«Smart city», bul – «Aqyldy qala». Elimizdiń úshinshi megapolısi búginde aqyldy, ıfrly jáne qaýipsiz qalaǵa aınalyp keledi.
ıfrlyq saýattylyq – adamnyń ómirdegi barlyq salada ıfrly tehnologııalardy senimdi, tıimdi jáne qaýipsiz qoldanýǵa daıyndyq. Ol qazirgi tańdaǵy aqparattyq qoǵamda qaýipsizdiktiń negizi sanalady.
Elimizde júzege asyrylyp jatqan «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasynyń tórtinshi baǵyty – Adamı kapıtaldy damytý, onyń ishinde halyqtyń ıfrlyq saýattylyǵyn arttyrý. Bul turǵyda ıfrlyq saýattylyqqa oqytý jalǵasýda. Bıylǵy jospar – halyqtyń ıfrlyq saýatynyń deıgeıin 80,0%-ǵa jetkizý. Osy baǵytta 12 myń adam ıfrlyq oqýdan ótkizilmek.
QR ıfrlyq damý, ınnovaııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrliginde https://digitalkz.kz/kursy/ resmı saıty ashylyp, onda arnaıy kýrstyq oqytý bólimi jumys isteýde. Sonymen qatar arnaıy telegram-kanal da ashylǵan.
Jalpy, oqý 5 baǵytta júredi: «Bazalyq daǵdylar», «E-kommerııa», «Ashyq úkimet» portaly, «Aqparattyq qaýipsizdik negizderi», «Elektrondy úkimet jáne elektrondy memlekettik qyzmetter» veb-portaldary.
ıfrlyq saýat arttyrý oqýyna shymkenttikter de qatysa alady. Kýrs maýsym aıynan bastap qazan aıynyń sońyna deıin jalǵasady.
Endi úshinshi megapolıstegi ıfrlandyrý boıynsha atqarylyp jatqan jumystarǵa kelsek, QR ıfrlyq damý, ınnovaııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri A.Jumaǵalıev osyndan biraz ýaqyt buryn Shymkentte ıfrlandyrý boıynsha atqarylyp jatqan jumystarǵa joǵary baǵa bergen bolatyn.
Máselen, Shymkent qalasy bilim berý salasyn ıfrlandyrýda kósh bastap tur. Bul salada balabaqshalar, mektepter jáne basqa da bilim berý mekemelerine qujat qabyldaý, joldama berý boıynsha suranysqa ıe memlekettik qyzmetter avtomattandyrylǵan.
Shahar basshysy Shymkentte «Aqyldy qalalar» etalondyq standarty men «ıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 8 negizgi saladan turatyn tujyrymdama júzege asyrylyp jatqanyn jáne bul baǵyttaǵy jumystardyń odan ári jalǵasatynyn aıtqan edi.
«Qalany basqarý» salasy boıynsha «109» monıtorıng jáne jedel den qoıý qyzmeti» aǵymdaǵy jyldyń maýsym aıynyń sońyna deıin qoldanysqa engiziletin bolady.
Al qala ákiminiń birinshi orynbasary E.Sadyr densaýlyq saqtaý salasynda medıınalyq mekemeler jyl sońyna deıin 100% kompıýterlik tehnıkamen qamtylatynyn aıtady. Onyń málimdeýinshe, megapolıste «103» jedel medıınalyq qyzmetin jańǵyrtý» jobasy iske asyrylýda. Joba negizinde maýsym aıynda turǵyndarǵa der kezinde kómek kórsetý, qońyraýlardy úzilissiz qabyldaý úshin Call-ortalyq qurý kózdelip, ashyldy. Sonymen qatar, ákimdik tarapynan kórsetiletin 160 memlekettik qyzmettiń 141-i avtomattandyrylǵan, bul 88,1%-dy quraıdy.
Budan bólek, jer qatynastary salasyn ıfrlandyrý maqsatynda ótken jyly halyksaulet portaly iske qosyldy. Halyksaulet arqyly mekenjaıǵa nómir berý, ony naqtylaý jáne joıý qyzmetteri avtomattandyrylǵan júıe arqyly bir jumys kúniniń ishinde usynylyp jatyr. Búginde shaharda bas jospardyń ınvestıııalyq kartasy (shymkent.genplan.kz) ázirlengen. Endigi kezekte Shymkent qalasynyń geoportalyn daıyndaý jumystary júrgizilip jatyr.
Ashyq ákimdik
Shymkent qalasynyń ákimdigi – Ashyq ákimdik. «Ashyq ákimdik» jobasynyń aıasynda azamattarǵa kórsetiletin memlekettik qyzmet sharttary oryndalyp, karantın jaǵdaıyndaǵy Ahýaldyq ortalyqtyń jumysy iske asyp keledi.
Al Ótinishtermen jumys jasaý bólimi azamattardyń ótinishterimen jumys sapasyn arttyrý maqsatynda ashylǵan.
«Ashyq ákimdikte» qala turǵyndarynyń aryz-shaǵymdaryn qabyldaıtyn 10 tereze jumys jasaıdy, (onyń ishinde 1 tereze ózine-ózi qyzmet kórsetýge arnalǵan) «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha biryńǵaı jerde memlekettik qyzmetterdi kórsetedi.
Ákimdiktiń málimeti boıynsha aǵymdaǵy jyldyń 4 aıynda 5 483 ótinish kelip túsip, olarǵa tıisti jaýaptar berilgen.
5G-diń aýyly alys emes
Biz qalada ınternet jyldamdyǵy joǵary bolǵan jaǵdaıda ǵana ıfrly saýatty bolamyz. Qala ákimi osydan birer apta buryn jyldamdyǵy tómen aımaqtardy ınternetpen qamtýdy tapsyrǵan bolatyn.
Qaladaǵy shaǵynaýdandardy joǵary sapaly ınternetpen qamtamasyz etý jaıyn baıandaǵan ıfrlandyrý basqarmasy basshysynyń m.a. R.Aqjigitov qala aýmaǵyndaǵy 105 shaǵynaýdan men turǵyn alaptary ınternet jelisimen qamtamasyz etilgenin, onyń ishinde mobıldi ınternetke – 74, symdy ınternetke – 79, talshyqty-optıkalyq baılanys arnasyna 49 shaǵynaýdan qol jetkizgenin atap ótti.
Onyń aıtýynsha, búginde ınternet jelisine qatynaý múmkindigi bar úı sharýashylyqtarynyń úlesi 90,7 paıyzdy quraǵan. Onyń ishinde 98,5%-y mobıldi keń jolaqty baılanysqa, al 21,8% symdy keń jolaqty baılanysqa qosylǵan. Al, ınternet jelisin paıdalanýshylar úlesi 80%-dy, tirkelgen ınternet abonentteriniń sany 75,5% quraıdy eken. Budan bólek, ol 20 shaǵynaýdanda ınternet jelisi, al 16 turǵyn alapta mobıldi ınternet sapasy nashar ekenin aıtty.
Sala mamandary baılanys operatorlary turǵyndardyń densaýlyqqa zııan keltiredi degen shaǵymdarynyń áserinen birneshe shaǵynaýdandarda bazalyq stanııalar alynyp tastalǵanyn aıtyp, bazalyq stanııalardy ornatýǵa arnaıy jerdiń qarastyrylmaǵanyn jetkizdi.
Osy rette, qala ákimi jyldamdyǵy tómen aımaqtardy 100 paıyz jyldamdyǵy joǵary ınternet jelisimen qamtamasyz etýdi tapsyrǵan-dy.
– Qalanyń árbir turǵyny sapaly ınternetke qol jetkizýi kerek. Qazir memlekettik qyzmetterdiń basym bóligi ınternet arqyly júzege asyrylady. Sondyqtan sapasy tómen eldimekenderge kóńil bólip, 5G jyldam ınternet jelisin qolǵa alýymyz kerek,-dedi M.Áıtenov.
Qaladaǵy keıbir shaǵyn aýdandarda 5G turmaq, 4G jelisiniń sapasy tómen ekenin aıtqan shahar basshysy Shymkent qalasyn jyldamdyǵy joǵary ınternetpen qamtamasyz etý úshin strategııalyq jospar quryp, 5G tehnologııasyna ótýdi júktedi. Sonymen qatar, ákim salalyq basqarmaǵa uıaly baılanystyń bazalyq stanııalary men qajetti jabdyqtardy ornatýǵa tıisti jer ýchaskesin bólý boıynsha naqty tapsyrmalar júktedi.
Osy oraıda qalany sapaly ınternetpen qamtamasyz etýdiń 2020-2021 jyldarǵa arnalǵan strategııalyq jospary jasalýda.
ıfrlandyrý basqarmasy basshysynyń m.a. R.Aqjigitovtiń aıtýynsha, bazalyq stanııa ornatý úshin qala aýmaǵynan 11 jer telimi anyqtalyp, Google maps kartasynda belgilengen. Olar N. Nazarbaev dańǵyly, Arǵynbekov pen Aısha bıbi kóshesinde, Qaıtpas, Shymsıtı-Asar qıylysy, Qaınarbulaq shaǵyn aýdany, Asar shaǵyn aýdanyndaǵy ishki aınalma joly, Shymkent-Almaty tas jolynan Dostyq shaǵyn aýdany baǵytyna qaraı, Tólemetov-Ótegenov kósheleriniń qıylysyna qoıylady dep josparlanýda.
Strategııalyq josparda qalany ınternetpen qamtý máselesi boıynsha zerdeleý jumystaryn júrgizetin jumysshy top qurý, turǵyndardy sapaly ınternetpen qamtamasyz etý úshin baılanys operatorlarymen memorandým túzý, «Aqyldy kúnbaǵys» aqparattyq-tanymdyq kesheniniń qyzmetin kúsheıtý jáne sanyn arttyrý, ornatylǵan bazalyq stanııalardyń adam ómirine qaýipsizdigi jóninde turǵyndar arasynda keńinen túsindirý jumystaryn júrgizý qaralǵan.
Aıta keteıik, «Aqyldy qalalar» etalondyq standartyna sáıkes Shymkent qalasynda «Aqyldy kúnbaǵys» aqparattyq-tanymdyq júıesi iske qosyldy. Atalǵan júıe saıabaqtar men qoǵamdyq oryndarda turǵyndardyń telefondaryn qýattap, jalpyǵa qoljetimdi Wi-Fi paıdalanýyna múmkindik beredi. Qurylǵy kún kózinen qýat alatyn panelder men akkýmýlıatorlar arqyly jumys jasaıdy.
«Aqyldy kúnbaǵys» kesheni qalada 20 jerge ornatyldy. Olar: Táýelsizdik saıabaǵy – 6, Ortalyq saıabaq – 3, Metallýrg saıabaǵy – 3, Jeńis saıabaǵy – 3, Dendro saıabaǵy – 3, Qoshqar ata – 2.
«Aqyldy kúnbaǵys» kún panelderi arqyly kún kózinen akkýmýlıatorǵa qýat jınaıdy. Jınalǵan qýat uıaly telefondardy, planshetterdi qýattaýǵa, jaryqtandyrý shamdaryn jaǵýǵa, tanymdyq keshen qurylǵysyn iske qosýǵa jumsalady.
Sonymen birge Wi-Fi jelisin tegin taratý múmkindigi bar. Qupııa sóz (parol) retinde retinde kórnekti aqyn Abaı Qunanbaevtyń týǵan jyly men 2020 jyly atap ótiletin mereı toıyn qatar jazý arqyly Wi-Fi jelisin qol jetkizýge bolady.
Qala turǵyndary men qonaqtary arnaıy «Aqparattyq qyzmet kórsetý» qosymshasy arqyly qalamyzdaǵy kórikti jerler, arhıtektýraly nysandar, saıabaqtar, tamaqtaný oryndary jáne oıyn-saýyq keshenderi týraly qazaq, orys,aǵylshyn tilinde málimet alyp, olardyń ornalasqan núktesin kartadan taýyp alýyna bolady.
«Aqparattyq qyzmet kórsetý» qosymshasyna qazaq tilindegi fılmder men án-kúıler jınaqtalǵan.
Márııam Aıtbaı,
"Adyrna" ulttyq portaly
