Okýlıst dáriger Ovsıannıkova otadan keıin: «Dınara, kózińdi túzedik. Alaıda, kóz túbinde kishkentaı lampa sııaqty birdeńe tur. Ne ekenin bilmegen soń, tıispedik», – dep, oń kózinen shyraqtaı janǵan áldebir jaryq sáýleni kórgenin aıtypty.
Táńirdiń adam balasy sheshe almaı kele jatqan qupııalary taýsylǵan ba, sirá?! Osy ýaqytqa deıin, tipti, ǵylymnyń ózi túıinin tappaǵan ǵajaıyptar qanshama?!. Sol ǵajaıyptardyń biri retinde naýqastardy rentgen kózimen emdep kele jatqan Dınara Oryntaıqyzyn atasaq ta bolar.
Eshqandaı medıınalyq arnaıy tekserýsiz emdelýshiniń dıagnozyn tap basyp aıtyp, eshqandaı arnaıy qurylǵysyz, dástúrli jáne halyqtyq medıınany ushtastyra otyryp, Qudaıdyń bergen arnaıy qudiretimen, kózindegi ǵajaıyp sáýle arqyly talaı dertine daýa izdegen jandardyń saýabyna ıe bolyp otyrǵan Dınara emshini bul kúnde Taraz jurtshylyǵy ǵana emes, respýblıka biledi desek, qatelespespiz.
Ol emdeý barysynda adamnyń ish qurylysyn anyq kóredi jáne em jasaǵanda jaranyń aýzyn kóz janarymen kúıdire alatyn kúshke de ıe eken. Al aıaǵy aýyr kelinshekterge qursaǵyndaǵy sábıiniń qyz nemese ul bolatynyn anyq aıtyp bere alady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Halyq jáne rýhanı emshileri mekemesiniń tolyq múshesi Dınara Oryntaıqyzy budan alty-jeti ǵasyr buryn ómir cúrgen, aty ańyzǵa aınalǵan kóripkel, nazary men nazy qalt ketpeıtin Oqshy babanyń urpaǵy eken. Qasıet urpaqtan-urpaqqa aýysyp, ózine qonypty. 30-jyldary ǵumyr keshken ájesi de baqsy bolyp, naýqastardy otpen emdep, talaı adamdy ajaldan arashalapty. Iaǵnı, naýqas jandarǵa, dertine daýa izdegen dimkásterdi emdeý emshiniń ata teginen bar eken.
1984 jyly Dınara áldebir dertke dýshar bolyp, talma aýrýyna ushyraıdy. 14 jasar jasóspirim qyzǵa dárigerler «elirme» (epılepsııa) degen dıagnoz qoıady. Aýrýhanada em qonbaǵan soń, Dınarany anasy Talas aýdany, Maıtóbe aýylyndaǵy ataqty emshi, kóripkel Qojaǵapparǵa aparmaqshy bolady. Qojaǵappar qarııa em-domyn jasap, jas qyzǵa ishirtki jazyp beredi.
«Sen keıin emshi bolasyń. 18-ge tolǵanda men tiri bolsam kelip ketersiń. Tiri bolmasam, kórersiń», - dep shyǵaryp salady.
Qojaǵappar ataǵa qaralǵannan keıin Dınara talma aýrýynan qulan-taza aıyǵady. Mektep bitirip, Jambyl qalasyndaǵy medıınalyq ýchılıege oqýǵa túsedi. Týǵannan oń kóziniń qarashyǵy qısyq bitken boıjetken qatty qysyla bastaıdy. Aqyry kóz dárigeri Ovsıannıkova ota jasap berýge kelisedi.
Ovsıannıkova oń kózge jasalatyn otany qolǵa alyp, kiriskende, nege ekeni belgisiz, qyzdyń aıaǵy jan shydatpaı aýyrǵany sonshalyq, áldekim oń aıaǵyn kesip jatqandaı kúı keshedi. Oń kózge jasalǵan ota sátti aıaqtalǵanymen, Dınara sol kúni oń aıaqtan qalǵan edi…
Al okýlıst dáriger Ovsıannıkova otadan keıin: «Dınara, kózińdi túzedik. Alaıda, kóz túbinde kishkentaı lampa sııaqty birdeńe tur. Ne ekenin bilmegen soń, tıispedik», – dep, oń kózinen shyraqtaı janǵan áldebir jaryq sáýleni kórgenin aıtypty.
Kún ótken saıyn jaǵdaıy nasharlap, ol endi júre almaıtyn halge jetedi. Belinen tómen qaraı býyny ustamaı, beli men denesi eki jaqqa aınalyp ketetin. Dárigerler qyzdyń bolashaǵynan úmit úzedi. Ata-anasy sal bolyp qalǵan qyzyn jer-kóktiń dárigerine kórsetedi.
Biraq, birde-bir dáriger qyzdy aıyqtyra almaıdy. Eki jylǵa jýyq ýaqyt tósek tartyp jatqan Dınarany ata-anasy Jambyl qalasynyń turǵyny Bektur Myńbaev esimdi emshige alyp keledi.
«Toǵyz kún emdeımin. Qyzda árýaq bar. Qudaı jazsa, úlken emshi bolady. Dárigerler kóp qınaǵan eken», - depti Bektur ata. Úsh kúnnen soń qabyrǵa jaǵalap júre bastap, toǵyzynshy kúni aıaǵyna turǵan Dınara emshiliktegi jolyn eń alǵash 14 jasar Mádına esimdi qyzdan bastaıdy. Dárigerler em qonbaǵan soń úmit úzgen qyzdyń betin beri qaratyp, jańa ómir syılaǵan. Mádına búginde úlken qyzmetker eken.
1993 jyly Taraz qalasyndaǵy Ábdiqadyr medresesiniń eki jyldyq kýrsyn bitiredi. Odan ári Buqara men Samarqandta dáris alyp, Taraz qalasyna qaıta oralady. Sodan beri duǵamen de emdeýdi qolǵa alypty. Qasıetti Quran kitabynyń aıat-cúrelerin qoldanyp, syrqattarǵa dem de salady.
«Tek qana kózimdegi sáýleniń kúshimen dertinen aıyǵatyndar bar. Men adamdardyń jazylyp kele jatqanyn da kóremin. Eger em qonbaı, nátıje bolmaı jatsa, ony da jasyrmaı aıtamyn. Barlyǵy da Allanyń qalaýymen. Tek adamdar dertin asqyndyryp kelmese eken dep otyramyn. Asqynǵan aýrýdy jazý ózime de óte aýyr», - deıdi Dınara.
Emshi áıeldiń qazirgi kózi jas kúnindegi sýretterimen salystyrýǵa múlde kelmeıdi. Jyl uzarǵan saıyn kózderiniń sharasy da úlkeıgeni tańdandyrdy. Al emdeý barysynda kózine qara kózildirik kıip ala qoıady. Onyń sebebi, oń kóziniń qarashyǵy rentgen sáýlesin shyǵararda aýnaqshyp turady eken. Bul qubylystan emdelýshi shoshynyp qalýy múmkin.
Dınarany qaraǵan arnaıy bilimi bar mamandar kózinde rentgen sáýlesiniń ushqyndaryndaı kúsh bar dep tapqan. Osy salanyń bilgiri, professor V.M. Inıýshınniń labaratorııasynda da arnaıy tekserýden ótken.
«Naýqasy meńdep, júdep-jadap, úmit sáýlesi óshkeli turǵan jandardyń aýrýynan aıyǵyp, júzin qýanysh kernegenin kórgende, janym jadyrap sala beredi», - deıdi emshiniń ózi.
Dınaranyń emdeý tásili dástúrli medıınadan alshaq emes. Tamyrdy ustap, naýqastyń dıagnozyn dálme-dál, sol sátte qoıady. Aýrýdyń betin Quranmen qaıtarady, shóp qoldanady. Qaterli isik aýrýynan bastap, ishki múshelerdiń barlyq aýrýlaryn, júıke júıeleri, býyn syrqattaryn, áıelder aýrýlary men bedeýlikti, basqa da aýrýdyń talaı túrin emdeı beretin onyń pikirinshe, emshiniń boıynda úsh qasıet bolǵany jón. Atap aıtqanda, dindi de, medıınany da, halyqtyq dástúrdi de ushtastyrý kerek. Dinnen habary joq emshi – emshi emes.
Qazaqstannyń ár qıyrynan shybyn janyn shúberekke túıip kelip, qulan-taza aıyǵyp ketken adamdardyń alǵysy emshiniń tilek kitabynda jetip artylady.
Búgingi tańda Dınara emshiniń esigin toryǵandar men jolyna qaraǵandar da kóp eken. Ol árbir emdelýshige jeke-jeke ýaqyt bólip, árqaısysyna óziniń dertine qaraı tıisinshe bólek-bólek em qoldanady.
Dınara emshiniń endigi bir maqsaty óziniń tylsym kózi týraly ózi de tolyq bilgisi keledi. Ǵylymı túrde arnaıy mamandar syryn bilip berse degen ol, bul ǵajaıyptyń qupııa bolyp qalǵanyn qalamaıdy.
Emdelýge yqlas tanytýshylar úshin emshiniń baılanys nómeri mynandaı: 8 775 695 06 40, 8 771 856 93 15.
Naýryzbek SARShA
