Ózim ǵana bilip qoımaı, ózgege de úıretemin

1795

- Aqnıet Rýsylanqyzy, eń aldymen ýaqyt bólip suhbat berýge keliskenińiz úshin aıryqsha alǵys aıtamyz. Áńgimemizdiń basynda ózińzdi tanystyra ketseńiz. Qaıda týyp óstińiz, qaıda bilim aldyńyz?

- Meniń esimim Aqnıet. Sizderge de rahmet. Men Aqtóbe qalasynanmyn, Astana qalasynda bilim aldym. 3 jyldan beri adamdarǵa aǵylshyn tilin úıretip kelemin. Qazirgi tańda bizdiń @world_english_kz onlaın kýrsty 2000-nan astam úırenýshi sátti aıaqtady. Mamandyǵym- fılolog. Amerıkada júrip aǵylshyn tiline qatty sińisip kettim. Keıin osy tildi úıretemin dep sheshim qabyldadym.

- Qadyr Myrza Áliniń maqal bolyp taraǵan “Ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette” degen óleńi bar. Aǵylshyn tilin úırenýge ne túrtki boldy? Jáne búgingi deńgeıge jetý úshin qansha ýaqyt jumsadyńyz.

- Aǵylshyn tiline 11-synyptan qyzyǵa bastadym. Biraq alǵashqy 1 jyl onsha úırene qoımadym. Sebebi naqty qajettilik bolmapty. Keıin, qalaı Amerıkaǵa baram dep sheshim qabyldadym, til úırený proesi tez ári nátıjeli júre bastady. Sondyqtan, sizderge keńesim, til úırenbes buryn naqty qajettiligińizdi anyqtap alyńyz. Mysaly, Men aǵylshyn tilin shetelde , Edınbýrgte oqý úshin úırenemin  ne aýdarmashy bolamyn degen sııaqty naqty maqsat bolýy kerek. Ol sizdi únemi alǵa jetelep turatyn kúsh bolady. Sol Amerıkaǵa baram degenge sheıin 2 jyl oqyppyn. Baram degennen keıin 1 jyl oqydym. Negizi naqty josparmen, júıemen júrseń 1 jylda óte jaqsy deńgeıde meńgerýge bolady. Estigen bolarsyz, oqyp júrgenime 5 jyl boldy, áli sóılemeımin deıtinderdi, bul sol júıe joqtyǵynan bolady. Úırenip kele jatady da, jartysynan tastap ketedi, al til umytylady, keıin basynan bastaýǵa týra keledi. Mende alǵashqy 2 jylda solaı boldy. Al, 3-jyldy tolyqtaı til úırenýge jumsadym.

- “Aǵylshyn tilin úırený kerek edi” degendi jastardyń bári aıtady. Biraq, bári jalǵastyrmaıdy. Bul tabansyzdyq pa joq álde úırený ádistemesindegi qateliktiń sebebi me?

- Ádisten emes, ár adamnyń ózine, nıetine baılanysty. Úırenem, degen adam jaýapkershilik alýy tıis, óz- ózine talap qoıa alýy tıis. Bizge keletin stýdentter jazady, motıvaııa jetispeıdi dep. Biraq men aıtamyn, motıvaııa ýaqytsha nárse. Bunda tek óz-ózińe jaýapkershilik alyp, tártip bolýy tıis. Biz stýdentterge motıvaııa da beremiz, biraq ol tez bitip qalady. Sondyqtan, talap qoıamyz. Eger 3 sabaqtan artyq úı tapsyrmasyn jibermese, toptan shyǵaramyz deımiz. Sebebi, bizge de, stýdentterge de nátıje kerek qoı. Bizge stýdentter osy sebeppen de kóp keledi.

Biraq, ádisten de qate bolýy múmkin. Al, ol qateni taýyp, til úırenýdiń ózine tıimdi jolyn tabý- bul úırenýshiniń jaýapkershiligi. Qazir, aǵylshyn tilin úırenýdiń ádisteri óte kóp. Barlyǵyna júgire berýge bolmaıdy. Úırenýshi ózime unaıdy degen 1-2 ádispen júrip otyrýy tıis. Til úırený jeńil túrde, súıikti is túrinde bolýy kerek. Mysaly, maǵan kitappen úırengen unamaıdy. Maǵan, kıno jáne ánmen úırengen unaıdy. Tıisinshe, ózime unaıtyn nársemen aınalysqandyqtan aqparatty jeńil qabyldaımyn.

- Keıbir qoǵamdyq ortada jastar aǵylshyn tili magıstratýraǵa túsý úshin ǵana kerek sekildi sezinedi. Aǵylshyn tilin bilý arqyly siz ben bizdiń zamandastarymyz naqty ne utady?

-  Úırenýshiler kóbine bári úırenip jatyr sosyn úırenemin nemese maqtan úshin oqıdy. Aǵylshyn tili naqty ne úshin qajet ekenin bilmeıdi. Rasynda, aǵylshyn tiliniń beretin múmkindikteri kóp. Shetelde bilim alý qazir óte qoljetimdi. Tegin grant usynatyn oqý oryndary kóp. Tipti, Eýropanyń keıbir elderinde bilim alý tegin. Eń basty sharty- aǵylshyn tilin bilý. Sol sııaqty, statıstıka boıynsha aǵylshynsha biletin mamandar eki ese joǵary jalaqy alady eken.Shetelde jumys jasaýǵa múmkindik beredi. Meniń bir tanysym, Vetnamǵa muǵalim bolyp qaıtty. Sol sııaqty oqý bitirgende jumys izdep qonaq úıge barǵanmyn. Meni qabyldaǵan sheteldik maman aýysymmen kelgen eken. Óz- ózińdi kórsetseń, aǵylshynsha jaqsy sóıleı alsań, sen de bara alasyń dedi. Saıahattaýdyń ózinde aǵylshyn tili úlken plıýs. Men úshin, meniń saıahatymnan qyzyqty estelikterdiń barlyǵy adamdarmen baılanysty. Al adamdarmen aǵylshynsha sóılesesiń. Ár eldiń adamdarymen tanysqan- dúnıetanymyńdy ózgertedi. Múmkindikter tolyp jatyr, tek aqparat izdený kerek

- Aǵylshyn tilin úırenýde nemese AQSh-qa barǵanda qandaı bir qıyndyqtar, esten ketpes qyzyqty oqıǵalar boldy ma?

-   Asa qıyndyq bolmady. Kishkene tildik barer boldy. Amerıkaǵa bararly úıde ózime senimdi bolyp shyqqanymmen, tildik ortaǵa birden sińisip kete almadym. Uıalý, qorqý boldy. Sondyqtan, til úırený úshin eń birinshi tildik barerdi jeńý kerek. Ony bilmeseń, qansha jerden 10000 sóz bil, grammatıkadan myqty bolyp tursań da, sóıleı almaısyń. Ózimniń basymnan ótkendikten 2 aılyq kýrsty praktıkalyq aǵylshyn tiline negizdedim.

Shyny kerek, maǵan ortaǵa sińisip, sóılep ketýge ortanyń ózi kómektesti. Amerıkandyqtar óte ashyq, kóshede bir- birin tanymaıtyn adamdar sóılesip, dos bolyp kete beredi. Júzderi jarqyn, únemi kúlip júredi. Adamdary ashyq bolǵasyn, men de ashyla bastadym. Kóshedegi adamdarmen adamdasyp, kezdesken jandarmen tanysyp bastadym. Olar seni durys sóılemediń dep eshqashan da synamaıdy. Óıtkeni, Amerıka ár jaqtan jınalǵan adamdar. Iaǵnı, aǵylshyn tili kóbisiniń ana tili emes. Sondyqtan, akentpen sóıleý, qate jiberý - qalypty nárse.

Keıin ózim praktıka jasaıtyn adam izdep bastadym. Kúnde kofe alýǵa baratyn Starbakstyń kassırin dos qylyp aldym. Jumystaǵylarmen barynsha ashyq bolýǵa tyrystym, barlyǵymen jaqyn dos bolyp kettim. Kezdesýlerge bardym, kınodaǵydaı vechırınkaǵa bardym

Qalyp barady... úısizdermen (bomj) sóılesken maǵan jaqsy praktıka boldy. Jumystan qaıtatyn jolda únemi tolyp úısizder otyratyn. Basynda qorqatynmyn, óıtkeni úıge sheıin artymnan júretin. Sóıtsem, “sen qoryqpa bizden, mynaý qaýipti kóshe bolǵandyqtan shyǵaryp salyp jatyrmyz” deıdi. Sosyn bosqa qaıtpaı osylarmen praktıka jasaıynshy dedim. Bomj degenge artyq nárse oılamańyzdar, onda bomj bolý- ómir salty jáne qalypty nárse. Men áńgimelesken bomjdarda óz hıkaıalary bar, qyzyqty jandar bolatyn.

- Aqnıet, jalpy aǵylshyn tilin úırenýde orta mańyzdy ma? Ortasyz úırenýge bola ma?

- Orta mańyzdy. Biraq ortasyz úırenýge de bolady. Sebebi, barlyǵymyzda birden shetelde turýǵa múmkindik bola bermeıdi ǵoı. Sondyqtan, ol ortany óziń qalyptastyrý kereksiń. Aıtpaqshy, aınalańdy aǵylshyn tiline qorshaý tez nátıje beredi. Tek ony kúndelikti ádetke aınaldyrý kerek. Qalaı orta qalyptastyrýǵa bolady: sheteldik dostar tabyńyz. Mysaly, Speaky qosymshasy arqyly álemniń ár jerinen praktıka jasaıtyn dos tabýǵa bolady.  Aǵylshynsha kıno kórý arqyly sol ortaǵa enýge bolady. Aǵylshynsha án tyńdaý, kúndelik jazý, óz-ózińdi vıdeoǵa túsirip aǵylshynsha sóıleý, telefonyńdy aǵylshynshaǵa aýystyrý syndy ádisterdi qoldansańyzdar bolady.Men úırenip júrgende aǵylshynsha praktıka jasaýǵa bar múmkindikti izdedim. Astanaǵa kelgen Amerıkandyqtardy taýyp alyp, sol kisilermen aralastyp, qosymsha arqyly sheteldik dostar taptym, ıaǵnı, úırenip júrip ómirde birden qoldanǵan tez nátıje beredi.

- AQSh-ta bilim aldyńyz, ómir súrdińiz. Eki el jastarynyń bilimge, ómirge degen kózqarasynda uqsastyqtar bar ma?

- Amerıkandyqtardyń ómirge kózqarastary tym erkin. Maǵan osynysy unaıdy. Seniń ne kıgenińde, qalaı ómir súretininde eshkimniń sharýasy joq. Jáne ol stidenttik ómirde de baıqalady. Óz kózqarasyńdy qorǵaı alasyń, qaı jaǵynan alsaq ta tańdaý jasaı alasyń. Muǵalimdermen de erkin sóılese alasyń. Tipti muǵalimder senimen birge lanch ishýge qarsy bolmaıdy.

- Áleýmettik jelide óte belsendisiz, vıdeolar, qysqa posttar salyp, tipti, sýpermarkette júrip te oqýshylarǵa sabaq túsindirip júredi ekensiz. Bul úlken jaýapkershiliktiń kórnisi dep esepteımin. Kýrs týraly aıta ótseńiz.

- Iá, oqýshylardyń barynsha jan- jaqty bolǵanyn qalaımyn. Aǵylshyn tiliniń beretin múmkindikterin paıdalansa eken deımin. Kýrsqa keletin bolsaq, 2000-nan asa stýdentterimiz bar. 80% nátıje kórsetedi. Ol, sol arnaıy júıeniń, durys jospar jáne qoıylǵan talaptyń nátıjesi. Biz arnaıy kitaptar arqyly oqytpaımyz. Kýrsty ózim jınaǵan tájárbıege súıene otyryp, eń qajetti aqparattarǵa negizdedim. Sonymen qatar, keri baılanystyń bolýyn, úırenýshilerdiń praktıka jasaýyn basty orynǵa qoıamyz. Iaǵnı, ár úırenýshi kýratormen jeke jumys jasaıdy.

- AQSh ýnıversıtetterine qalaı oqýǵa túsýge bolady? Oqý aqysy, grant sany qansha, emtıhan túri qandaı formada ótedi?

- AQSh- qa oqýǵa túsý ońaı nárse emes. Biraq, múmkin. Tek aqshasy barlar, tym aqyldylar túse alady dep oılaýdyń qajeti joq. Aqparat izdenip, maqsat qoıyp jumys jasasa, barlyǵynyń qolynan keledi. Túsýdiń qandaı joldary bar? Shetelde oqyǵyńyz kelse 1-2 jyl buryn erterek qımyldaǵanyńyz jón.Birinshiden AQSh ýnıversıtetterine qatysty aqparat izdenip, qyzyqtyrǵan oqý oryndarynyń jeke saıtyna kirý, jeke saıttarynda stıpendııaǵa qatysty málimet bolady. Sonda etap- etap boıynsha barlyq aqparat kórsetiledi. AQSh oqý oryndary tegin bilim usynbaıdy. Biraq, stıpendııa barynsha kóp bólinedi. Jáne ol stıpendııa óziniń laıyqty ekenin kórsetkenderge beriledi. Al, óz- ózińdi kórsetýdiń joly- erekshe ári naqty jazylǵan motıvaııalyq hat.  Motıvaııalyq hatty sheteldik kez kelgen oqý orny suraıdy. Tolyǵyraq, izdenip kórińizder. Budan bólek “Fulbright” baǵdarlamasy bar. Tegin bilim, áýe bıleti, turatyn úı, 2000$ kóleminde stıpendııa usynylady. Jalpy shetelge túsýdiń negizgi sharttary: aǵylshyn tilin bilý (IELTS, TOEFL), motıvaııalyq hat, rekomendaııalyq hat jáne jaqsy úlgerim. Eń bastysy, ár nársege ıkemdi bolyp, aqparat izdep , ýaqytyly qımyldaý.

- Aǵylshyn tilin úırensem dep júrgen zamandastaryńyzǵa ne aıtasyz?

- Tek sáttilik tileımin! Eń bastysy - tabandy bolsańyz, naqty qajettigińizdi anyqtap maqsat qoısańyz, óz- ózińizge talap qoıa bilseńiz, qalǵany ózdiginen júredi.

- Áńgimeńizge kóp rahmet, sizge tolaǵaı tabys tileımiz. Eńbegińiz jemisti bolsyn.

- Sizge de raqmet. Barlyǵyńyzǵa sáttilik tileımin.

Nurbol Muratbekuly,

“Adyrna” ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy