Olımpıada chempıony Shámil Serikov Qonaevqa qandaı saýal qoıdy

1682

Búgingi bizdiń keıipkerimizdi shıraqtyǵy men erekshe talanty úshin uly balet ártisi Rýdolf Nýrıevpen jıi salystyratyn. Ókinishke qaraı, 1989 jyly 33 jastaǵy Shámil Serikov ózine-ózi qol jumsap, bul dúnıemen qosh aıtysty. Sizderdiń nazarlaryńyzǵa grek-rım kúresinen Olımpıada chempıony jáne elge tanymal sportshy Shámil Serik týraly estelikter usynamyz.

Olımpıadaǵa deıingi aýyr jol

Bala kezinde dene bitimi aryqsha kelgenine qaramastan, bapkerler almatylyq balanyń boıyndaǵy talantty birden baıqaıdy. Erekshe tehnıkasy úshin ony "boz kilemdegi Nýrıev" dep jıi ataıtyn. Mamandar bozbala balýan kúrestiń ádis-tásilderin erte jastan meńgergenin atap ótip jatty. Áıtse de Serikov úshin jasóspirimnen eresekter sportyna aýysý ońaıǵa soqpady.

1978 jylǵa deıin Shámildiń aýyz toltyryp aıtarlyqtaı úlken jeńisteri bolmady, ol jekpe-jekterde merziminen buryn jıi jeńiletin. Tek 1978 jyly ǵana bolashaq Olımpıada chempıony Mehıkoda álem birinshiliginde jeńis tuǵyryna shyǵyp, álemge ózin tanytty. Osy jeńisten keıin Shámildi eshkim toqtata almady.

Alaıda Olımpıada aldynda Serikovtiń qolyna syzdaýyq shyqty. Sonyń kesirinen tórt jattyǵýǵa bara almady. Dúbirli dodaǵa sanaýly kúnder qaldy, Olımpıada chempıony Vıtalıı Konstantınov óz básekelesin almastyrýǵa daıyn edi. Biraq, KSRO quramasynyń dárigerleri Serikovti emdep shyqty. Sonyń arqasynda ol sporttyq mansabyndaǵy eń basty jeńisine qol jetkizdi.

Kópten kútken jeńis

Onyń Olımpıada boz kilemindegi jeńisti "bıin" eshbir atlet toqtata almady. Máskeýde Shámil Serikov óz qarsylastaryn oınap júrip jeńdi. Alty jekpe-jekte tórt ret merziminen buryn jeńiske jetti. Olımpıada-80 fınalynda qazaq balýany álem chempıonattarynyń úsh dúrkin júldegeri polıak Iýzef Lıpennen aılasyn asyrdy.

"Máskeýdegi Olımpıadada Shámil alty kezdesý ótkizip, barlyǵynda top jardy. Onyń tórteýin merziminen buryn aıaqtady. Álemniń eń úzdik balýandary Shámilmen beldeskende, bala sııaqty qaýqarsyz bolyp qalatyn. Serikovke ıtalııalyq Antonıo Kaltabıano men polıak Iýzef Lıpen ǵana myqty qarsylas boldy, biraq olardyń ózi Shámildiń kúres tásilderine qarsy tura almady. 1980 jylǵy Olımpıadada Serikovti jeńý múmkin emes edi!", - dep eske aldy kúresten sport sheberi, Qazaqstanǵa tanymal balýan Baýyrjan Kúljanov.

Máskeý Olımpıadasynda dısk laqtyrýdan qola ıelengen Tatıana Lesovaıa Serikovtiń óte uıań, biraq sportqa óte adal adam bolǵanyn atap ótti.

"Áli esimde, Qonaevtyń qabyldaýynda bolǵan edik. Sol kezde Shámil Serikov odan: "Jıyndarǵa basqa elderge barmas úshin Qazaqstanda óz bazamyzdy salýǵa bola ma?" dep surady. Bul másele sol jyldary kóterilgen edi –  áli kúnge deıin óz bazamyz jetkilikti emes", - deıdi ataqty sportshy.

Quramadan nege shyǵyp qaldy

Olımpıadadan keıin bergen bir suhbatynda Serikov "jeńister meni burynǵydaı qýantpaıdy" degen eken. Sharshaý, qulazý jáne muń – sportshy odan keıingi sátsizdikteriniń sebebin dál osylaı túsindirgen.

1981 jyly mamyrda Serikov sportshylarmen birge BAM-ǵa barýdan bas tartty. Osylaısha basshylyqtyń buıryǵyn buzdy. Qurama basshylyǵy muny keshirmedi, sportshyny komandadan shyǵaryp tastady. Stıpendııasyn da toqtatty, osydan keıin Serikovke otbasyn asyraý qıynǵa soqty.

Problemalar birinen soń biri úıildi. Keńes ýaqytynda el quramasynan sportqa qatysy joq sebeptermen shyǵyp qalý Otandy satqanmen teń edi. Balýandy, tipti, Aýǵan soǵysyna attandyrmaq bolǵan.

Munymen qosa Serikovti denesindegi jaraqattary mazalaı bastady. Sportshynyń súıegi, qabyrǵasy, buǵanasy synǵan – denesinde saý jeri joq edi. Dál sol sátte ol qamqor jandardyń kómegimen Qapshaǵaıdaǵy sport mektebine jumysqa turady. Ol jerde úsh jyl eńbek etedi.

Ómirindegi sátsizdikter men aýyrtpashylyqtar uly sportshynyń saǵyn syndyrdy. 1989 jyly 22 qarashada ol óz-ózine qol saldy...

Jaqsynyń isi ólmeıdi

"Bir kezde ózimdi tuǵyrdyń bıigine kótergen bapkerlerim tárizdi men de baqytqa kenelgim keledi", - dep armandaǵan eken Serikov.

Shámildiń uly Tımýr Serikov ákesiniń isin jalǵastyryp, grek-rım kúresinen bapker atandy.

"Men ákemdi balýan retinde tanyǵan joqpyn. Men áli kúnge deıin ony sportshy retinde zerttep kelemin. Ákemmen jaqyn tanys bolǵan adamdar maǵan jıi kezdesedi. Olar ákem jaıly men bilmeıtin estelikterdi bólisedi. Sportta bıik asýlardy baǵyndyrý qanshalyqty qıyn ekenin uǵynǵan bapker retinde men ákemniń osy jolda qansha kúsh jumsap, qandaı qıyndyq eńsergenin túsinemin", - deıdi kishi Serikov.

Tımýr Serikov ómiriniń teń jartysyn ákesiniń avtorlyq oqytý ádistemesi bar klýb ashý josparyn júzege asyrýǵa arnady. Qazir Almatyda kishi Serikov negizin qalaǵan "Aıý" balalar kúres klýby jumys isteıdi.

Aıta ketsek, Qazaqstanda jas sportshylar arasynda grek-rım kúresinen Shámil Serikovti eske alýǵa arnalǵan halyqaralyq týrnır ótedi.

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy