Belgili rejısser Ermek Tursynov "Prezıdentpen kelisetin máselem qaısy"(Tursynov Toqaevqa kınodaǵy korrýpııany jaıyp saldy - red.) jazbasynyń ekinshi bólimin jarııalady. Tursynov Toqaevqa kınodaǵy korrýpııany jaıyp saldy siltemesinde birinshi bólimi bar.
II bólim
…Ári qaraı kettik.
Keıin men sarapshylar keńesiniń quramynan shyǵyp kettim. Óıtkeni Sársenova hanymnyń jumys stıli men ádisinen kóńilim qaldy. Mysaly, maǵan sarapshylar keńesi otyrystarynyń qalaı ótetini unamady...
Birinshiden, oǵan Ortalyq basshysy qatyspaýy kerek edi. Ol sarapshylardyń jumysyna múlde aralaspaýǵa tıis. «Qajet» jobalardy kótermeleýine nemese, kerisinshe, sarapshylardan ózin tym mazasyz úmitkerlerden «qutqarýdy» ótinýine tipti bolmaıdy. (Máselen, «Smaǵýl Elýbaıdan meni qutqaryńdarshy» dep birneshe ret jalbarynǵan). Áıtpese keńes múshelerine ózi maza bermeı, psıhologııalyq qysym jasaǵan bolyp shyǵady. Al Ortalyqtyń sarapshylar keńesinde negizinen mádenıetti, izetti adamdar otyr. Olar Gúlnara Bolatqyzyna «shyǵyp ketińiz» dep týra aıta almaıdy. Onyń ústine, ózderine aqsha tólep otyrǵan adamǵa...
Óz basym talaı halyqaralyq festıvaldiń qazylar alqasynyń quramynda boldym, olardyń qalaı jumys isteıtinin bilemin. Festıval basshylarynyń, qatardaǵy uıymdastyrýshylardy aıtpaǵannyń ózinde, qazylardyń qasyna jolaýǵa da haqysy joq. Qazylar qalaı sheshedi, bul – olardyń kásibı qyzmeti, mindeti. Sońǵy sátke deıin olardyń talqysynyń nátıjesin eshkim bilmeýge tıis. Qarapaıym tártip solaı.
Keńesten ketýimniń taǵy qandaı sebebi bar?
Meniń mundaı bylyqqa aralasqym kelmedi. «Lastanýdy» qalamadym. Sarapshylar keńesi músheleriniń bári birdeı Ortalyqtyń Mádenıet mınıstrligimen birlese bylyqtyryp otyrǵan kúmándi tirlikterinen habardar bolmaýy múmkin. Biraq men atalǵan eki vedomstvoda da negizinen kezdeısoq adamdar jumys isteıdi dep sol kezde-aq oılaıtynmyn, qazir de sol pikirdemin.
Ortalyq týraly jazbamnyń birinshi bóliminde aıttym. Búgingi sóz Mádenıet mınıstrligi jóninde. Menińshe, Qazaqstandy maqsatty túrde jarymester eline aınaldyrý áreketi júrip jatyr. Qalaısha? Aldymen máseleniń túpki mánine úńileıik.
Keıingi 28 jyl boıyna elimizde qanshama mádenıet mınıstri aýysty. Bul orynda alýan túrli adamdar otyrdy. Kópshiligimen ara-tura baılanys jasaýyma týra keldi. Sol mınıstrlerdiń báriniń atqarǵan qyzmetiniń jıyntyq áseri – jaǵymdysynan jaǵymsyzy basym. Ózbekáli Jánibekov nemese Kamal-aǵa Smaıylov sekildi tulǵalar qazir joq...
QR Prezıdenti janyndaǵy Ulttyq senim keńesiniń alǵashqy basqosýynda meniń el basshylyǵyn mádenıetke erekshe kóńil bólýge shaqyrǵanym kópshiliktiń esinde shyǵar (áleýmettik jelilerde sol jıynnyń úzikteri áli júr). Atap aıtqanda, men mádenıet salasyna qalǵan-qutqandy ǵana bere salmaı, oǵan eleýli qarajat bólý kerektigin usynǵan edim. Sóıtsem, men qatelesippin. Osy jyldar boıyna mádenıetke aqsha jetkilikti bólinip kelipti. Tek bul qarajat artısterge, rejısserlerge, senarısterge, grımerlerge, jaryq berýshilerge, montajdaýshylarǵa, kitaphanashylarǵa, jazýshylarǵa, teatr qaıratkerlerine jetpegen... Iaǵnı, sol mádenıetti «jasaýshylardyń» qolyna tımegen. Sondyqtan da bizdiń artıster eńbekaqysyn aıtýǵa uıalady, televızııadaǵy túrli arzanqol jumystarǵa barady. Toıdan toıǵa júgirip, tıyn-tebenge bola qysyla-qymtyryla asaba bolady. Sol saltanattardyń jaryǵyn qoıyp «jaryqshylar» júredi, operatorlarymyz toı túsiredi, sýretshilerimiz solardyń dekoraııasyn jasaıdy. Qysqasy, bizdiń elde mádenıetpen, aǵartýshylyqpen aınalysatyn jannyń bári jan baǵý úshin haltýraǵa júginýge májbúr. Bul túsinikti de: óıtkeni, olar memleketten bólingen aqshany kórmeıdi. Dálel kerek pe?
Minekeıińiz. Munyń bári de ashyq derekkózderden alynyp otyr.
1994-2019 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda birneshe ákimshilik reforma júzege asyp, nátıjesinde qazaqstandyqtardyń mádenı deńgeıin kóterý, aqparattyq, jastar jáne til saıasatyn túzip, ony oryndaý, qoǵamdyq kelisimdi qamtamasyz etýge, sport pen týrızmdi damytýǵa baǵyttalǵan sharalardy atqarý jaýapkershiligi túrli memlekettik organdarǵa júkteldi. Osyǵan oraı, obektıvti analız jasaý úshin, respýblıkalyq bıýdjetten osy maqsattarǵa bólingen qarajatty biriktire eseptegen jón.
Sonymen, 1994 jyldan 2019 jylǵa deıin mádenıetke, ónerge, sportqa jáne aqparatqa respýblıkalyq bıýdjetten 1,5 trln. teńge bólinipti – (ulttyq valıýtanyń aýytqymaly baǵamyn eskere otyryp) dollarmen eseptegende bul soma 8,6 mlrd. AQSh dollary bolady. Salystyrsaq, bul soma eldegi ıpotekalyq kredıt kólemine nemese, aıtalyq, Qazaqstan bıýdjetiniń defııtine sáıkes keledi (máselen, 2020 jyly QR bıýdjetiniń defııti 1 598 123 151 teńge bolyp, JIÓ-niń 2,1%-in quraǵan).
Buǵan qosa, bul qarajat – atalǵan shırek ǵasyr ishinde eldiń qorǵanys qabiletin (5,045 trln. teńge) nemese bilim berý salasyn (5,27 trln. teńge) qamtamasyz etýge baǵyttalǵan búkil shyǵynnyń úshten birine sáıkes bolyp shyqty. 26 jyl ishinde mádenıetke bólingen qarajat búkil memlekettik shyǵyndardyń 1,8%-i bolady eken.
Jalpy, 1994 jyldan 2019 jylǵa deıin mádenıetti, sportty, týrızmdi qarjylandyrý teńgemen eseptegende 307 ese, dollarmen baǵalaǵanda 28 ese ósken.
1994-2019 jyldar aralyǵynda otandyq fılmder óndirý shyǵyndarynyń ózi 910 ese ósken (1994 j. 8,9 mln. teńgeden 2019 j. 8,1 mlrd. teńgege deıin), al dollarmen eseptesek, bul shyǵyndar 84 ese ulǵaıǵan bolyp shyǵady.
Jalpy osy 25 jyl ishinde kıno óndirisi úshin respýblıkalyq bıýdjetten 68,3 mlrd. teńge bólingen, dollarǵa shaqqanda bul soma 338,5 mln. AQSh dollaryna teń.
Sporttaǵy joǵary jetistikter úshin 1999 jyldan 2019 jylǵa deıin jumsalǵan shyǵyn teńgemen 46 ese, dollarmen 14 ese ósken (1999 j. 565 mln. teńge, 2019 j. 25,9 mlrd. teńge).
Teatrlyq-konerttik uıymdardy qarjylandyrý 1999-2019 jyldar aralyǵynda 40 ese ósken (1999 jyly – 291 mln. teńge, 2019 jyly – 11,8 mlrd. teńge). Jalpy alǵanda, bul salanyń shyǵyndary 104,4 mlrd. teńgege jetken.
Atalǵan ýaqyt ishinde jastar saıasatyn júzege asyrýǵa jumsalǵan shyǵyndar 65 ese ósken (1999 j. 55 mln. teńge, 2019 j. 3,6 mlrd. teńge). Osy salaǵa jalpy alǵanda 15,4 mlrd. teńge bólingen.
1999-2019 jyldar aralyǵynda áleýmettik mańyzy zor ádebıetti basyp shyǵarýǵa baǵyttalǵan shyǵyndar 23 ese ósip (1999 j. 50 mln. teńge, 2019 j. 1,1 mlrd. teńge), jalpy kólemi 18,4 mlrd. teńgege jetken.
Áleýmettik mańyzy zor is-sharalardy qarjylandyrý 1999-2019 jyldar aralyǵynda rekordtyq kórsetkishpen 873 ese ósip (1999 j. 9 mln. teńge, 2019 j. 7,8 mlrd. teńge), uzyn-yrǵasy 58,2 mlrd. teńgeni quraǵan.
Sonymen birge, memlekettik tildi jáne Qazaqstandaǵy basqa da tilderdi damytýǵa baǵyttalǵan shyǵyndar 20 jyl ishinde 7 ese ulǵaıyp, ǵylymdy damytýǵa arnalǵan shyǵyndar 13 ese ósken.
1994 jyldan 2019 jylǵa deıingi mádenıet pen onymen sabaqtas salalardyń jyldyq ortasha shyǵyny 38% ósti, bul – quqyqtyq tártipti (43%), bilim berýdi (41%) qamtamasyz etý shyǵyndarynyń ósýimen shamalas, al eldiń qorǵanysyna jumsalǵan shyǵynnyń jyldyq ortasha ósiminen (29%) birshama joǵary.
Qazir Mádenıet mınıstrligi jetekshilik etetin atalǵan salalar shyǵyndarynyń mundaı qomaqty ósimi osyn salalardaǵy eleýli nátıjege ulasa qoıǵan joq.
Máselen, 1996 jyldan 2018 jylǵa deıin Qazaqstan sportshylary qysqy jáne jazǵy Olımpıadalardyń júldeli tuǵyrlarynan kóp kórindi deı almaımyz. Otyz jylǵa jýyq ýaqyt ishinde Qazaqstan sportta jetekshi elderdiń ondyǵyna ene almady, 20-28 oryndar deńgeıinde qaldy.
Halyqtyń jalpy mádenıetine kelsek, qazaqstandyqtardyń mádenı deńgeıin kóterýge baǵyttalǵan memlekettik shyǵyndardyń tıimdiligin baǵalaýdyń birden-bir obektıvti ólshemi retinde qylmys jasaý deńgeıin ataýǵa bolady, al bul deńgeı 2001 jyldan 2018 jylǵa deıin 1,6 ese ósken.
Munyń bári – esep-qısap. Endi naqty adamdarǵa keleıik.
Aqtoty Raıymqulova mádenıet mınıstri bolyp taǵaıyndalǵan kezde, men, shyny kerek, ań-tań boldym. Túsinemin, kadr jetispeýshiligi barlyq jerde bar, biraq bul memlekettik aýqymdaǵy jaýapty pozıııa ǵoı. Aqıqatyn aıtsam, muny jazý ózim úshin de yńǵaısyz, biraq jazýǵa májbúrmin: Aqtoty Rahmetollaqyzy – bilimi jaǵynan da, dúnıetanymy turǵysynan da, jalpy mádenı deńgeıi jóninen de mundaı joǵary laýazymǵa laıyq tulǵa emes. Taǵy da qaıtalaımyn: árıne, áıel adam týraly bulaı sóıleý orynsyz shyǵar, biraq, amal joq, shynym osy. Men bul jerde birinshi kezekte áıel adam jóninde emes, joǵary dárejeli memlekettik sheneýnik, el bıliginiń ókili týraly aıtyp otyrmyn. Onyń ústine, jeke júzdesýlerde men bul oıymdy Aqtoty Rahmetollaqyzynyń ózine de jasyrmaı aıtqanmyn, ıaǵnı ol pikirimnen jalpy habardar.
Men nege olaı aıttym? Óıtkeni, bul taǵaıyndaýdyń osyndaı saldary bolatynyn aldyn ala sezdim. Qyzmetine kiriskeli Aqtoty Rahmetollaqyzy ne istedi? Eń aldymen avtogenmen qarýlandy da, burynǵy basshynyń jumys alańyn «tazalaýǵa» kiristi. Talaı qyzmetkerdi jumystan shyǵardy. Barlyq jerge múlde biliksiz adamdardy otyrǵyzdy. Negizinen, mýzykalyq ortanyń ókilderin – dombyrashylardy, qobyzshylardy, kompozıtorlardy, ánshilerdi jáne t.b. iske tartty. Qydyráli Bolmanovty mınıstrdiń keńesshisi (!) etip aldy. Vıe-mınıstr etip buryn Qurmanǵazy orkestrine jetekshilik etken Nurǵısa Dáýeshovti qoıdy, endi ol kıno máselelerimen aınalysyp júr. Aqyrynda, Memlekettik ortalyqtan A.Hasbýlatovty jumystan shyǵaryp, ornyna «Franýzskıı dom» saýda dúkenderi jelisiniń burynǵy ıesi, keı ortalarda atyshýly G.B.Sársenova hanymdy otyrǵyzdy...
Arada jyl ótken joq, Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres komıteti Sársenovanyń ústinen qylmystyq is qozǵady. Ol alaıaqtyq jasap, orasan zor somada qarajat qymqyrdy dep aıyptalýda. Tergeý júrip jatyr. Is barysynda Mádenıet jáne sport mınıstrligi mádenıet jáne óner departamentiniń basshysy, belgili rejısserler men prodıýserler de jaýapqa tartylýda. Quddy uıymdasqan qylmys top sekildi...
Ári qaraı kettik...
Jalǵasy bar
