Álemdegi eń aıtýly Nobel syılyǵyna ıe bolý – kez kelgenge buıyra bermeıtin baq. Ǵalymdar, ónertapqyshtar, aıtýly qalamgerler bul syılyqqa qol jetkizýdiń mańyzyn onyń qomaqty syıaqysynan izdemeıdi.Áıtse de, qaıtalanbas jańalyǵymen álemdi tańdandyrǵan jandarǵa beriletin bul syıaqy kim-kimge bolsyn bonýs ekeni sózsiz. Keıbir oıshyldar mundaı bonýs pen onyń ataǵynan bas tartyp ta jatady. Al syılyqty qabyldap, qarajatyn qolǵa túsirgen kelesi toptaǵylar tabysyn árqandaı maqsatqa jumsaıdy.
Nobel laýreattarynyń kópshiligi syıaqysyn qaırymdylyqqa ótkizedi. Máselen, nemis dárigeri, teolog jáne mýzykatanýshy (1957 jyly) Albert Shveıer alǵan aqshasyna Lambertte (búgindeGabon) leprozorıı saldyrdy. Bul leprozorıı memorıaldyq murajaıǵa aınalyp, áli kúnge qala turǵyndaryna qyzmet kórsetip tur.
Al bizge esimi óte jaqsy tanys, syılyqtyń 1990 jylǵy ıegeri Mıhaıl Gorbachev qolyna túsken qarajattyń bárin bıýdjetke aýdarǵan. Barlyq qarajat Reseı, Ýkraına jáne Belorýssııa aýrýhanalarynyń qurylysyna jumsalǵan.
1922 jylǵy laýreat atanǵan norvegııalyq Frıtof Nansen qarajattyń basym bóligin (80 myń dollar) Reseıdiń úzdik eki aýyl sharýashylyǵy stanııasyna jańa jabdyq satyp alý úshin syıǵa tartty. Qalǵan 30 myń dollaryn Túrkııadan kelgen armıan jáne grek bosqyndaryna kómek kórsetýge jumsaǵan.
1979 jyly bul syılyqty talaı izgi áreketimen álemdi moıyndatqan Tereza ana ıelengen. Tereza ana bul joly da óz syılyǵyn qaırymdylyqqa jumsaǵan. Ol barlyq aqshany kedeıler úshin baspana salýǵa, sondaı-aq 2 myń úısiz-kúısiz júrgen jandarǵa Rojdestvolyq túski as berýge paıdalanǵan.
Orys halqynan eń alǵash ret 1904 jyly Nobel syılyǵyn alý Ivan Pavlovqa buıyrdy. Ol barlyq aqshasyn ǵylymnyń órkendep, damýyna arnaǵan. Fızıologııa ınstıtýtyn ashyp, ony 1936 jylǵa deıin ózi basqarady.
Mıkrobıolog Mechnıkov te qarajatyn Pavlov sekildi ǵylymǵa, naqtyraq Parıjdegi Paster ınstıtýtynyń damýyna bóldi. Ózi de sol jerdegi zerthanalardyń birin basqardy. Onyń bul úlgili isin Jores Alferov (1965) pen fızık Andre Mıshel Lvov (2000) jalǵastyrdy.
Ádebıet atalymy boıynsha Nobel syılyǵynyń eń alǵashqy laýreaty Rene Fransýa Arman Sıýblı-Prıýd (1901) ómiriniń sońyna deıin, alty jyl boıy aqyndarǵa óziniń atynan syılyq úlestirip ótti.
Gabrıel Garsıa Markes (1982) Kolýmbııa men Meksıkada jýrnal shyǵarýdy bastap, syıaqysyn bızneske saldy.
Al Aleksandr Soljenıynniń áreketi bularǵa múlde uqsamaıdy. Ol ózgeler sekildi emes, syıaqysyn bankte jyldar boıy saqtap, Amerıkaǵa kóshken sátinde Vermont shtatynan úı-jaı satyp alady.
Laýreattar arasynda qarjysyn óz hobbılerin damytýǵa jumsaǵandary da bar. Máselen, Rıchard Roberts (medıına boıynsha) – krıketke arnalǵan alań saldyrsa, Franko Modılıanı (ekonomıst)ózine ıahta satyp alady, al bıohımık Pol Ners óziniń súıikti motoıklin qurastyrady.
Al siz Nobel syılyǵyn alsańyz ne ister edińiz?
Aıjan Qurmanbaı, “Adyrna” ulttyq portaly
