«Sarra» – dramatýrgııanyń jańa belesi

580

Bıylǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń ádebıet pen óner salasyndaǵy Abaı atyndaǵy Memlekettik syılyǵyna usynylǵan birneshe kitap bar eken. Sonyń biri – «Sarra» dramatýrgııalyq shyǵarmalar jınaǵy. Avtory – esimi elge burynnan tanys jazýshy, dramatýrg, aýdarmashy, pedagog, kınodramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaqstan Jastar odaǵy syılyǵynyń, «Jalyn» jornalynyń T.Aıbergenov atyndaǵy syılyǵynyń, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń, Fran Kafka atyndaǵy Halyqaralyq medaliniń, TMD Halyqaralyq Assambleıasy «Mádenıet pen ónerdiń damýyna sińirgen eńbegi úshin» medaliniń, «Sahnager – 2019 ulttyq syılyǵynyń» ıegeri, Qazaq Ulttyq óner ýnıversıtetiniń professory Roza Muqanova.

2019 jyly «FOLIANT» baspasynan jaryq kórgen bul jınaqqa joǵaryda atalǵan «Sarradan» bólek, «Farıza», «Sen», «Shatyr astyndaǵy Men», «Mýza», «Mysyqtar patshalyǵy», «Eshkim de kináli emes», «Máńgilik bala beıne», «Qaraly sulý» jáne «Ómir solaı...» atty dramalary engen-di. Roza Muqanova dramatýrgııasyna tán, kózge erekshe shalynatyn basty-basty artyqshylyqtar – qop-qoıý konflıkt, ıntrıga, perıpetııa, jınaqy sıýjet, talas-tartys ústinde ashyla túser harakter, fınaldyń árkez tosyn túıindelýi, qaharmandardyń qaıtalanbaýy, formalyq izdenis, mazmundylyq. Avtor ómirdegi qıly-qıly qubylystardy syrttaı baqylap qana qoımaı, ony óz dúnıetanymy arqyly da ótkizedi. Kezinde jazýshy Dıdahmet Áshimhanuly: «Roza Muqanovany ádebıettegi qubylys dep esh qysylmaı aıta alamyn. Rozanyń «Dúnıe-kezek» degen jınaǵyndaǵy áńgimelerdi oqyǵanda men sheberlik, shynaıylyq, kórkemdik degendi bylaı qoıǵanda, oıdyń tereńdigine, talǵamnyń bıiktigine, jan-dúnıeniń keńdigimen júrektiń sezimtaldyǵyna tánti bolǵan jaıym bar» dep joǵary baǵa bergen-tuǵyn.

«SAMSUNG» kompanııasynyń «Qazirgi qazaq dramatýrgııasy» júldesin qanjyǵaǵa baılaǵan «Mysyqtar patshalyǵy» – sıýjeti shymyr, shym-shytyryqqa toly, oqyrmanǵa oı salmaı qoımaıtyn, tyńnan túren salǵan tolymdy týyndy. Mysyqtar fon retinde alynǵan. Mıyǵynan myrs-myrs kúlgen, mysqyldaǵan mysekeńder – rýhanı, áleýmettik, mádenı qatpardyń ádebı maskasy. Dramada 12 kórkem beıne bar: Patsha mysyq, Ýázir mysyq, Belsendi mysyq, Tarǵyl mysyq, Qundyz mysyq, Aq mysyq, Qara mysyq, Sary mysyq, Qońyr mysyq, Orman mysyǵy, Marǵaý (jas mysyq), Úreı, bári tegis ıerarhııalyq retpen ornalasqan. Bul – kózqaras, ustanym, prınıp, senim, baqtalastyq pen kúıinish ıerarhııasy.

«Mysyqtar qashan da sypaıy, muntazdaı taza. Marǵaý pańdana qarap, kerile, beıqam otyr. Qundyz mysyq. A... n... a... ý, jaman mııaý. Sen odan saq júr. Al, m... y... n... a...ý meni shaqyryp, qolyna túsirmek bolǵan. Bul baryp turǵan anturǵan, bále. Men oǵan kónbeı qoıǵanmyn. Sodan janymdy qınap, ne kórsetpedi deısiń maǵan. Kórsetpegeni joq. Marǵaý. (bala mysyq kózin jypylyqtatyp, murtyn jalady) Sonda ne qyl deıdi sizge? Qundyz mysyq. Qandaı aqymaqsyń, Marǵaý. Ne qyl deýshi edi áıelge... Kúıeýiń bolaıyn deıdi de» dep bastalady pesa. Avtor boıaýlarǵa da aıryqsha mán bergen-di: tarǵyl, aq, qara, sary, qońyr, tústerine qaraı áreketteri... Desek te, bul dramatýrgııa, taban astyndaǵy bultarys-bultań kez kelgen nárseni demde-aq 360°-ǵa shyrkóbelek aınaldyryp jiberýi múmkin. Shyǵarmashylyǵymen jete tanys kisi Roza Qajyǵalymqyzynyń dramalarynda mundaı «povorot» kóp ekenin baıqary anyq. Ár kórkem týyndy – aıaqtalǵan, bas-aıaǵy bútin dúnıe. Sonymen qatar, ony baılanystyryp turatyn tutas jeli bolmaq.

Osy oımaqtaı dramadaǵy Úreıdiń orny bólek, bul jerde ol adastyrýshy qyzmetin atqaryp tur: «Men – Úreımin. Meni mııaýlar birin-biri joıý úshin qoldan jasap alǵan. Mende tán joq, jan joq. Úreı bolyp qonamyn, úreı bolyp ushamyn. Maǵan ajaldy násip etpegen, men máńgi tirimin». Úreı – sanany bılegen, aınalaǵa senimsizdik, qorqynysh uryǵyn sepken rýhanı dert. Kórkem týyndynyń tý etip ustaǵany, ózegi – túrli-túrli jaǵdaıattarmen talasqa túsken adaldyq, arlylyq, adamgershilik.

Dramatýrgııa tarıhı damý ústindegi fenomen ekenin eskersek, qazaqtyń alǵashqy dramasynan bastap, Táýelsizdikke sheıingi aralyqtaǵy bul janr turaqty belgilerin saqtaı otyra, ár kezeńde túrli transformaııaǵa ushyraǵany sózsiz.

M.Bahtın janrdyń jańarýy týraly oıyn bylaısha túıindeıdi: «Janr vozrojdaetsıa ı obnovlıaetsıa na kajdom novom etape razvıtııa lıteratýry ı v kajdom ındıvıdýalnom proızvedenıı dannogo janra... Janr jıvet nastoıaım, no vsegda pomnıt svoe proshloe». Bul rette, sýretker Roza Qajyǵalymqyzynyń tragedııa, drama-absýrd, tragıkomedııa janrlarynyń óris jaıýy úshin tynbaı izdengeni – qalyń jurt nazarynda. Keńistik – bolmystyń anyq ashylatyn alańy. Munda sýbekt ózdi-ózin jáne qorshaǵan ortany tanıdy. Keńistikti toltyrǵan barlyq atrıbýt – fenomenologııa tuǵyry. Semıotık, mádenıettanýshy, strýktýralıst Iýrıı Lotman osy jóninde: «Semıotıka prostranstva ımeet ısklıýchıtelno vajnoe, eslı ne domınırýıýee, znachenıe v sozdanıı kartıny mıra toı ılı ınoı kýltýry» degen bolatyn.

Ýaqyt pen keńistik – egizdiń syńaryndaı aýqymy keń uǵymdar, birinen-biri ajyraǵysyz sýbstanııalar. Kórkem ádebıet – ýaqyt pen keńistiktiń shap-shaǵyn modeli. Basqa óner túrine qaraǵanda, ádebıet ýaqyt-keńistik kategorııasymen erkin baılanysta. Bir mezgilde bir keńistikten ekinshi keńistikke aýysyp ketý múmkindigi bar, buny dramatýrgııada «perehod» deıdi, bir ýaqıǵany ekinshi ýaqıǵa, bir kórinisti ekinshi kórinis, bir sahnany ekinshi sahna almastyrady.

Koneptýaldyq ýaqyt pen keńistik – tabıǵat, aspan deneleri, qorshaǵan orta týrasyndaǵy bizdiń zamanymyzda jınaqtalǵan uǵymdar. Bul – realdy ýaqyt pen keńistiktiń sanamyzdaǵy úlgisi. Pereptýaldyq ýaqyt pen keńistik uǵymy adamdar sezim-túısigi, psıhologııalyq sýretteriniń ózgerip otyrýymen mándes. Ýaqyt-keńistik kategorııasy avtor dúnıetanymyn, stılin qalyptastyrýda zor ról atqarady, sol negizdegi jahannyń jeke avtorlyq sýretin túzý ereksheligin, shyǵarmanyń ishki zańdylyqtaryn aıqyndaıdy, onyń kompozıııalyq tiregi bop, obraz ashylýynyń ishki uıymdastyrýshysy fýnkııasyn atqarmaq. Ýaqyt pen keńistikti zertteý týyndy tinine boılaı otyra, onyń qurylý speıfıkasyn, jazýshynyń dúnıe týrasyndaǵy konepııasyn  aıqyndaýǵa múmkindik beredi.

Atalǵan keńistiktiń aýqymy keńeıip, ýaqıǵadan da tys kóp dúnıelerdi qamtýy múmkin. Sondaı-aq, ýaqıǵa bir bólmeniń ishinde ǵana nemese bir kún, bir saǵat ishinde ótýi de ǵajap emes. «Mysyqtar patshalyǵyndaǵy» keńistik – saraı. Arǵy-bergi sendelis kóp joq, sahnalyq oıyn bir orynda ótedi, lokaııa – aıqyn, sonysymen de qyzdyń júgindeı jınaqy, sonysymen de tutastyǵyn saqtap qalǵan-dy. Ár qalamger – eń áýeli óz halqynyń únin, onyń tapıxyndaǵy eń ózekti degen máceleni qaraqty kózge kópkemdik turǵydan ópnekteı órbite otypyp jetkizýge asyǵady.

Halyq kókeıindegisin tap basyp taný – árqaı qalam ıesiniń abypoıly mindeti. Tipten, bul – tek abypoıly ǵana emec, sonymen qatar Alash jurty aldyndaǵy pepzenttik bopyshy. Teginde, jazýshy ataýlysyna tán basty erekshelik – onyń ózindik til órnegi men sóz saptaý sheberligimen úndes kelgen qaıtalanbas qoltańbasy. Ult tynys-tirshiligi men ómirdiń bylaıǵy kózge kórine bermes qubylystyń syryna qanyq, oıyndaǵysyn adam qyzyǵarlyqtaı, kóńil súısinerlikteı etip sýretteıtin qabilet-qarymy mol, til, kóńil, sezim, rýh baılyǵy jaǵynan alabóten avtordyń shyǵarmalarymen stýdent kezimmen tanyspyn.

Roza Muqanova atalǵan dramasynda ádebı keıipkerler is-áreketin, umtylys, qulshynys, nıet-pıǵylyn, ishki oı-tolǵanysyn tereńinen tolǵaı otyra, áleýmettik ortanyń qarama-qaıshylyǵyn, qarym-qatynasyn, san túrli kózqarasy men ómir zańdylyqtaryn tamyrshydaı tap basady. Ol – jazǵanyn jarııalaýǵa asyqpaıtyn jazýshylardyń soıynan. Avtor ýaqıǵany asyqtyrmaıdy. Óıtkeni, shyǵarmanyń óz aǵysy, óz tizbegi bar. Aǵymdaǵy áde­bıet­tiń kóp tóńirekteıtini jaqsy men jaman, sulý men usqynsyz, aq pen qara.

Osy týraly oı aıtý, obraz týdyrý, árıne, yńǵaıly. Al, ımandylyq, adamgershilikten alystaý beıneni daralaý – qıyn sharýa. Jazýshy sýretteýindegi Marǵaý, Qundyz mysyq, Tarǵyl mysyq, Qara mysyq, Sary mysyq pen Ýázir mysyq – psıhologııalyq taldaýdyń, kórkem beıne jasaýdyń jarqyn úlgisi. Onyń somdaýyndaǵy hapakteplep kecek jáne olapdy ócipetin ýaqıǵalap legi de fılocofııalyq-pcıxologııalyq taldaýǵa toly. Jalpy, kópkem ádebıettegi pcıxologızm máceleci – ǵylymı, ádebı máni-mazmuny kúpdeli mácele.

Pcıxologızm – áleýmettik orta alǵyshapttapy men jekelegen adam dúnıetanymyn cýpetteýdiń jemici. B.Maıtanov: «Qahapmannyń pýxanı álemin, jan cypyn jetkizý amal-tácildepiniń jıyntyǵy nemece ectetıkalyq shyǵapmashylyq fenomen – pcıxologızm», – dese, G.Pipálıeva: «Emoıonaldyq qozǵalyc oı qozǵalycyna dem bepip otypady» – dep, ishki álemdi áshkepeleýdiń bipden-bip ádici ocy – pcıxologııalyq taldaý ekenin aıtady. Jazýshy óz pozıııasyn kórkem shyǵarmaǵa kúshtep tyqpalamaıdy, ol bireýdi maqtamaıdy da, dattamaıdy da. Psıhologııalyq taldaý qatpary týyndy barysynda qalyńdaı túsip, oqyrmandy ózine tarta túsedi. Avtor kópsózdilikten, artyq aýyz áńgimeden ada. «Mysyqtar patshalyǵy» – tereń psıhologııalyq, fılosofııalyq, ishki ıirimi mol týyndy. Bul jerde qaharmandar qaqtyǵysymen qatar, olardyń rýhanı álemindegi oı men sezim qaıshylyqtaryna da basymdyq berilgen. Jazýshy sulý sóz qýmaıdy, kerisinshe keıipker janynyń dınamıkasyn, qurylymyn, ıntonaııasyn aıqyndaýǵa kúsh salady.

Shyǵarma basyndaǵy keıipkerlerdiń aıaǵyna qaraı minez-qulqy aıtarlyqtaı ózgeriske ushyraıdy. Sebebi, avtor olardy ósirýdi kózdeıdi. «Máńgilik bala beıne» – osyndaı teń talant, erekshe murattastyqtan týǵan spektakl, ásirese drama avtory R.Muqanova men rejısser B. Atabaevtyń kórkemdik tandeminen dúnıege kelgen týyndy. Osy tandem jáne spektakl sýretshisi Esengeldi Tuıaqov pen akterlerdiń ujymdyq bıik óneri.

«Máńgilik bala beıneniń» kórkemdik qalyp-pishini, jalpy atmosferasynda sahnalyq symbaty men akterlik oıyn symbatynyń roli zor. Spektakl fınalynda shynaıy Láılá-Sulýlyqtyń darǵa asylǵanyn kóresiz. Adamzat, adamdar Sulýlyqty óltirdi, demek, óz tamyryna balta shapty. Láılá óldi – Qaraýyl óldi... Osy bir ay aqıqat sanalaryna urǵan Qaraýyldyqtardyń fınaldaǵy mýzyka, rekvıem-hor (Karl Orff) atmosferasyndaǵy jantalasy ǵana úmit otyn sebezdetedi. Birneshe jeli qatar órile-órbı kele búkilhalyqtyń qasiretke ulasatyn «Máńgilik bala-beıne» − ár kórermen júregine jol salatyndaı qarapaıymdylyqqa qol jetkizgen, rýhanı-mádenı keńistigi keń, qýatty sımfonııa-spektakl» degen edi synshy Álııa Bópejanova.

Al, «Sarra» dramasy 2016 jyly Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynda sahnalanǵan bolatyn. «Sarranyń» kótergen problematıkasy – áıeldiń mahabbaty, urpaq sabaqtastyǵy, meıirimdilik, súıispenshilik, ult bop uıysý. Ol úshin urpaq jalǵastyǵy, urpaq amandyǵy áldeqaıda qymbat. «Sarra» dramasy kórermenge kóptegen saýal tastap, soǵan jaýap izdeýge umtylady. Jınaqtyń alǵysózinde bylaı delingen: «Sarra – Ibrahım allaıhı-ýa-sállámniń jubaıy. Haran qyzy – Sarra, baýyry – Lut edi. Haran otqa tabynýshylardan boldy. Sarra ana 130 jasqa kelgende ǵana Jebireıil ǵ.s Ibrahım ǵ.s. qýanysh habaryn jetkizedi.

Sarra anadan Ysqaq allaıhı-ýa-sállám dúnıege kelgen. Bul aralyqta Sarra bala súıý úmitinen aıyrylǵandyqtan kútýshisi Ajardy Ibrahım allaıhı-ýa-sállámǵa óz erkimen qosady. Ajar – (shyn esimi Hadjar) Sadyq patshanyń Sarra qurmetine bergen kánızák áıeli. Ajar – Sadyq paıǵambar násilinen, óte kórkem, minezdi áıel bolǵan. Ismaǵul ǵ.s.-niń anasy. Oqıǵa jelisi Rabǵuzıdyń (Rabǵuzı – HIII ǵasyrdyń aıaǵy men HIV basynda kóne túrki tilinde iri týyndylar ákelgen tulǵalardyń biri) «Qıssa-súl-ánbıııa-ı» paıǵambarlar ómir tarıhynan alynǵan».

Demek, kórkem shyǵarmadaǵy kóterilgen másele qazaq eline de tikeleı qatysty. Dramanyń basty arqaýy – adam balasynyń óristeýi, onyń myna álemdegi qundylyq retindegi orny. Jazýshy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, abaıtanýshy, alashtanýshy Tursyn Jurtbaı 1999 jyly «SolDAT»-qa bergen suqbatynda: «...Taǵy bir top bar. Olar bolashaqta qazaq ádebıetin bıik beleske alyp shyǵatyn tarlandar bolmaqshy. Solardyń bári bolmasa da, bir-ekeýiniń attaryn ataıyn. Olar Tursynjan Shapaı, Roza Muqanova, Gúlnár Salyqbaeva, Tynyshtyqbek Ábdikárimov.

Men olardyń búgingi qalam ustastaryna senemin» dep úmit artqan edi. Mine, sodan beri tabany kúrekteı 21 jyl ótipti. Úkilegen úmit aqtaldy, aty atalǵandardyń qaı-qaısysy bolsyn qazaq ádebıetindegi óz ornyn tolyq aıqyndady, Alashtyń ádebı, rýhanı, ǵylymı qorjyny nebir ǵajap týyndylar men zertteýlerge toldy. Roza Muqanova da qalys qalǵan joq, qaıta dramatýrgııa, proza, aýdarma salasynda ónimdi eńbek etip júr. Taǵy, Elordamyzda ornalasqan Qazaq Ulttyq óner ýnıversıtetinde («Shabyt») shákirt tárbıelep, jan-jaqty, myqty, bilimdi, bilikti mamandar daıarlap, ómirde de, ónerde de úlgi-ónege kórsetýmen keledi. Buǵan – el kýá, halyq kýá.

Sonyń dáleli – 2008 jyly «Shatyr astyndaǵy Men» atty pesanyń Memlekettik Grant júldesin ıelenýi. Bunymen qosa, «Farıza», «Sen», «Mýza», «Eshkim de kináli emes», «Máńgilik bala beıne», «Qaraly sulý» jáne «Ómir solaı...» atty dramalary kórermen kózaıymyna aınalǵaly qashan. Kórkem shyǵarma ustyny – mátin. Al, mátin – avtor, oqyrman hám mádenı konteks arasyndaǵy dıalogqa negizdeledi. Kórkem týyndyny taldap-talǵaýda mátindi tanýdyń fılosofııalyq mańyzy asa erekshe ekenin umytpaıyq. Osy turǵydan kelgende, Memlekettik syılyqqa usynylǵan «Sarra» – dramatýrgııanyń jańa belesi, qazaq ádebıetiniń, jalpy ádebıettiń zor tabysy, orny alabóten oljasy, shynaıy baǵasyn alýǵa laıyq jınaq, keıingi urpaq úshin mańyzy orasan oıly kitap.

Álibek BAIBOL Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń

múshesi, jazýshy-dramatýrg, ádebıettanýshy, synshy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy