Qazaqstandyq Eýrazııa-1 arnasy reıtıng qýýdyń jolyna tústi me, sońǵy ýaqytta tok shoýlar men túrli kerekti kereksiz baǵdarlamalar sanyn arttyrdy. Solardyń biri jáne jurttyń narazylyǵyn týdyrǵan, jabylýyn talap etken «Neke syry» baǵdarlamasy.
Telearnanyń resmı saıtyna nazar salsańyz, kórkemóner, kóńilashar baǵdarlamalary, gýmanıtarlyq jáne jańalyqtar janryn kórermenge usynatynyn aıtady. Al teledıdardy ashsańyz, sanany ýlaıtyn, ulttyq qundylyqtan jurdaı shoýlardan kóz súrinedi.
Arnanyń baǵdarlamalaý saıasatynda «aǵartýshylyq, zııatkerlik, oıyn-saýyq janryndaǵy mádenı baǵdarlamalarǵa basymdyq beriledi» dep kórsetilipti. «Neke syry» baǵdarlamasyn qarap otyrǵan kórermen bul baǵdarlamanyń qandaı janrda, qandaı baǵdarlamalaý saıasatymen úndesetinin ajyrata almasy sózsiz.
«Ánshi Qaırattyń áıeli júrgizedi, kelin men ene syılastyǵynyń úlgisin kórsetip, tájirıbesimen bólisedi» dep jalaýlata jarnamalaǵan bul baǵdarlamaǵa kórermen «topas baǵdarlama» dep baǵa berdi. Kelin men eneniń syılastyǵyn osylaı "kórsetse", basqa dúnıeni baǵdarlama júrgizýshisi Juldyz qalaı kórsetpek?
Jurt nege «Neke syry» baǵdarlamasyna «topas baǵdarlama» dep baǵa berdi?
Reıtıng qýý degen osy eken degen be, arna baǵdarlama júrgizýdiń tizginin jýrnalıstıkadan habary joq Juldyz Ábdikárimovaǵa ustatypty. Qaırattyń áıeli júrgizetin baǵdarlama bolǵany úshin teledıdarǵa telmirgender ártister men jasandylyqqa tunǵan dúnıeni shyndaı etkisi kelgenderdiń áreketin anyq baıqady. Stýdııaǵa kelgen keıipkerlerdiń sóz saptaýy men júrgizýshiniń saýatsyz suraqtarynan qulaq tunady. Ana tilinde saýatsyz sóıleıtinderdi jalpaq jurttyń aldyna shyǵarý - memleketti quraýshy qazaq ultyn syılamaý emes pe?
Qazaq aýdıtorııasynyń tamyryn dóp basamyz dep sanasa kerek, nesıe, alqash kúıeý syndy taqyryptar tańdalypty. Alaıda baǵdarlamada shynaıylyqtyń sheti de joq. Sodan bolsa kerek, «Neke syry» á degennen syn tezine ushyrady. Juldyzdyń bir saryndaǵy úni men orynsyz suraqtary baǵdarlamany tipti alǵysyz etip tastaǵanyn ańǵarý esh qıyn emes. Bulardyń bárin eleń kórmegen «Neke syrynyń» avtorlary kórermenniń tóbesinen jaı túskendeı etpekke tyrashtanǵany sonsha, jubaılardyń tósek qatynasyna qatysty taqyrybyn telearnaǵa shyǵarady. Jurt shý etti. Mynadaı «topas» baǵdarlamany jabý kerek dep ashýǵa da mindi. Tómende sol pikirlerdiń sanaýlysyn ǵana nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz:
«Jabylsyn, myna topas baǵdarlama? Qazaqty mazaq etýdi taǵy bastadyńdar ma?»
«Ótirik baǵdarlamaǵoı,adamnyn mıyna kirip shyqpaıdy tipti enesi 68 jasta kelini 64 jylǵy apammen birge oqydym deıdı, jáne 16 jasta týrmys qurdym deıdi endi kaı sózi shyn? Kishkene ótiriktide durystap qurastyrý kerek edi»
«Oıbaı, endi turatyn-turmaıtyndy, qosylǵan-qosylmaǵandy shyǵaratyn boldyńdar ma?»
«Taǵy ne qaldy kórsetilmegen?», «Qaıyn ápkesi kelgenshe senip otyr edim, qaıyn ápkesi kelgesin spektakl sııaqty bolyp ketti. Sózderi jasandy bolyp ketti»
«Juldyz, óte uıat, ata-eneń qalaı ruqsat berdi eken, mynadaı baǵdarlamany júrgizýge?»
«Mýndaı kenes aıtkan psıholog tegın kenes bersede almas edım.Ozın syılamagasyn osylaı boldy degenı nesı,myna psıolygtyn ozıne psıholog kerek koı» deıdi.
«Vırýstan qorqyp júrsek, mynalar dene múshesimen alysqany nesi?»
Tósekti aıtyp reıtıng qýýdyń jantalasyn kórsetti
Kúıeýimen bir jyldan beri tósektes bola almaı júrgen áıel stýdııaǵa kómek surap kelipti. Sóıtedi de, onyń kúıeýi nege áıeline jolamaı júr degen suraqqa jabylyp jaýap izdeıdi. Baǵdarlamanyń sarapshylary akter, bloger, redaktor, sportshy, ýrolog sııaqty taqyrypqa qatysy shamaly adamdar. Stýdııa «áıelińmen tósektes bolýǵa mndettisiń» degen saryndaǵy shýǵa tunady. Bul ne? Qazaq qashan jubaılardyń jeke máselesine aralasyp edi? Qaı atamyz tóseginiń durys emesin el talqysyna salyp edi? Reıtıng qýýdyń jóni osy eken dep, shekten shyǵýǵa bola ma?
Baǵdarlamanyń sharyqtaý shegi stýdııaǵa Raýzanyń kúıeýi Arman kelgende bastaldy. Júzin maskamen jasyrǵan Armandy «Igilik» jýrnalynyń bas redaktory Merýert Áıtenova turpaıy suraqtarymen túırep, tipti «sen túgili alpystaǵy aǵalaryń kún saıyn sekirip jatqanda, saǵan ne joq. Ómirdiń máni, adamnyń paryzy» deı kele, «tósek qatynasy durys emes áıel dámdi tamaq ta jasap bermeıdi» dep aıǵaılaǵany estir qulaqqa túrpideı tıdi. Úlken de, kishi de qaraıtynyn eskersek, mynadaı sózderdiń teledıdadardan aıtylýy mádenıetsizdiktiń de shyrqaý shegi desek, artyq bolmas. Óıtkeni myń jerden basqa ultqa eliktesek te, qazaq qoǵamynyń mynadaı dúnıelerdi qabyldaı qoıýy ekitalaı.
Qara pıardyń nanyn jeý qanshalyqty qısyndy?
Árıne, bul baǵdarlama jurttyń qyzý talqysyna tústi. Árıne, telearna sol qyzý talqynyń ózin qara pıarǵa balap, ármen qaraı otqa maı quıǵandaı etip esire túseri sózsiz. Bulsózimizge «Qalaýlym» degen esi bar adam qalamaıtyn baǵdarlamany dálel retinde aıtýǵa bolady.
Baıqasańyz, osyndaı shoýlar men arzanqol baǵdarlamanyń kórermeni -alys aýyldaǵy zeınetker men kelin-kepshik, jastar. Kóreıin dep kórmeıdi, amalsyz kórýge májbúr. Nege? Sebebi, basqa kóretin eshteńe joq. Internet jelisi turmaq, baılanys jelisi joq aýyldyń halqy osyndaı mazaq, topas shoýlardy kórmegende, qaıtsin?
Mine, telearnalar da osy jaǵyn jaqsy biledi. Sol sebepti de oıdan qyrdan kóshirip alǵan dúnıelerin kórermenniń aldyna ıtke súıek laqtyrǵandaı tastaı salatyn bolǵan. Tanymdyq, tárbıelik máni bar baǵdarlama qazir telearnalarda saýsaqpen sanarlyq. Óıtkeni sońǵy on jyl kóleminde arnalar «halyqty topastandyrý» saıasatyn qarqyndy júrgizip, endi sonyń jemisin «jeýde». Túkke paıdasy joq serıaldar men shoýlardy jurttyń sanasyna synalap engizip, jipsiz baılaı berdi, baılaı berdi. Nátıjesi mine! Aıǵaılatyp taqyryp qoıyp shaqyrsa boldy, kórermeni lyp etip jetip kele qoıady. Kórermendi qurmettep, syılap jatqan telearna joq. Esesine «neni berse, qylǵytyp juta beretin» kórermeni bar. Eń ókinishtisi, úlkendermen birge osyndaı arzan shoýlardy balalarymyz da eriksiz «tamashalaıtyny». Osyndaı baǵdarlama kórip ósken urpaqtan erteń kim shyǵady? Bulaı kete bersek, ulttyǵymyzdyń tamtyǵy da qalmaıdy ǵoı?! Qalaı etpek kerek, siz ne aıtasyz, qurmetti oqyrman?
Asyljan MAMYRBEKULY,
«Adyrna» ulttyq portaly.
