Ár úıde bolýy tıis 6 gúl

1660

Úı gúlderi bólme men keńselerdi bezendirip qana qoımaı, aýany ottegimen qanyqtandyrady. Sonymen qatar, zııandy zattardy ózine sińirip, sýyq tııý men depressııadan qorǵaıdy. «Adyrna» ulttyq portaly  bólmege asa qajet úı gúlderin nazarlaryńyzǵa usynady:

Aloe

 

Bul úı gúli lınoleým shyǵaratyn zııandy zattardy óz boıyna sińiredi. Túnde ottegini kóp óndiredi,sol sebepti ony jatyn bólmege qoıǵan durys. Ejelgi zamannan bastap adamdar aloeni sáttilik ákeledi, jaman adamdar men zulym kúshterden qorǵaıdy dep sengen. Bul gúl qonaqtardy unatpaıdy, sondyqtan ósimdikti kózge kórinbeıtin etip jasyrǵan durys. Gúldiń kóp qyrly dárilik qasıetterin aıtpaý múmkin emes. Aloe  - úıdegi jedel járdem. Onyń shyryny bas aýrýyn, as qorytý joldarynyń aýrýlaryn emdeýde qoldanylady.

Geran ( pelargonııa )

Geran - qarapaıym jáne tańqalarlyq paıdaly gúl. Onyń japyraqtarynan kompress jasaý arqyly  muryn, otıt, bas aýrýy jáne dene jaralaryn emdeýge bolady . Al shyrynynan emdik balzam jasaıdy. Qyzǵylt, qyzyl jáne aq gúldermen gúldeıtin, jalbyz, raýshan, lımon, alma jáne sıren ıisterin shashatyn bul tamasha ósimdik búginde óte joǵary baǵalanady. Geran sizdiń úıińizdi sándep qana qoımaıdy. Gúl toqtap qalǵan aýany sergitip, ony ylǵal men patogendik mıkrobtardan saqtaıdy, al jazda shybyndardy qorqytady. Gúldi as úı men jatyn bólmege qoıýǵa bolady.

Kaktýs

Bul ekzotıkalyq ósimdikti ejelgi ýaqytta taǵam retinde jegen. Odan dári-dármekter jasalyp, ıneleri tis tazartqysh retinde qoldanylǵan. Fen Shýıdiń aıtýynsha, bul gúl jınaqtaýdy beıneleıdi, óıtkeni ol ylǵaldy óte únemdi jumsaýdy biledi. Eń bastysy - ósimdikti tikendi kómekshiden energetıkalyq vampırge aınaldyrmas úshin ýaqtyly sýaryp turý kerek. Kaktýsty jatyn bólmege qoıýǵa bolmaıdy, biraq ol keńsede  mindetti túrde bolýy kerek.

Fıalka

Jyl boıy gúldeıtin senpolıs úıdegi atmosferaǵa jaǵymdy áser etedi: adamnyń is-áreketke degen yntasyn oıatady, ádeptilik pen tirshilikti damytady, úıge qýanysh pen úılesimdilik ákeledi. Aq senpolııany kez-kelgen bólmege ornalastyrýǵa bolady. Ol adamdy tynyshtandyryp, alańdaýshylyq pen mazasyzdyqty ketiredi. Asúıge qyzǵylt jáne qyzyl senpoldardy qoıý kerek. Kúlgin tústi fıalkalar shyǵarmashylyq adamdaryna óte paıdaly. Bul gúlder keńistikti shyǵarmashylyq qýatpen toltyryp, adamnyń shabytyn ashýǵa kómektesedi.

Azalııa

Azalııa óz ıelerin tipti qysta gúldeıtin názik búrshikterimen qýantady. Ol kózdiń sharshaýyn basady, uıqysyzdyq pen kompıýterde uzaq jumys jasaýdyń saldarynan bolatyn qabynýdy joıady. Sarapshylardyń pikirinshe, bul gúl kórý qabiletin jaqsartady.

Spatıfıllým

Halyq bul gúldi «Áıel baqyty» dep ataıdy. Spatıfıllým adamnyń jeke ómirine sáttilik ákeledi degen túsinik bar : turmysqa shyqpaǵan qyzdarǵa  otbasy qurýǵa, úılengen adamdarǵa kelisim ornatýǵa kómektesedi.Sanseverıa otteginiń kóp mólsherin shyǵarady, lınoleým men sıntetıka shyǵaratyn toksınderden qorǵaıdy, ımmýnıtetti joǵarlatady.

Daıyndaǵan : Dıana Asanova,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy