Bir kúni seniń terezeńnen múlde jańa kún syǵalaıdy. Buryn mundaı kún kórmegensiń. Sebebi, sen jalpy túk kórmeı júre beripsiń – kúıbeń tirlikten qol tımegen. Sosyn bir nárse kilt synady.
Qolyńnan kelgeni oqýda ozat bolý, bireýge úılený, bir nársemen aınalysý, úı alý, kólik miný, teńizge baryp sýretke túsý. Kóshten qalmadyń. Ashtan ólmediń. Eldiń saǵan taǵar mini joq. Bári oıdaǵydaı. Biraq sonyń bárinen jan dúnıeńde úılesim túzildi me? Osy ómirińe dán rızamysyń?
Meniń paıentterimniń deni baqytty ómir súrýge tórt qubylasy túgel. Alaıda, nevroz, kúızelis, táýeldilik, psıhosomatıkalyq daǵdarys, emoıonaldy jáne denniń saýlyǵy neden búlindi?
Tájirıbege súıensem, bar qıyndyq jalpy qoǵam bekitken avtopılottaǵy jospar-maksımýmdy oryndaýǵa sendik resýrs, qajettilik, nıet-tilek qanshalyqty ekenin durys baǵamdamaı, soqyr senimge erip ketýge tireledi. Bolý kerek pe, bolady.
Shynymen kerek pe edi? Keregi dál osy ma? Dál qazir kerek pe? Dál osy adammen bir bolý mańyzdy ma? Osy tilektiń bári ózińdiki me? Ár qadamyńdy sanap bastyń ba? Búkil sheshimdi óziń qabyldadyń ba? Ómirińniń ón boıynan seniń qundylyqtaryń menmundalaıtyny ras pa? Ár qadamyńa jaýap bere alasyń ba? Qazir ne qalaısyń? Kesheden bergi qoldaǵy bar búkil dúnıeńdi tolyqtaı óziń tańdap aldyń ba? Sátsizdigińdi kimnen kóresiń? Kútip júrsiń be, ótip ketsin dep tyǵylyp otyrsyń ba, álde ómir súrip jatsyń ba? Sendik ómir seniń kóńilińnen shyǵa ma?
Osy suraqtarǵa shyn jaýap aıta alsań, terezeden basqa kún qaraıtyn bolady. Avtopılot ómirdi keri ysyrasyń. Balama oı úderisterin qosasyń. Shyndap oılansań, mańyzdy degen talaı dúnıeń ýystan sýsyp ketetinin kóresiń.
Bireýde – shyndap revolıýııa bastalady.
Bireýde – baıaý, biraq ózin taný sabaǵy júzege asa bastaıdy.
Bireýde – bolmashy shtrıh kúlli palıtrany ózgertip jiberedi.
Árıne, bul, daǵdarys...
Árıne, bul, jan aýyrtpaı óte salmas...
Árıne, bul, úlken jumys...
Biraq, bul - tamasha jumys. Óz ómirińniń shegine shyǵý. Sen qalamaıtyn, kórgiń kelmeıtin, sezingiń kelmeıtinniń birde biri joq ekenin anyq bilý.
Ańsap, saǵynǵan erek adamdy ǵana qushasyń. Janyń qalaǵan ǵajap ispen shuǵyldanasyń. Sharshaısyń. Biraq bul sharshaýdyń jóni bólek. Rahattanyp sharshaısyń. Qatelesesiń. Biraq túzeısiń. Qulaısyń. Biraq qaıtyp turasyń. Sezimniń myń boıaýly álemine súńgısiń. Jaltaqtamaısyń. Bir jasýshaly, jurt ótirik maqtaıtyn jasandy pozıtıvten arylasyń.
Súıesiń. Aqyrynda janyń men tániń bútindeı sáıkesetin serigińdi tabasyń. Ózińdi deni saý mahabbatpen jaqsy kóresiń. Sendik senimmen eshkimge djıga bıleýge ruqsat etpeısiń. Túrli manıpýlıatorlardyń esebin oıran etesiń.
Óz qolyńmen jasaǵannyń bárin jaqsy kóresiń. Ómirińdi súıesiń. Ózińniń jap-jańa kúnińdi jaqsy kóresiń. Jaqsy aýa raıynyń belgisi dep emes, týǵaly beri jınalyp qalǵan yrym-tyıymnan aryltqan erkindigiń úshin jaqsy kóresiń. Bul múlde jańa kún.
Shamań jetken jerge deıin erkin bol!
Lılıa Grad
Aýdarǵan Shynar Ábilda
"Adyrna" ulttyq portaly
