelden kıeli meken Torǵaı ataýynyń mártebesi de adamzat ómirindegi ár túrli qoǵamnyń aýysýyna oraı, árqalaı ózgertilip otyrǵany tarıhı derekterden belgili.
Memlekettik muraǵattardaǵy tarıhı jylnamalyq málimetterdi negizge alsaq, almaǵaıyp qazaq jeri orys patshalyǵyna táýeldi bolǵan tusta, osy Arqa dalasynda 1868-shi jyly «Torǵaı ýezi» qurylyp, ol ýezdik qala atanyp, oblystyq mártebege ıe bolǵan. Al Keńes úkimeti kezinde «Torǵaı qalasy» dep, odan «aýdan» bolyp ózgertilgen eken. Odaqtas respýblıkalarǵa kindik úkimet Máskeýden bılik júrgizilgen kezeńde, osy 5-shi aýylǵa «Iýjnyı» degen oryssha ataý berilgen. Jańa ataýǵa ıe bolǵan aýyl sovhoz bolyp uıymdastyrylyp, ári sharýashylyǵy keńeıtilip, munda baıyrǵy qazaq jurtymen qatar, ózge ult ókilderi de qonystandyrylady. Biraq, naǵyz qazaqy aýyldy, qazaqy ortany jersinbegen «jat jurttyqtar» bul ólkede uzaq turaqtamaıdy. Bir ǵajaby, osy momaqan aýyl sekseninshi jyldardyń sońyna deıin odaqtan «oljalaǵan» oryssha ataýyn qaltqysyz saqtap keldi. Tek beregirekte, 1990-shy jyly aqpannyń 26-sy kúni Qazaq KSR-i Úkimetiniń №78-shi qaýlysymen sovhozǵa Ahmet Baıtursynulynyń esimi berildi [6]. Qaýlyda munan basqa: «Kórnekti mádenıet qaıratkeri, aǵartýshy, ǵalym-lıngvıst Ahmet Baıtursynulynyń esimin urpaqtardyń jadynda máńgi este qaldyrý maqsatynda, Qazaq KSR Ǵylym Akademııasynyń Til bilimi ınstıtýtyna, Qostanaı, Arqalyq qalalary men Torǵaı selosynyń bir-bir kóshelerine, Shymkent qalasynda bir orta mektep pen bir kóshege, Qyzylorda qalasynda bir orta mektep pen bir kóshege, Semeı qalasyndaǵy bir kóshege esimin berý jáne ǵalym qyzmet jasaǵan Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń ǵımaratyna onyń beınesimen memorıaldyq taqta ilý» jóninde máseleler kóterilip, is júzine asyryldy. Mundaı ıgi sharalarǵa negiz bolǵan – 1988-shi jylǵy qarasha aıynyń 4-i kúngi Alash ardageri Ahańnyń aıaýly esiminiń aqtalyp, halqymen qaıta qaýyshtyrǵan Úkimettiń sheshimi bolatyn! [7].
Qazirgi ýaqytta bul aımaq – Qostanaı oblysy, Jangeldın aýdany, Torǵaı eldimekeni, Ahmet Baıtursynuly aýyly dep atalady. Aýylǵa kirer joldyń qaqpasyna «Ahmet Baıtursynuly aýyly» degen mańdaısha belgi qoıylǵan. Osy eldegi Úmbeteıdiń qyzynan týǵan, jıeni Nurmahanbetuly Toqtasyn tarıhı tulǵaǵa arnap, aq-qyzyl kirpishten eskertkish ornatypty. Eskertkishtiń ońtústiginde 1926-shy jyly Ahmettiń ózi basyn kótergen ata-anasy Baıtursyn men Kúńshi, úlken aǵasy Qalıdyń qorymy jatyr. Áýlet qorymynyń batysynda kerilip kóz ushyńda saǵymdana kórinetin aýyl, adam alaqanyna syıyp ketkendeı. Al teriskeı jaqta Baıtursynnyń kenje uly Máshenniń qystaǵynyń orny «men mundalap» talaı tarıhty baýyryna basyp jatqandaı eriksiz ózine tartady. Qystaýdyń keń jazylǵan qoltyǵy túbek dese degendeı, al ol końyr kúzde naǵyz sary túbek. Sarytúbek… Atam qazaq qalaı at qoıýǵa sheber deseńizshi!
Zamanynda «ulttyń rýhanı kósemi» atanǵan pros-Ahań tarıhta esimi máshhúr tuńǵysh tarhan Jánibekpen túbi bir, tekti atanyń balalary. Qoshqar uly Jánibektiń atasy – Kósheı, babasy – Shaqshaq. Jánibek pen Ahmetti taratyp alatyn túp-tegimiz de, osy uly baba Shaqshaqtan bastaý alady. Jánibek batyr Shaqshaqtyń shóberesi bolsa, al Ahmet – Shaqshaqtyń toǵyzynshy tarmaqtaǵy úrim-butaǵy, ıaǵnı jalǵasty urpaǵy [8, 9]. Ahmettiń ákesi Baıtursyn bes aǵaıyndy. Olar: Aqtas, Baıtursyn, Danııar (keıbir derekterde Sabalaq esimimen málim. Muny negizinen, ǵuryp boıynsha jeńgeleri qoıǵan – R.I.), Erǵazy, Ermaǵanbet (keıde Bermaǵambet). Atasy Shoshaq on aǵaıyndy bolsa, babasy Tańbaı jeti aǵaıyndy eken. Tańbaıdyń ákesi Aralbaı bes aǵaıyndy. Úlken babasy Aralbaı Úmbeteı batyrdyń bel balasy. Baıseıitten Úmbeteı men Seıtimbet týǵan.
Ahmettiń uly babasy – Úmbeteı rý basyna aınalǵan úlken ata. Baıseıit atadan jalǵyz, onyń ákesi Qalqaman Kósheıuly (5 aǵaıyndy). Qalqamannyń súıegi – Arǵyn (6 aǵaıyndy). Úlken ata, rý atyna aınalǵan Arǵyn taıpasynan beri taratar bolsaq: Arǵynnan – Tánbi sopy (5), odan – Elemes (1). Elemesten – Ermen (1), Ermennen – Shaǵyr (3), odan – Amanjol (3), Amanjoldan – Shaqshaq (3), Shaqshaqtan – Kósheı (6) týǵan. Endi otbasylyq áýlet shejiresi boıynsha taratsaq, Ahmettiń rýy – Arǵyn, onyń ishinde Támbisopy bolady. Keıde Támbisopyny Ótkirsopy deıtin de derekter kezdesedi. Támbisopydan – Elemes, odan – Ermen, Ermennen – Shaǵyr, odan – Amanjol, Amanjoldan – Shaqshaq, odan – Qalqaman, Qalqamannan – Baıseıit, Baıseıitten – Úmbeteı týady [8, B. 7-9; 9, B. 21, 30, 34-35; 10].
Úmbeteı úlken ata, onyń esimi óz zamanynda-aq rý atyna aınalǵan. Iaǵnı, rý basy, el bılegen tulǵa, onyń el-jurty Qostanaıdyń Naýyryzymy men Torǵaıdyń Aqkóli aralyǵyn mekendegen. Tarıhı derekterge súıensek, Úmbeteı – batyr. Ol qazaq eli men qalmaqtar soǵysqan shaıqasta qol bastaǵan. Batyrdyń nekelep alǵan jeti áıeli bolǵany, ári onyń ár áıelinen bes-alty balasy, jıyntyǵy – 26 urpaq súıgeni jóninde áýlet shejiresinde tolyq qamtylǵan [9, B. 17-21, 85-b.]. Osylaısha Úmbeteı batyrdyń árbir oshaǵyn ustaǵan, osy ot-analarynan onyń urpaǵy jalǵasyp, úrim-butaǵy Arqa óńirine keń tarap, sonda qonystanady. Eldegi kónekózderdiń aıtýynsha, Úmbeteı batyr 97-i jasynda dúnıeden ótedi. Súıegi Qostanaıǵa qarasty Naýyryzym tóńiregindegi Qaramaıshy degen jerde. Artyndaǵy urpaqtary uly baba qabiriniń basyna qulpytas ornatyp, taǵzym eter kesene turǵyzǵan [9, 37-b., 10].
Úmbeteıden – Aralbaı týady, odan – Tańbaı, Tańbaıdan – Shoshaq týǵan. Shoshaqtyń balasy – Baıtursyn, Baıtursynnan – Ahmet týǵan. Ahmet áke-shesheden tórt aǵaıyndy. Onyń ózinen úlken aǵalary: Qalı (1868-1925) men Kákish (1869-1924), kishi inisi Máshen (1873-1930) bolsa, ortalarynda jalǵyz qaryndastary Zılıash 1876-shy jyly dúnıege kelgen [8, 8-b.]. Bir ǵajaby, Zılıash Baıtursynqyzyna topyraq, talaılarǵa arman bolǵan arý shahar Almatydaǵy áıgili «Keńsaı» musylmandar zıratynan buıyrǵan.
Baıtursynnyń kenje uly, qarashańyraqtyń ıesi Máshenniń taýqymetti taǵdyry týraly Gúlnar Mirjaqypqyzy Dýlatova «...Máshen qajynyń súıegi Kereký jerinde» degen málimetti aıtqan bolatyn, bul ras ta bolar. Óıtkeni, 1929-shy jyly A.Baıtursynulyn «halyq jaýy» dep ustaǵanda, onyń jaqyn týystary da qýdalaýǵa túsken. Osy tusta Máshen qajyny óz týǵan elinde turý quqynan aıyrǵan. «Máshen Baıtursynuly aıdaýda qaıtys bolǵan, keıin kıim-keshegin qyzy Sholpanǵa jibergen» deıdi Gúlnar apaı Mirjaqypqyzy. Ókinishtisi, keıin resmı aqtalǵandardyń qatarynda Máshen qajy bolǵan joq.
Zamandas ári rýhanı qalamdas inisi Muhtar Áýezov 1923-shi jylǵy Ahmettiń mereıtoıyna arnalǵan maqalasynda, onyń shyqqan tegi jóninde: «...Súıegi – Arǵyn, onyń ishinde Úmbeteı bolady. Bergi atalary Úmbeteıden shyqqan Shoshaq, Túbek. Aqań Shoshaqtyń nemeresi. Óz ákesiniń aty – Baıtursyn» - degen málimet beredi [11, 18-b.]. Osyndaǵy «Túbek» degen kisi esiminde áriptik qate ketken bolýy kerek dep oılaımyz. Óıtkeni, áýlettik shejirede mundaı esim kezdespeıdi. Muhtar Omarhanuly aıtqan Túbek, Ahmettiń atalas aǵaıyndary ishinde Aralbaıdan taraıtyn Púshek degen kisi. Púshek pen Ahmettiń arasyndaǵy týystyq: olar úsh atadan qosylatyn aǵaıyndylar.
Ahmet Baıtursynulynyń oryssha óz qolymen jazǵan «Ómirderegi» men tasqa terilgen «Ómirbaıanyndaǵy» málimetterimen qatar, basqa da muraǵattyq derekterge súıensek, ol 1882-1884-shi jyldary aýyldaǵy saýatty adamdardan, ári kóshpeli aýyl mektepterinde 10 jasynan bastap dáris alǵan. Iaǵnı, bala Ahmettiń alǵashqy til syndyrýy qarapaıym aýyl moldasynyń «álipti taıaq» dep úıretýinen bastalǵan eken. Osylaısha kók aspannyń astynda kerilip jatqan Arqanyń betpaq sardalasyndaǵy qazaqy aýylda qazaqy balanyń qazaqsha qalyppen tanymynyń irgetasy qalyptasqan [12]. Jalpy, qazaq jurtynyń qazaq dalasy týraly túsinigi, óz týǵan jeriniń, ósken aýylynyń ólshemimen eseptelýi qalypty tabıǵı qubylys. Al, qalada týyp-ósken bala úshin «sardala» degen uǵymdy kóz aldyna elestetý múmkin de emes. Tipti, túsiniksiz bolyp kórinýi ábden múmkin. Sondyqtan Ahmetteı tulǵanyń kindik qany tamǵan ejelgi Torǵaı dalasynyń kelbetin qysqasha sıpattap berýdi ózimizge paryz sanadyq.
Torǵaı – elimizdiń ortalyq aımaǵyndaǵy Saryarqanyń bel ortasynda ornalasqan betpaq dalalardyń biri. Torǵaı dalasy – qazaq eliniń kindigi sanalatyn Ulytaýmen shektesedi. Iaǵnı, sozylǵan sar dalanyń bir sheti – kúnshyǵys jaǵynda Jezqazǵannyń keń jazıralarymen túıisse, soltústigi Aqmola, Qaraǵandy aýmaǵyna baryp qulaıdy. Batysynda Aqtóbeniń Hromtaýy qos óńirge ortaq meken bolsa, ońtústigi Qyzylordanyń buıra qumymen shektese, ıin tiresip jatyr. Bul keń baıtaq atyrap alǵash kórgen adamǵa kóz toqtamaıtyn ushy-qıyry joq sheksiz alqap syqyldy. Tipti, qý medıan, sheti joq sheksiz kósilgen dala deseńiz de bolady. Al, aýyl men aýyl arasynyń alshaqtyǵy sonshalyq, saryshunaq qys mezgilinde adamdar bir-birimen aılap habar-osharsyz jatatyn kezderi de kezdesedi. Áıteýir, el ishiniń amandyǵyn tilegen barsha jurt, bul óńirge kesh keletin kóktemniń qary erigen shaǵynda bir-birimen shurqyrasyp, kórisedi eken.
Torǵaı jurtynyń negizgi kásibi – aımaqtyń jaǵyrafııalyq ahýalyna qaraı, tek mal sharýashylyǵymen aınalysady. Bul ólkede egin, orman sharýashylyǵymen aınalysý sırek qubylys... Ony aýyldyń tynys-tirshiliginen birden ańǵarýǵa bolady. Bir ǵajaby, osy kóne Torǵaıdyń sar dalasynda tolyp jatqan ózen men kólder kóp. Kól ústinde shýlaǵan neshe túrli ásem qustar, sý ishindegi san alýan balyqtardy qorek etedi. Kók aspannyń astynda kerilgen keń dalany qolmen otyrǵyzǵandaı bıdaıyqtyń sozylǵan sary alqaby alyp jatady. Al, jabaıy jýsannyń ıisi tanaýyńdy qytyqtap, júregińe shattyq syılaıdy. Osy dalanyń ottyǵynda jaıylǵan mal da – toq, ol maldy azyq etken jurt ta – toq. Tabıǵat ana bul ólkeniń qorǵanyndaı, adam qolynan keletin qandaı da bir qasaqana jasalǵan qasiret bolmasa, basqadan qam jemeıtin jurt ta momaqan.
Ahmettiń ákesi Baıtursyn 1843-shi jyly Torǵaıdaǵy uly Jylanshyq ózeniniń Aqkólge quıatyn saǵasynyń boıynda dúnıege kelgen [8, 5-b.]. Baıtursynnyń ákesi Shoshaq dáýletti, el ishinde bedeldi, aqyldy jan bolǵan. Ol myńǵyrǵan malynyń arqasynda, aýyldan alshaq jatqan qıyrdaǵy qysh úılerge jıi shyǵyp, «qala ómirinen habary bolsyn» dep, balalaryn janyna ertip júredi eken. Ahmettiń atasy Shoshaq tórt aǵaıyndy, onyń eki aǵasy – Jataı men Káıdek, ózinen kishi inisi – Kóbek. Shoshaq ómirden ótkende onyń artyndaǵy urpaqtary onyń molasynyń basyna úlken tam turǵyzady. Bul oryn keıin úlken áýlettiń qorymyna aınalǵan. Shoshaq tamynyń kesekteri sar dalanyń qysqy qary men kóktem-kúzgi mezgilinde tolassyz jaýatyn jańbyr sýynyń shaıǵanyna qaramastan, áli kúnge «aqshańdanyp» alystan kózge túsedi [8, 8-b.; 9, B. 35-39].
Úlken áýlet Úmbeteıden taraǵan Shoshaqtyń ortanshy balasy Baıtursyn Jylanshyq ózeniniń Aqkólge quıatyn saǵasyn ór boıy jaılap, báıbishesi Kúńshimen birge, týys-aǵaıyndarynyń ortasynda bedeldi de qońyrajaı kún keshedi. «Alyptan alyp týady» degendeı, Baıtursyn qol bastaǵan babalary: Amanjol, Shaqshaq, Jánibek, Úmbeteılerge uqsap, birbet ári batyr bolǵan desedi torǵaı jurty. El ishinde Baıtursyn ózin ózgege basyndyra qoımaıtyn qasıetimen daralanǵan. Ol saıyn dalada atadan balaǵa mıras bolyp qalǵan Úmbeteılerdiń ata qonysyna: jaz – jaılaýda, kúz – qystaýda bas-kóz bolyp, ózi qorǵanshylyq etken. Ójet minezimen aýa jaıylǵan muqym el-jurtyn urshyqsha dóńgelete ıgerip, turmysqa qajetti sharýashylyqty sheber júrgizedi. Onyń boıynan jurtty ózine tánti etetin erekshe basqarý qabiletin baıqaǵan orys oıazy Baıtursyndy sol elge sardar etip saılaıdy [13]. Mine, osyndaı er júrek Baıtursynnyń otbasynda bala Ahmet keń dala tósinde kún men jelge qaqtalyp, aǵalary: Qalı, Kákish jáne ózinen kishi inisi Máshen, qaryndasy Zılıash baýyrlarymen qatar ósedi. Olardyń jastyq shaǵy balyǵy bal tatyǵan Aqkóldiń jaǵasynda ótedi. Ahmet keıin eseıgen kezinde, osy týǵan jeriniń – «Aqqum», «Aqkól» degen qasıetti mekenderin jyrǵa qosyp, elge degen saǵynyshyn óleńmen órgen...
Jaratqannyń jeti kúniniń qaısysy qısyǵynan týaryn kim bilgen?! Qońsy qonǵan ári aǵaıyn-týys, úlken ata Dáýitbaıdyń urpaǵy Dáýrenbek Birimjanulymen Baıtursynnyń aǵasy Aqtastyń arasynda kıkiljiń týady. Ortaq mámilege kele almaǵan aǵaıyndardyń qas-qabaǵy jaraspaı, bir-birimen dúrdaraz bolady. Bul keleńsizdik sol tusta Torǵaı ýezin basqaryp turǵan polkovnık Iakov Petrovıch Iakovlev degen kári oıazdyń qulaǵyna da jetedi. «Izdegenge – suraǵan» demekshi, qalaıda qazaqtardy bir-birimen «alaýyz jasaýdyń» qolaıly sátin kútip júrgen orys sheneýnigi, aýyl arasyna iritki salyp, qan qaqsatý úshin, mańaıyna jandaıshaptaryn ertip, 1885-shi jyly qazan aıynyń qara sýyǵynda Úmbeteılerdiń kúzem-ótkeli – Jyńǵyldyǵa arnaıy saparmen at basyn tireıdi.
Tarıhı derekterge súıensek, Jyńǵyldyǵa kelgen bette orys oıazy Aqtasty jeleý etip, Shoshaq áýletiniń úlkeninen bastap, besiktegi balasyna deıin qyrǵıdaı tıedi. Polkovnık Iakovlevtiń kópe-kórneý ozbyrlyǵyna Baıtursyn shydap tura almaıdy. Óz aýylynyń namysyn qorǵap, jazyqsyz japa shekkenderdi arashalaý úshin oıazǵa qarsy tosqaýylǵa shyǵady. Keýdesine nan pisken Iakovlev endi ózi saılaǵan sardaryn mensinbeı, sýyq qarý qoldanbaq bolady. Muny baıqaǵan Baıtursynnyń boıyn ashý kernep, kenetten qolyndaǵy qamshysyn silteıdi. Tosyn soqqydan astyndaǵy atynan ushyp túsip, kúlli jurt aldynda masqara bolǵan ospadar basshy, aýyldyń azýly da qaısar qazaǵynyń mysynan qaımyǵyp, qasyndaǵy jandaıshaptaryn ertip, amalsyz keri qaıtady. Biraq ishine úlken kek túıip qaıtady... [13, 14].
Álbette, «aq degeni – alǵys, qara degeni – qarǵys» bolyp, asyǵy alshasynan túsetin orys doıyryna Baıtursynnyń aǵasy Aqtasqa arasha bolyp, jurt aldynda qarsylyq kórsetkeni qalaı unaı qoısyn?! Kegi zoraıǵan kári oıaz qazaq aýlynyń taǵdyryn «óz ońtaıyna» oraı sheshý úshin, Yrǵyz ben Torǵaıdan kelgen áskerı otrıadtyń kúshimen, Baıtursyndy aǵaıyndarymen birge Torǵaıdaǵy abaqtyǵa qamatady. Orys oıazy mundaı jazaǵa qanaǵattanbaı, «jyǵylǵanǵa – judyryq» degendeı, endi Shoshaq áýletiniń dúnıe-múlkin, qoradaǵy malymen qosa tárkileıdi. Soqtyǵystyń saldarynan Baıtursyn jáne onyń aǵasy Aqtas, inisi Danııar patsha saıasatynyń yzǵaryna ilinip, qýǵyn-súrgin ushyraıdy. Týǵan jerden naqaqtan aıyrylý kim-kimge de ońaı soqpaı, Aqtas el ishindegi saýatty kisilerdi ortaǵa salyp, tóreshige júginip, shaǵymdanady. Onyń áıeli Úbijan da «áýlettiń bas kóterer erleriniń» amandyǵyn tilep, Torǵaıdaǵy ólkelik áskerı gýbernatorǵa arasha bolýyn surap, ótinish-hat joldaıdy. Dala erejesin qalanyń aqsaýsaq orys sheneýnikteri qaıdan uqsyn?! Ári ortadaǵy túrli sypsyńdaǵan keýdemsoqtardyń jymysqy saıasatynyń saldarynan, olardyń ótinishteri jelge ushqandaı, jol-jónekeı zymzııa jutylady...
Araǵa jyl salyp, 1886-shy jyly Qazan qalasynan kelgen áskerı sot Baıtursyn men Aqtasty birneshe aǵaıyndarymen qosa, «on bes jylǵa ıtjekkenge jer aýdarý týraly» qatal úkim shyǵarady. Torǵaı aımaqtyq áskerı gýbernator aq-qarasyn ajyratpastan, «…Shoshaqov Aqtas 12-shi qazanda ýezd bastyǵyna álimjettik jasaǵan kinásin moıyndady» dep, bále-jalany bastaryna úıip-tógip, bir áýlettiń oshaǵynyń tas-talqanyn shyǵaryp, oıran etedi [14]. Shańyraqtyń bas kóterer qojaıyndarynan aıyrylǵan áıelderi, shıetteı bala-shaǵalarymen ýlap-shýlap qala bergen. Mundaı ádiletsizdikke dýshar bolǵan sharasyz Baıtursyn ózderiniń naqaqtan-naqaq elden qýylýyn, «shaǵymdy durys jetkize almadyq-aý» dep, eldi bılegen «tildi» bilmegenine barmaq shaınap, opyq jeıdi. Endi olar artynda qalǵan bala-shaǵalarynyń biriniń qalaıda oryssha bilim alǵanyn, «bıleýshi jurttyń tiline» saýatty bolǵanyn tileıdi. Aǵaıyndylar ishindegi joly úlken Aqtas, arttarynda qalǵan inisi Erǵazyǵa «jalǵyz uly Aspandııardy (áýlet shejiresinde Spandııar – R.I.) oryssha oqýǵa ber» dep amanat etedi...
Qazaqta «on úshte otaý ıesi» degen babalardyń qanatty sózi bar. Demek, bul jasta keshegi oıyn balasynyń balalyqpen qoshtasyp, eresekter sanatyna qosylatyn kezeńi. Bala Ahmet sol qarashanyń qaraly kúzinde on úsh jasta edi. Arada jyljyp 24 jyl ótkende, taǵdyr tálkegin qarańyzshy, áýletke túsken «1885-tiń qasireti» Ahmettiń 37-i múshelinde basyna túsip, ol Semeıdiń túrmesine qamalady. Úıirilip qaıta soqqan «qara bulttyń» qanjary, onyń júrek túkpirindegi jarasyn tyrnaıdy. Bul qaıǵy-qasiret talaı jyldan buǵaýlanǵan sanasyna úlken qozǵaý salyp, adamdyq namysyn janıdy. Ol basyna túsken qaraly syn-saǵatta mújilmeıdi, qaıta qataıa, shıryǵa túsedi. Artyndaǵy ózinen úmit etken týǵan-týystaryna abaqtydan hat jazyp, jaı-kúıin bylaısha bildiredi: «...Oq tıip on úshimde, oı túsirip, Bitpegen júregimde bar bir jaram. Aldanyp tamaǵyma ony umytsam, Bolǵandaı jegenimniń bári haram. Adamnan týyp, adam isin etpeı, Uıalmaı ne betimmen kórge baram?!» - dep, elde qalǵan anasyn jubata otyryp, adamdyǵy aldynda ózine úlken mindet artady [15, B. 31-32].
Resmı «Ómirdereginde» Ahmet: «...1885-shi jyly bizdiń otbasymyz baqytsyzdyqqa dýshar boldy. Torǵaı ýeziniń bastyǵy Iakovlevti uryp-soqqandyqtan, ákem Baıtursyndy túrmege otyrǵyzyp, 1886-shy jyly 15 jylǵa jer aýdardy, dúnıe múlkimizdi tárkiledi» - deıdi [12]. Osy taǵdyr-talqynyń áýlet basyna salǵan baqytsyzdyǵy, ony Torǵaı qalasyndaǵy eki synyptyq orys-qyrǵyz ýchılıesine túsýine basty sebep bolǵanyn jazady. Osy resmı qujatty toltyrý barysynda Ahmettiń «ulty» degen tusqa «qyrǵyz» dep jazýynyń sebebin taratyp, shegelep aıtqanymyz jón. Álbette, qazaqtyń qalyptasý kezeńindegi júıeni tereń biletinder úshin ǵasyr basyndaǵy is júrgizý isindegi «qyrǵyz» jazylymynyń tarıhyn ajyratý jeńil kóriner. Biraq, osy kúni ortamyzda bul qyrǵyz jazylymyn «ulty» dep túsinetin urpaq ta kezdesip jatady. Birde mynadaı jaǵdaı boldy. Bul 2000-shy jyldyń kúzi bolatyn. Almaty qalasyndaǵy ǵalym murajaı-úıine Bank isi akademııasynyń 1-shi kýrs stýdentteri saıahat-sabaqqa keldi. Zal eksponattaryn qarap júrgen stýdentterdiń biri: «–Ahmettiń ulty qyrǵyz eken ǵoı?» - demesi bar ma?! Ekinshisi: «–Joq, qazaq» - dedi, julyp alǵandaı. Alǵashqysy tańdanysyn jasyrmastan: «–Endeshe, nege myna qujatta «kırgız» dep jazǵan?» - degen suraǵyn maǵan qoıdy. Túsindirdim. Dese de orta mektepke arnalǵan «Qazaqstan tarıhy» pániniń oqýlyǵynda «qazaq ultynyń qalyptasýy týraly aqparattyń bolmaǵany ma?», álde «mekteptiń jany – muǵalim» deıtin Ahańnyń aıshyǵyn qajetti talap údesinde oryndaı almaı júrmiz be degen oıǵa qaldym...
Shyndyǵynda, Alash zııalylaryna qatysty tarıhı qujattardy muqııat qarasańyz, «qazaq» degen ult ataýyn oqymystylarymyz tóte jazýda (Ahań álipbıindegi arab tańbasymen – I.R.) týra, anyq jazady. Al orys tilindegi resmı qujattardy toltyrǵanda, sol tustaǵy otarlyq júıeniń ushqary saıasatynyń saldarynan «qyrǵyz» dep jazýǵa májbúr bolǵan. Keıde osy «qyrǵyz» ataýynyń janyna «qara qazaq» dep jaqsha ishinde kórsetken tustary da kezdesedi. Osyndaı qasaqana jasalǵan qysymshylyqtarǵa kez bolǵan sol kezeńdegi zııalylarymyz qalaısha ultshyl, ultjandy bolmasyn!? Orys patshalyǵynan keıin, bılikke basyna kelgen Keńestik odaqtyq ámirshil-ákimshil júıesi de qazaqtarǵa óz ultynyń atyn týra aıtyp, týra jazýǵa tyıym salǵan. Muny sol tustaǵy toltyrylǵan resmı qujattardan kóptep kezdestirýge bolady. Máselen, muraǵattarda qattalǵan qujattarda «qazaq» sózi eki tilde ár túrli kórsetiledi. Orys tilinde «kırgız», arab tańbasyndaǵy qazaq tilinde «qazaq» dep jazylǵan. Ómirge qazaq bolyp kelip, ony qujat tilinde «qazaq» dep jaza almaý, ultty qorlaýdyń eń soraqysy edi. Ult úshin budan artyq qysastyq, budan artyq mensinbeýshilik bolǵan ba?!
Orys úkimetiniń ámirshil bılik júıesi «qazaq» sózin orys ishindegi «atty kazaktarmen» shatastyrmaý úshin, óziniń atamekeni, óziniń Otanynda otyrǵan qazaq ultyn «qyrǵyz» dep, al qyrǵyzdy «qara qyrǵyz» dep kúshtep jazdyrǵany tarıhı derekterden belgili. Kiriptarlyq ne istetpeıdi... Al mundaı kemsitýshilik kimge kerek boldy?! Álbette, qol astyndaǵy az ultty elderde «bir tilde» bılep-tósteý burynǵy patshalyq júıege de, keıingi keńes odaǵyna da óte qolaıly edi. Tóńkeristen keıingi az sandy ulttar arasyndaǵy proletarıat teńdigi tek sóz júzinde bolyp, al is júzinde «qoı terisin jamylǵan qorqaýlar» qazaq jerine óz qalaýlaryn erkindiginshe júrgizdi. Bılik júıesindegi osyndaı teńsizdiktiń kesirinen, qazaq halqy ǵasyrlar boıyna óz ultynyń atyn týra aıtý múmkinshiliginen de aıyryldy.
Tarıh jylnamasyna zer salsaq, Ahmet balalyqpen qoshtasqanda, onyń týǵan ólkesi kóne Torǵaı túgeldeı orys patshalyǵynyń óńeshine jutylǵan ýaqytpen tuspa-tus keledi. Osy bir óz atamekeninde otyryp, óz erkindigin, jerin, elin qorǵaı almaǵan, qorǵansyz áýlettiń basyna túsken qaraly oqıǵa, kúlli qazaqqa qasaqana jasalǵan qysastyq bolatyn. Al bala kúninen mundaı ádiletsizdikti kórgen onyń sanasy tez jetilip, óz ýaqytynan erte eseıtedi. Ahmet aıtatyn «baqytsyzdyq» bir shańyraqtyń ǵana emes, Úmbeteı rýynyń dáýletti otbastaryn túgeldeı sharpydy. Muraǵat málimetterine súıensek, osy oıranda Aqtas, Baıtursyn, Danııar Shoshaqovtardan basqa, Tańbaev Káıdek jáne onyń uly Temirshe Káıdekov, Jantasov Qorǵanbek, Tileýshın Bojaqan (áýlettik shejirede Bajyqan – I.R.), Baıtutov Ybyraılar kógendeı tizimdelip, kúnálilerdiń qatarynda kórsetilgen [14]. Káıdek pen Shoshaq bir atanyń, Tańbaıdyń bel balalary, al Tileýshi Atashtyń uly, atasy – Esentaı. Úlken atasy Jıenbaı Úmbeteıden týǵan. Naqtyraq taratsaq, Bojaqan Baıtursynnyń atalas aǵaıyn týmasy. Ybyraıdyń ákesi Baıtut Úmbeteı batyrdyń qalmaq áıelinen týǵan Baıandynyń urpaǵy bolady. Osy aty atalǵan adamdardyń qaı-qaısysynyń da urpaqtary, anyǵyraq, úlken ata Tańbaı áýletiniń qýǵyn-súrginge ushyraǵany sonshalyq, tipti otyrǵan qonysynan shalǵaı jatqan qumdaq aýyldardyń birine údere kóshedi [9, 85-b.].
Osy kúni buqaralyq aqparat quraldarynyń ǵalamtorlyq júıesinde Ahmettiń ákesiz qalǵandyǵy jóninde mynadaı málimet taratylyp júr: «…Ego, ostavavshegosıa besprızornym, odın ız ýelevshıh rodstvennıkov otdaet v Týrgaıskoe dvýhklassnoe rýssko-kazahskoe ýchılıe» [16]. Orystildi orta úshin jazylǵan mundaı maqalany oqyǵan adam, «Apyrym-aı, qazaqtar qandaı qatygez bolǵan» dep oılap, aıtylǵan aqparatty týra maǵynada qabyldaýy ábden múmkin. Biraq, bul maǵlumat jalań ári negizsiz berilgen qurǵaq sóz. Óıtkeni, qazaq shańyraǵynda jetim balanyń ózi qaraýsyz qalýy múmkin emes. Ejelden «aǵa ólse, ini – mura, ini ólse, aǵa – mura» degen qaǵıdany ustanǵan qazaq halqy jetimegin ózi ash-jalańash otyrsa da qańǵyrtpaǵan, otbasymen birge óz úıirinde asyraǵan. Shyndyǵynda, úlken shańyraqta dúnıege kelgen Ahmet eshqashanda qamqorlyqsyz, qaraýsyz qalǵan emes. Onyń anasy Kúńshi basyna túsken aýyr qasiret-beınetke kónip, baýyryndaǵy balalaryn qaraýsyz tastaý bylaı tursyn, shashaý shyǵarmaǵan. Tula boıy tuńǵyshtaryndaı emes, ortanshy ulynyń boıyndaǵy zerektik pen alǵyrlyqty birinshi ańǵarǵan anasy, ony oqytý úshin saýatty adamdardyń aldyna ózi aparǵan. Balasynyń oqýǵa degen erekshe ynta-yqylasyn áý basta baıqaǵan ana júregi, qolynyń qysqalyǵyna qaramastan, «joqtan bar jasap» oqýdan úzbeıdi. Alǵyr bala aýyl moldasynan alǵan oqýǵa qanaǵattanbaıdy. Ári orys oıazynyń ákesi Baıtursyn men onyń týǵan-týystaryna jalǵan jala jaýyp, jasaǵan qorlyǵyna ishteı kúıinip, qusa bolyp júredi.
Sarytúbekten shalǵaı jatqan Torǵaıǵa kez-kelgenniń bala oqytýǵa múmkindigi bola bermeıdi. Aýqatty degen otbasynyń da ilýde bireýiniń ǵana shama-sharqy jetedi. Aıdyn shalqar Aqkól men qyrattaǵy Torǵaıdyń arasy at-kóligi saılaýly adamǵa kúndik jol. Jaıaý-jalpy jolaýshyǵa qyrdaǵy aýyldardyń birine qona júrip, eki-úsh kúnde tóbesin áreń kórsetedi. Tóte jolmen sýyt júrip, júz shaqyrymda alǵan jaraýly attyń ózi boldyrtyp qalady. Al at ústindegi adamǵa toǵyz qyrdan asqan soń ǵana Torǵaıdyń tóbesi kóz ushynda munarlanyp kórinse, on toǵyz qyrdy artqa tastaǵanda qysh qalanyń shetine kiresiń. Betpaqtaǵy aqshańqaı kıiz úılerde artqa tastap, qyzyl kirpishten soǵylǵan qaz-qatar tas úılerdi kórgende kádimgi qalada júrgendeı bolasyń. Mundaı qysh qalada oqý – aýyl balasynyń barlyǵynyń da qııalyndaǵy qol jetpes armany ekeni anyq.
Elde qalǵan ákesiniń jalǵyz inisi Erǵazynyń úlken ákeleri Aqtastyń uly Aspandııardy «oqýǵa bermek» bolǵan nıetin sezgen bala Ahmet, aǵasyna óziniń de oqyǵysy keletinin aıtady. Balanyń ójettigine yrazy bolǵan Erǵazy, onyń Torǵaı qalasyndaǵy oqýǵa túsýine yqpal etip, kómektesedi. Bastaryna túsken aýyrtpashylyqqa moıymastan, qaıta ómir soqqysyna shıraǵan jeńge men qaıyninisi qarajat jaǵyn birlese kóterip, Ahmettiń úzilissiz oqýyna shama-sharqylarynsha jaǵdaı jasaıdy. Bir aýyldyń arqasúıer asqar taýy, tiregi bolǵan Baıtursyn bolsa týystarymen ıtjekkende aıdaýda, olardyń «aman-saý elge oralýy» ekitalaı, artyndaǵy jurtynyń da, jat jerdegi olardyń da júregi kúpti. Dese de «úmitsiz – shaıtan» degendeı, kóńil shirkin alǵa súıreıdi, jylt etken úmit otyn jaǵady. El jaqtaǵylar «kebin kıgen kelmeıdi, kebenek kıgen keledi» dep, saqyldaǵan sýyǵy ulyǵan Sibirge kózderin tikse, jat jerdegiler «qaıran, qazaq dalasy-aı, ózińdi qaıta aınalyp kórer kún týar ma» dep kúderlerin úzbeıdi...
Týmysynan daryndy Ahmet Torǵaıdaǵy eki synyptyq orys-qyrǵyz ýchılıege 1886-shy jyly 14 jasynda qabyldanyp, bul oqý ornyn 1891-shi jyly 19 jasqa qaraǵan shaǵynda támamdaıdy [12]. Bes jylǵa jýyq oqyǵan orys-qazaq mektebindegi oqytylatyn pán sabaqtarynyń orys baǵdarlamasy boıynsha júrgizilgenine qaramastan, Ahmettiń qoǵam, el, jer taný bolmysy qazaqsha qalyptasady. Tipti, onyń ózi osy oqýǵa qabyldanyp jatqanda, buryn-sońdy «jat tildi» estimegendikten, «oqýdyń orys tildiligine» kóńili qatty qobaljyp, ákesiniń inisi Erǵazy aǵasyna «erteń tilim shúldirlep, orys bolyp ketsem qaıtesińder?» dep, kóńilindegi qorqynyshyn bildirse kerek. Aýyldan alǵash ret uzap shyqqan Ahmettiń boıyndaǵy bilimge degen qushtarlyq, onyń týystarǵa degen saǵynyshyna saıabyr berip, mektep qabyrǵasyndaǵy tálim-tárbıe men oqyp-úırenýdiń erejelerin buljytpaı oryndaýǵa daǵdylandyrady. Bilim-ilimge bar bolmysymen den qoıǵan ol, oqý ordasyndaǵy bes jylǵy synaqtan súrinbeı ótedi.
Rýhanı zamandasy ári jerles inisi Mirjaqyp Dýlatulynyń «Trýdy Obestva ızýchenııa Kırgızskogo kraıa» (Qyrǵyz ólkesin zertteý qoǵamynyń eńbekteri) degen basylymda jarııalanǵan «Ahmet Baıtýrsynovıch Baıtýrsynov» atty ómirbaıandyq ocherki 1922-shi jyly aǵartýshy-ǵalymnyń elý jyldyq mereıtoıy qurmetine arnalyp, orys tilinde daıyndalǵan. Bul maqala Ortalyq ǵylymı kitaphananyń sırek qorynda tirkelgen. 6,5 betten turady, al qoljazbanyń ekinshi nusqasy A.Baıtursynulynyń muraǵattar qorynda [13]. Osy basylymnyń muraǵatta «qattalǵan» ekinshi bir danasy – 2003-shi jyly qazan aıynyń 23-i kúni repressııa qurbandaryna arnalyp ashylǵan «Saıası qýǵyn-súrgin tarıhy murajaıynyń» kórmesine eksponat retinde qoıylǵan edi. Ókinishtisi, bul murajaıdyń ǵumyry uzaq bolmaı, 2005-shi jyly jabylyp qaldy... M.Dýlatulynyń ómirbaıandyq maqalasynyń birneshe ret basylym kórip, tipti ózge ult ókilderiniń zertteý eńbekterine arqaý bolǵandyǵy tarıh belgili. Bul jóninde ahmettaný taraýshasynda keńirek taldap, taratatyn bolamyz. Endi osy maqaladaǵy keıbir derekti málimetterge toqtalamyz. Máselen, Ahmettiń oqýǵa degen qushtarlyǵynyń sebepteri men onyń ákesiniń óz ortasynda qandaı adam bolǵandyǵy týraly Baıtursynnyń kelbetin taný úshin maqalanyń keı tustarynan qaz-qalpynda úzindi beremiz: «...V rannem detsve on koe-kak naýchılsıa mýsýlmanskoı gramote ý aýlnogo mýlly. Etım zakonchılos by ego obrazovanıe ı on ostalsıa by na vsıý jızn polýgramotnym..., eslı by, po pogovorke «ne pomoglo ne schaste» - dep, ol zamanda qarapaıym aýyl malshysynyń balasy ortalyqtaǵy orys mektebine oqýǵa qabyldanýy, múmkin bolmaǵandyǵyn aıtady. Degenmen mundaı baqyt, onyń «otbasyna kelgen baqytsyzdyq» arqyly buıyrǵanyn, ári oqý men bilimge degen sheksiz qushtarlyqtyń túp-qazyǵy – áleýmettik qajettilikten týyndaǵandyǵyn jazady [13].
(Jalǵasy bar. Bul úzindi kitaptyń "Ǵalym ǵumyrnamasy jáne ahmettanýdyń negizderi" atty I-taraýynyń 11-21-betterinen alyndy)
Aqparat Imahanbet Raıhannyń
FB paraqshasynan alyndy
