Ómir degen qyzyq qoı. Bárińiz biletin Lenınniń báıbishesi men kóńildesi tatý qurby bolǵan, kúıeýi men kóńildesi kóz jumǵannan keıin báıbishe kóńildestiń balalaryna qaraılaǵan, al ol balalar qartaıǵanda báıbisheni baqqan degenge senesiz be? Senseńiz de, senbeseńiz de, ańyzy bar, aqıqaty bar, tarıh solaı syr shertedi. Endeshe oqyńyz...
Kommýnıster kóseminiń ózi qyz-kelinshek qulaı ǵashyq bolatyndaı kelbeti kelisken, symbaty symdaı adam bolmaǵan. Tili saqaý, boıy 164 metr. Tipti qyryq jasyna deıin jarytyp aqshaǵa tappaǵan, sheshesiniń sońǵy tıynyna deıin sypyryp alyp otyrǵan.
Soǵan qaramastan ony jalǵanda rııasyz súıgen jalǵyz adam bolsa - ol jary Nadejda Krýpskaıa. Kommýnıst, marksıst, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, bilimdi, óte belsendi áıel. Olar 1894 jyly «Kúres odaǵyn» qurý kezinde tanysyp, tabysady. Lenınniń báıbishesine degen shynaıy sezimi qandaı bolǵany beımálim, al Krýpskaıa ony jan-tánimen súıgen, Qudaıyndaı tabynǵan. Lenınniń revolıýııalyq jolynda senimdi serigi, hatshysy, oń qoly bolyp, bar aýyrtpalyǵyn kótergen. Onyń qatygezdigine de, ádiletsizdigine de, áıeldik namysyn taptaǵanyna da kóz jumǵan. 1898 jyly Lenın jer aýdarylyp, aıdaýǵa jiberiletin kezde ekeýi birge ketý úshin shirkeýde nekelerin qııady. Neke júzigin aıdaýda júrgen dostarynyń biri bes teńgelik mys tıyndardan jasap beredi.
Biraq ekeýi qansha qalasa da sábı súıe almaǵan. Kóp derekte túrmeden túrmege aıdalyp júrgende jaǵdaı bolmaı, aýrýǵa boı aldyrǵan Krýpskaıanyń densaýlyǵynda kinárat bolǵan deıdi. Al qaısy biri Lenınniń belsiz bolǵanyn aıtady.
Tipti olardyń arasynda ıntım de, jubaılyq sezim de bolmapty-mys. Lenın báıbishesine áıelden góri, adal dos, ómirlik joldas, senimdi serik retinde qaraǵan. Krýpskaıa úı tirligin de, as ázirleý syndy áıeldik mindetterdi de jarytpaǵan adam. Al Lenın iship-jem men kútimde, turmysta óte qarapaıym, asket adam bolǵandyqtan oǵan asa mán bermegen.
Lenın Parıjde Inessa Armandpen tanysady. Ol kezde Lenın 39-da, Inessa Armand 34-te. Inessa 19 jasynda Aleksandr Armandqa turmysqa shyǵyp, toǵyz jyl turyp, tórt balany ómirge ákeledi. Keıin kúıeýin tastap, 18 jastaǵy týǵan qaınysy Vladımır Armandqa qosylǵan. Oǵan bir ul týyp beredi. Jas qaınysy kóp uzamaı kóz jumǵan.
Sodan ne kerek, Lenın men Inessanyń romany baqandaı bes jylǵa sozylady. Nadejdaǵa qaraǵanda, Inessa áıeldik mindettiń bárine epti, názik, ashyq-jarqyn, naǵyz kóńildes róline laıyq sylqym, áıel jaratylysynyń ádemi úlgisi bolǵan deıdi derekter. Bir qyzyǵy Lenın bul júrisin báıbishesinen jasyrmaǵan. Ony mańaıyndaǵylardyń bári bilgen. Olardyń romany «bir túrli úshtik» degen ataýǵa ıe bolady. Osy kezderi Nadejda Lenınge Inessamen birge qal dep, talaı márte ajyrasýǵa usynys jasasa da, Lenın kónbeı, Nadejdany jibermeı qoıǵan. Ýaqyt óte kele oǵan báıbisheniń de eti úırenip, sońynda qos kelinshek tatý qurbyǵa aınalady. Bes jyldan keıin qyzmetine baılanysty eki áıeldiń birine tańdaý jasaý kerek bolǵanda «kún kósem» kóńildesin jiberip, báıbishesimen qalady. Biraq Inessamen ómiriniń sońyna deıin baılanysyn úzbegen. Inessa da óte belsendi, bilimdi áıel. Lenınniń jumystaryn franýz tiline aýdaryp, shetelde jarııalap, el syrtyndaǵy talaı sharýasyn tyndyryp otyrǵan.
1920 jyly Inessa, 1924 jyly Lenınniń ózi dúnıe salady. Báıbishe kúıeýiniń sońǵy kúnderine deıin adal qyzmet etip, aqtyq saparǵa shyǵaryp salady. Ólerinde Lenın báıbishesine Inessanyń birinshi nekelerinen týǵan balalaryna qaraılasýdy tapsyrady. Nadejda Krýpskaıa erinen keıin 15 jyl ómir súrgen. Eriniń amanatyn oryndap, Inessanyń kishi balalaryn Reseıge kóshirip alyp, er jetkenshe qaraılasady. Ómiriniń sońǵy jyldarynda Inessanyń qyzy syrlas qurbysyna aınalyp, kúnderin birge ótkizedi.
Jalpy Lenınniń áıel zatymen qarym-qatynasyna qatysty alyp-qashpa áńgime kóp. Ómir boıy janynda er adamdar emes, áıel zaty kóp bolǵan. Sheshesi ony 40 jasyna deıin aıtqanyn eki etpeı, óbektegen. Eshbir qara jumysqa ebi joq uly oqýda, jer-jerde aıdaýda júrgende tipti kitap satyp alýǵa aqshasy bolmaı qalsa dereý sheshesine hat jazyp, aqsha suratatyn bolǵan. Mundaı qamqorlyqty qalypty jaǵdaı kórip ketkeni sonshalyq eń bolmasa sheshesine jazǵan hattarynda rahmet aıtýdy da bilmegen. Kúres jolynda joldastaryna da, saıasattaǵy dostyqqa da senbegen ol áıelderge kóbirek senim artsa da, olarǵa erkek retinde qyzyǵýshylyq tanytpaǵan, sezimde óte ustamdy bolǵan desedi.
Lenın týraly qyzyq faktiler:
Kóńil-kúıi óte qubylmaly adam bolǵan.
Mysyqty jaqsy kórgen, sýretterdi qarańyz.
Sharasyzdyqtan, sal bolyp qalýdan qatty qoryqqan. Sol sebepti aýyryp júrgen kezinde Stalındi shaqyryp alyp, esinen aljasardaı kún týsa ishý úshin ózine ý ákelip berýin suraǵan. Stalın ýáde berse de, bul ýádesin oryndamaǵan.
Jas kezinde bir sharýa oǵan «Moınyń tym qysqa, mıyńa qan quıylyp ólesiń» degen eken... Óliminiń resmı nusqasynda da osy sebep kórsetilgen.
P.S.: Matrıasynda tórt ekilik, úsh tórttigi bar. Energııasy óte kóp, aýrasy aýyr, maqsatshyl, fızıkalyq jaǵynan da, moraldyq jaǵyna da óte tózimdi adam. Juldyzy – qyrsyq, birbetkeı, tabandy torpaq.
Aqbota Ábiltaı
