Qazirgi tańda arheologtar, restavratorlar men qurylysshylar – uzyn sany 100-ge jýyq adam Shymqaladaǵy Eski qalashyqtaǵy aspan asty mýzeıiniń qurylysyna atsalysyp jatyr. TMD elderiniń mádenı astanasy jylyna oraı kóne shahardyń 2200 jyldyǵyn merekeleý qarsańynda bul mýzeı megapolıstegi kózge kórinerlik kórneki jerge aınaldy.
Tarıhı saryn
Zamanaýı megapolıstiń atymen m mııattas 4,5 gektar aýmaqty alyp jatqan Eski qalashyq Shymshahardyń ortalyǵynda oryn tepken. Ótken ǵasyrdyń ortasynan bastap arheologtar bul jerde Kóne qalashyqtyń paıda bolýy men damýyna qatysty saýaldarǵa jaýap tabý úshin qazba jumystaryn júrgizip keledi.
2002-2003 jyldary Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty men M.Áýezov atyndaǵy OQMÝ-dyń birlesken ekspedıııasynyń kómbe zattardy qazyp shyǵarý jumystarynyń nátıjesi Shymkenttiń tarıhı jasy 2200 jyl degen qorytyndy jasaýǵa sebep boldy. Zertteýler qalanyń bizdiń zamanymyzǵa deıingi ekinshi myńjyldyqtan bastaý alatyn tarıhy tym tereńde ekenin dáleldep berdi. Eski qalashyqtaǵy mádenı qabattardyń tereńdigi orta eseppen 14 metrge deıin barady. Arheologtar eń tómengi qabatynan b.z.d. II ǵasyrdyń basy men III ǵasyrdyń aıaǵy dep kórsetilgen keramıka buıymdarynyń bólikterin tapqan.
Az sózben aıtar bolsaq, Shymkent – Qazaqstandaǵy óziniń tarıhı ózegin saqtap qala alǵan jalǵyz qala. Eski qalashyqta aspan asty mýzeıin salý arqyly elimizdiń tarıhı maqtanyshtarynyń birine aınaldyrý týraly sheshim qabyldanǵannan keıin bul jerde jumys qyz-qyz qaınaı tústi. Arheologtardyń birlese kúsh salýynyń arqasynda keleshek kórneki jerdiń segiz myń sharshy metr aýmaǵynda arshý jumystary júrgizilýi kerek-tin. Sol aralyqta HIH ǵasyrdaǵy qalalyq ıtadeldiń tarıhı turpatyn qalpyna keltirý úshin restavratorlar da qosyldy. Qujat qabyrǵalar men munarany, qyrǵyn kezindegi jáne baqylaý alańshalaryn, kirý esikterin qaıta qalpyna keltirýge jol ashty. Al 2019 jyldyń kúzinde tarıhı jerdegi qazba jumystaryna qurylysshylar da kiristi.
Kóne qorǵannyń qupııalary
Bir jylǵa jeter-jetpes ýaqyttyń ishinde Eski qalashyqta adam sengisiz ózgerister oryn alypty. Buryndary bir ýaqytta birneshe jerde qazý jumystaryna kúsh salyp jatqan úsh jasaq arheolog bul jerdegi basty kúsh bolsa, endi tarıhty zertteýshilerge restavratorlardyń oıyn júzege asyratyn qurylysshylar da qosyldy.
Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń dırektory Baýyrjan Baıtanaev eski qalashyqtyń jumbaǵyn sheshýmen stýdent kezinen aınalysyp keledi. Elimizge belgili osy arheolog aǵamyz 2002-2003 jyldary qalashyqta júrgizilgen ekspedıııany basqarǵany málim. Sol kezde Shymkenttiń 2200 jyldyq tarıhy bar ekeni aıǵaqtaldy. Sońynan ekspedıııa materıaldary ǵalymnyń doktorlyq dıssertaııasynda kórinis taýyp, Shymkenttiń tarıhy týraly jazǵan kitaptarynyń da negizgi mazmunyna aınaldy. Qazir B.Baıtanaev qalashyqtaǵy mýzeı isi jobasynyń ǵylymı keńesshisi.
–Shymkent qalashyǵynda kópten kútken mýzeı salý isi bastalǵanyna qýanyshtymyn, - dedi óz oıymen bólisken tarıhshy. – Bul – meniń balam. Osy taqyrypty zerttep, zerdeleýge ómirimniń kóptegen onjyldyǵyn arnadym. IýNESKO-nyń sheshimimen qalanyń 2200 jyldyq tarıhı jasynyń moıyndalýy – men úshin de, megapolıs úshin de óte mańyzdy qýantarlyq oqıǵa.
Úsh gektardaı aýmaqtyń aıaqtalmaǵan qazba jumystaryn jalǵastyrý tek arheologtarǵa ǵana ruqsat etilmek. Mereıtoıǵa keletin kóptegen týrıster men qala qonaqtary qalashyqty aralaı júrip, shyǵys bóliginde jalǵasyp jatqan qazba jumystaryn kózimen kóre alady. Arheologtardyń tarıhqa qyzyǵýshylarǵa daıyndaǵan tosyn syılary kóp.
ıtadeldiń eń bıik núktesinen jańa megapolıs alaqandaǵydaı kórinedi. Bul jerde XVIII ǵasyrda boı kótergen qorǵannyń aınalasyndaǵy tireýish qabyrǵalardyń qurylys jumystary júrip jatyr. Osy kúnge deıin jaqsy saqtalǵan ıtadeldiń jalpy kelbeti bir kezderi qorǵanys qabyrǵalary men bekinis aınalasyndaǵy shuńqyrlarmen qorshalǵan eken.
–Qorǵandy arshý jumystary kezinde arheologtardy tosyn syı kútip turdy, - deıdi Baýyrjan Baıtanaev. –Tarıhı orynnyń anaǵurlym erterekte paıda bolǵany men tóbe túrindegi arheologııalyq eskertkishter qataryna jatqyzylatynyna meńzeıtin qabat tabyldy. Bul qabat osydan 2000 jyl buryn osy jerde eldimeken bolǵanyn aıǵaqtaıdy. Qazba jumystary kezinde osy eldimekenniń eń tómengi qabattarynan jýan qabyrǵaly dinı ortalyqtyń úlken zaly anyqtaldy. Al onyń ar jaǵynda súıekhana oryn tepken. Odan 30-ǵa jýyq súıegi bar hým (qumyra) tabylǵan. II ǵasyrda bul óńirde aýytqymaly qalypsyz qubylystar oryn alady da, adamdar súıekterdiń basym bóligin alyp qaladan ketýge májbúr bolady. Ketpes buryn turǵyndar barlyq esikterdi óńdelmegen shıki kirpishtermen bekitip ketedi. Bul qarahanıdterdiń dáýirinde-aq oryn alǵan oqıǵa edi. Odan keıin bul jerge tımýrıdter keledi de, ózderiniń qurylystaryn bastaıdy. Al XIX ǵasyrda qoqandyqtar bekinisti alǵannan keıin tóbe aýmaǵy ıtadelge aınaldyrylady. 1864 jyly patsha generaly Chernıaevtiń áskeri ıtadeldi basyp alǵan soń qyrattyń aınalasyna qorǵan turǵyzyla bastady.
Qazir qorǵannyń aınalasynda tireýish qabyrǵalardyń qurylysy júrip jatyr. Oǵan tek ońtústik-batys jáne ońtústik-shyǵys qos munaraly kireberis bıik qaqpa arqyly kirýge bolady. Kelýshiler joǵaryǵa jaıaý júrginshilerdiń pandýsymen kóterile alady. Zamanaýı qurylys óziniń tarıhı qaqpanyń jaqyn mańynan boı kóteredi. Arheologtar bul ǵımarattyń súıegi jumyr tas pen shirigen bórenelerden turatynyn qazba jumystary kezinde anyqtaǵan.
Tarıhshylar men restavratorlardyń oıynsha, kóne kótergish arnaıy shatyrmen jabylatyn bolady. Bul, birinshiden, jaısyz aýa-raıynan qorǵaıdy, ekinshiden, qalashyqtyń sánine sán qosady. Ári birneshe ǵasyr buryn keshenniń bul bóligi qandaı bolǵanyn elestetýge múmkindik bermek.
Bekinistiń ózinde alǵashqy kórme pavılony dap-daıyn tur. Bul jerge kelgen týrıster qarý-jaraq, tıyn, kıim men turmystyq zattar ekspozıııasymen tanysa alady. Eksponattardyń qatarynda qalashyqtaǵy qazba jumystary kezinde tabylǵan artefaktar: ár túrli kezeńdik aqshalar, qarý-jaraqtar, aǵylshyn jáne franýzdyq oq-dáriler, áshekeı buıymdary, sarbazdar men ofıerlerdiń áskerı kıimderiniń túımeleri, qysh-keramıka buıymdary bar.
Sondaı-aq ıtadelden tabylǵan zeńbirekter men pýlemet oqtary da kelýshilerdiń nazaryna usynylmaqshy. Budan bólek, bul jádigerlerdi tek ekspozıııa zalynan ǵana emes, qorǵanys qabyrǵalary men munaralardan da tamashalaýǵa bolady.
Ejelgi shahrıstan
Bekinisti boılaı tómen túskende pandýstyń oń jaq qaptalynda qalashyqtyń shyǵys bóligi menmundalaıdy. Buryn bul jerde shahrıstan turǵynúıleri bolǵan. Onyń, sondaı-aq barlyq ólshemge saı qorǵanys qabyrǵalary bolǵan. Olardyń qaldyqtaryn arheologtar qazba jumystary kezinde taýypty. Shahrıstannyń turǵynúıleri arnaıy jabynmen jabylyp úlgergen. Bul shatyr qurylysty jaısyz aýa-raıynan qorǵaıdy jáne jyldyń kez kelgen maýsymynda arheologııalyq jumys júrgizýge jaǵdaı jasaıdy.
Shahrıstannyń tireýish qabyrǵasynyń arqasynda qazir amfıteatrdyń qurylysy júrip jatyr. Ol tabıǵı shuńqyrdyń ornynan boı kóteredi. Dál osy jerde Shymkenttiń 2200 jyldyǵyna arnalǵan merekelik is-sharalardyń saltanatty ashylýy bolady dep kútilýde. Qalashyqqa ekskýrsııa jasap kele jatqanda Ońtústik qaqpanyń aldyna taban tireısiz. Eski qalashyqqa qorǵanys qabyrǵanyń bir bóligi bolyp tabylatyn eki munara arqyly kiresiz. Mundaı munaralardyń jalpy sany 10 bolmaq. Qalashyqtyń kelbeti muraǵatta saqtalǵan sýretter arqyly qalpyna keltirilýde. Dúnıejúzilik mádenı jáne tabıǵı murany qorǵaý jónindegi konvenııaǵa sáıkes, tarıhı oryndy turǵyzý nemese qalpyna keltirýde mindetti túrde tarıhı naqtylyq saqtalýǵa tıis. Sondyqtan da arheologtar men restavratorlar Reseı áskerı-tarıhı arhıvinde saqtalǵan ıtadel syzbalary men Velejev pen Vereagın sııaqty sýretshilerdiń móri basylyp, 1967 jyl dep kórsetilgen sýretteri tárizdi tarıhı qujattarǵa qarap áreket etýde.
Joba avtorlarynyń oıynsha, qalashyqtaǵy jeti metrlik qorǵanys qabyrǵalary estetıkalyq maqsattan bólek, serýen alańqaıy bar aınalma galereıanyń qyzmetin de atqaratyn tájirıbelik maqsatqa qyzmet etpek. ıtadelge Áıteke bı kóshesi jaǵynan jáne qurylysy aıaqtalǵan Ońtústik qaqpadan, sondaı-aq Eski shahar jaqtan da kirýge bolady. 120 qurylysshy qazan aıynan beri osynda eńbek etýde, biraq, áli de atqarylar jumys shash etekten.
Dáýirler toǵysy
Arheologtarda da burynǵysynsha jumys jetip artylady. «Arheologııalyq saraptama» JShS-niń ókili, tarıhshy Vladımır Bychkov shyǵys qorǵanys qamaly aýmaǵynda bir jarym jyldan beri jumys istep keledi. Qazba jumystarynyń bas kezinde onyń jumys toby ıtadelde ter tókti. Izdeý jumystary barysynda shymdy qatpardy ashqan ýaqytta arheologtar kazarmalyq bólimsheniń izderin tapqan. Qazyndylar aqyryndap birigip, búgingi kúni shahrıstannyń shyǵys bóligi men ıtadel tolyǵymen arshyldy. Tarıhı jerdiń basty qundylyǵy onyń kópqabattylyǵynda.
–Bul jerde biz birneshe mádenı qabatty kóremiz, - dedi Vladımır Bychkov. – Joǵarǵy qabyrǵa – bul XVIII ǵasyr aıaǵy – XIX ǵasyr basy. Al sál tómenirekte XVI ǵasyr. Megapolıs úshin – bul qaıtalanbaıtyn dara qubylys, óıtkeni, kelýshi týrıster arhıtektýralyq nysandar arqyly dáýirler aıyrmashylyǵyn kóre alady. Biz ár túrli qurylys kókjıegin zertteýdemiz. Qazir olardyń sany ekeý, bálkim, odan da kóp bolýy múmkin. Bul jerge kelgen adam tek tarıhty ǵana túgendemeıdi, sáýlet pen qurylystyń túr-túrimen tanysady. Ár mádenı qabattyń qurylysy ár alýan. Bir-birine uqsamaıdy. Eger myna bir jeri kirpishten qalansa, basqa jerinde suıyq saz kásegimen quıylǵan. Mundaı túrli-túrli kezeńdi qamtıtyn mádenı qatpar eskertkishtiń ózinde aıryqsha qyzyǵýshylyq týǵyzary sózsiz. Birneshe mádenı qatpardyń bolǵany tabylǵan artefaktar arqyly da rastalyp otyr.
– Bizde ár alýan kezeńdi qamtıtyn aqshalar kóp, - dedi syrymen bólisken arheolog. – Ár túrli ýaqytta qoqan jáne buhar kezeńiniń, Qazaq handyǵynyń tıyndary tabyldy. Qatparlardy arshý kezinde, tipti, Altyn Orda ımperııasy ýaqytyndaǵy tıyndar qolǵa tústi. Bul jerde ár túrli kezeńdi qamtıtyn barlyǵy eki júzden astam baqyr tabyldy. Sondaı-aq aǵylshyn jáne franýz oqtary, mergenderdiń ushtyǵy, túrli keramıkalar da shyǵyp jatty.
Bychkovtyń jumys toby túrli qurylys qabatttaryn zertteý jumystaryn áli de jalǵastyrýda. Arnaıy jasalǵan bastyrmanyń arqasynda ol jumys qystygúni de toqtaǵan emes. Álbette, ol kezde arheologtar úshten nemese altydan bólinip, qazyndylardy óte muqııat arshyǵan-dy. Ejelgi qurylystarǵa zııan keltirmes úshin zertteýshilerge bar bolǵany eki-úsh santımetr topyraqty qystyrǵyshpen óte saqtyqpen abaılap qana qazýǵa týra keldi.
–Mundaı kópqabatty eskertkish – mýzeı salasynda qaıtalanbas oryn, - dep esepteıdi Vladımır Bychkov.– Onyń jaqyn jáne alys shetelderden kelgen týrısterge qyzyqty bolatynyna senimdimin. Qazaqstanda mundaı tarıhı jerler kóp emes, bizdiń jaǵdaıymyzda Shymkenttegi Eski qalashyq megapolıstiń kórnekti jerleriniń biregeıi bolmaq.
Móldir KENJEBAI,
«Adyrna» ulttyq portaly
