Elimiz jańa tarıhı kezeńge aıaq basty. Men jyl basyndaǵy halyqqa Joldaýymda Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy bastalǵanyn jarııaladym.
N.Á.Nazarbaev
Men bul maqalany Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasyna súıene otyryp jazdym.«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy Elbasynyń 2017 jyly 12 sáýirde jaryq kórgen «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynyń negizinde jasalǵan. Onda ultymyzdyń jańa tarıhı damý kezeńiniń negizgi maqsattary kórsetilgen, atap aıtqanda: rýhanı jáne mádenı qundylyqtarymyzdy saqtaý jáne ulǵaıtý, álemdegi damyǵan 30 eldiń qataryna ený. Osy maqsattarǵa jetý jolyna baǵyttalǵan jobalar baǵdarlamada tolyq kórsetilgen.
Aldymen maqalada HHI ǵasyrdaǵy ulttyq sana týraly sóz qozǵaıdy.Tutas qoǵamnyń jáne árbir qazaqstandyqtyń sanasyn jańǵyrtýdyń birneshe baǵytyna jeke-jeke toqtalady. «Sanany jańǵyrtýdyń» mazmunyn negizdeı otyryp, Elbasy jańǵyrýdyń alty baǵytyn belgileıdi:1.Básekelestik baǵyt; 2.Pragmatızm;3.Ulttyq sana biregeılikti saqtaý; 4.Bilimniń saltanat qurýy;5.Qazaqstannyń revolıýııalyq emes, evolıýııalyq damýy; 6.Sananyń ashyqtyǵy.
Atalmysh baǵyttardyń bári barynsha ózektendirilgen jáne ýaqyttyń talaptaryna naqty jaýap beredi. «Máńgilik el» bolýymyz úshin bizge aýadaı qajetti qasıetter men qundylyqtardyń qaınary toǵysyp, aqyl-parasaty tolysqan, ǵalamdyq ǵylymdy ıgergen adamdar kóp bolsa, elimiz órkenıetti, básekege qabiletti bolatyny aqıqat.
Maqalanyń «Taıaý jyldardaǵy mindetter» dep atalatyn ekinshi bóliminde Elbasy N.Á.Nazarbaev: «Qoǵamdyq sana jańǵyrýdyń negizgi qaǵıdalaryn qalyptastyrýdy ǵana emes, sonymen birge, bizdiń zaman synaǵyna laıyqty tótep berýimizge qajetti naqty jobalardy júzege asyrýymyzdy da talap etedi. Osyǵan baılanysty, men aldaǵy jyldarda myqtap qolǵa alý qajet bolatyn birneshe jobany usynamyn. Birinshiden, qazaq tilin birtindep latyn álipbıine kóshirý jumystaryn bastaýymyz kerek. Biz bul máselege neǵurlym dáıektilik qajettigin tereń túsinip, baıyppen qarap kelemiz jáne oǵan kirisýge Táýelsizdik alǵannan beri muqııat daıyndaldyq» - degen edi. Osy tusta qazaq álipbıiniń tamyry tereń ekenin,ıaǵnı erte orta ǵasyr kezeńi - VI-VII ǵasyrlar bastaý alatynyn aıta ketedi.Osy mindetti 2017 jyldyń aıaǵyna deıin, ǵalymdardyń kómegimen, qazaq álipbıiniń jańa grafıkasyn qabyldaýymyz qajet ekendigin jáne 2018 jyldan bastap jańa álipbıdi oqytatyn mamandar men orta mektepterge arnalǵan jańa oqýlyqtardy daıynaý qajettigin,sonymen qatar uıymdastyrý men ádistemelik jumystar júrgizilý tıis ekendigin daıta ketken. «Ekinshiden, qoǵamdyq jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar boıynsha «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasyn qolǵa alamyz» - Elbasymyz N.Á.Nazarbaev dep ekinshi mindetti atap kórsetti.Bul mindettiń máni tarıh, saıasattaný, áleýmettaný, fılosofııa, psıhologııa, mádenıettaný jáne fılologııa ǵylymdary boıynsha stýdentterge tolyqqandy bilim berýge qajetti barlyq jaǵdaıdy jasaý, qazirgi zamandy jáne bolashaqty tereń túsine alatyn bilimdi adamdar da aýadaı qajet jáne aldaǵy birneshe jylda gýmanıtarlyq bilimniń barlyq baǵyttary boıynsha álemdegi eń jaqsy 100 oqýlyqty ártúrli tilderden qazaq tiline aýdaryp, jastarǵa dúnıe júzindegi tańdaýly úlgilerdiń negizinde bilim alý,sondaı-aq qazirgi aýdarmamen aınalysatyn qurylymdar negizinde memlekettik emes Ulttyq aýdarma bıýrosyn qurý bolyp tabylady. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy úsh máseleni sheshýge baǵyttalǵan.Bul máseleler mynadaı:
1. Aqylymen, qolymen, darynymen zamanaýı Qazaqstandy jasap jatqan naqty adamdardy qoǵamǵa tanytý.
2. Olarǵa aqparattyq qoldaý jasap, tanymal etýdiń jańa mýltımedıalyq alańyn qalyptastyrý.
3. «100 jańa esim» jobasynyń óńirlik nusqasyn jasaý. El-jurt ultymyzdyń altyn qoryna enetin tulǵalardy bilýge tıis.
Qorytyndylaı kele, Elbasy óz maqalasynda qazirgi jahandaný zamanynda ulttyq biregeılikti saqtap qalý, órkenıettiń jaqsysyn alyp, jamanynan jırený jóninde óte qundy pikirler aıtty. Endigi mindet – osy aıtylǵandardy iske asyrý jolynda aıanbaı eńbek etý.Báseke bolǵan jerde árbir tulǵa óziniń eń sapaly qyzmet túrin usynady. Bilim men tárbıesi ǵajaıyp túrde úndesken, ulttyq ıdeologııasy temirqazyǵyna aınalǵan tabysty el bolýymyz úshin jaqsylyqqa umtylyp, jamanshylyqtan arylyp, sanaly túrde barlyq qasıetterimizdi izgilendirip, sanany rýhanı jaǵynan únemi jetildirip, damytyp otyrýǵa tıistimiz. Eń bastysy – baǵyt-baǵdarymyz anyq, jolymyz jarqyn.
S.SPAEVA, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń stýdenti
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ tarıh ǵylymdarynyń kandıtaty, professory F.A.QOZYBAQOVA ǵylymı jetekshisi
